InfoHub Logo

Batys Qazaqstan oblysy,
Shyńǵyrlaý orta mektebiniń bıologıa pán muǵalimi
Sarekenova Bıbigúl

Sabaqtyń taqyryby: Qos jynysty jáne dara jynysty gúlder. Gúl formýlasy
Sabaqtyń maqsaty:
a) Gúldiń qurylysy týraly alǵan bilimderin tekserý
á) Analyq pen atalyqtyń qyzmeti men qurylysymen tanystyrý
b) Tabıǵatta júrgende gúlderge qamqor bolýǵa jáne olardy qorǵaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, ózdik jumys, test, suraq – jaýap, kórnekilik.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, sýretter, kesteler

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi (Sabaqqa ázirlik)
İİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý
(úı tapsyrmasy test ádisi boıynsha tekseriledi.)
1. Jynys músheleri bar, butaqtanbaıtyn, túri ózgergen, qysqarǵan órken (Gúl)
2. Jipshe men tozańqaptan turady (Atalyq)
3. Gúl bólimderiniń syrtyn qaptap turady. (Tostaǵansha)
4. Analyqtyń tozańdy qabyldaıtyn bólimi (Aýzy)
5. Uryqtaný tozańdanýdan buryn ba, álde keıin be? (Keıin)
6. Belgili retpen ornalasqan usaq gúlder toby. (Gúlshoǵyr)
7. Atalyq jáne analyq jynys jasýshalarynyń qosylýy. (Zıgota)

İİİ. Jańa sabaq
Sabaq suraq qoıýdan bastalady
- Gúl degen ne? (Gúl ósimdiktiń generatıvti múshesi)
- Ózdik jumys (kesteni toltyrý)
- Gúl bólimderiniń atqaratyn qyzmeti.

Gúl saǵaq Gúl tabany Tostaǵansha Kúlte
Atalyq Analyq
(Keste toltyrylǵannan keıi taldanady)

Gúl - generatıvti múshe bolǵandyqtan onyń atalyǵy jáne analyǵy bolady. Eger bir gúlde atalyq pen analyq bolsa, qos jynysty, al atalyq pen analyq jeke dara gúlde bolsa, dara jynysta dep atalady.
Mysaly: Aldaryńyzdaǵy ilýli turǵan plakatqa qaraıyq. Bunda qyzanaq pen taldyń syrǵa gúlderi beınelengen. Osynyń gúlderiniń qurylysyn qaraı otyryp neshe jynysty ekenin ajyratamyz.
1. Qyzanaq – qos jynysty, sebebi atalyq pen analyq bir gúlde ornalasqan
2. Tal – dara jynysty gúlder sebebi atalyq pen analyq eki gúlde ornalasqan.
- Balalar endi osy ósimdikterdegi gúlderdiń jynys múshelerine qaraı olardy bir úıli nemese eki úıli
dep ataımyz.
Mysaly: Júgeriniń atalyq jáne analyq gúlderi bir ósimdikte ornalasqan, sondyqtan bul ósimdikterdi
bir úıli dep ataımyz, al jańaǵy taldyń analyq gúli bir ósimdikte de, al atalyǵy ekinshi
ósimdikte ornalasqan. Endeshe bul ósimdikti eki úıli dep aıtamyz.

IV. Interaktıvti taqtamen jumys
Taqtada berilgen kesteni toltyrý

Gúldiń formýlasyn jaz
Ósimdik ataýy Formýlasyn jaz
Alma -
Maqta -
Kóknár -

V. Bıologıalyq dıktant. Jazý barysynda muǵalim oqýshylarǵa gúldi taldaýdy aýyzsha aıtyp turady, al oqýshylar formýlasyn jazady.
Itmuryn gúli.
Taldaýy: Durys gúl, qos jynysty, qos gúlserikti, tostaǵanshasy 5, kúltesi5, atalyq pen analyǵy kóp.
Asburshaq gúli.
Taldaýy: burys gúl, qos jynysty, qos gúlserikti tostaǵanshasy birikken 5, kúltesi bireý jelken, ekeýi eskek, ekeýi birikken qaıyqsha. Sondyqtan 1+2+(2) dep jazylady. Keıde K3+(2) da bolady. 10 atalyǵynyń toǵyzy jipshesinen birikken, jaqshaǵa alynady, bir atalyǵy bos A(9)+1 analyǵy bireý.

Vİ. Qorytyndy esebinde « Suraq – bizden, jaýap – sizden» aýyzsha suraqtarǵa jaýap berý.
1. Qos jynysty dep qandaı gúlderdi aıtady?
2. Bir úıli, eki úıli ósimdikterdiń bir – birinen aıyrmashylyǵy qandaı?
3. Dara jynysty gúlderdiń ereksheligi nede? Nelikten olardy atalyq, analyq gúlder deıdi?
4. Qos jynysty gúlderdiń dara jynysty gúlderden aıyrmashylyǵyn Venn dıogrammasyna salyńyz

Vİİ. Oqýshylardy baǵalaý
Vİİİ. Úıge tapsyrma berý.
Qosymsha materıaldardan gúldiń sýretin jáne bólme ósimdikteriniń attaryn jáne taldaýy men formýlasyn jazyp kelý, sózjumbaq qurastyrý. Paragrafty oqyp kelý jáne suraqtarǵa jaýap berý.