Táýelsiz eldiń ulanymyz
Maqsaty: «Otan», «Táýelsizdik» týraly túsinikterin keńeıtý; «Týǵan jer», «Rámizderdiń» qasıetti ekenin uǵyndyrý, oqýshylardy ultjandylyqqa, ata-mekenin kózdiń qarashyǵyndaı saqtaı bilýge, olardy qasterleýge, Otanyn súıýge, elin, jerin qorǵaýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: «Táýelsiz eldiń ulanymyz» prezentasıasy, «Kók týdyń jelbiregeni», «Qazaqstan baqytty» ánderiniń vıdeosy, sýretti plakattar (rámizder, elbasy sýretteri),
maqal - mátelder, t.b.
Barysy: Ánuranmen tárbıe saǵatymyzdy ashý.
«Kók týdyń jelbiregeni» ánimen (vıdeosyn tamashalaý) ashý. Ol óleńniń mazmunyn taldaý. Ár oqýshyǵa bizdiń týymyzdyń kókke kóterilip jelbireýiniń mańyzyn uǵyndyrý.
Aıǵanym:
Týǵan jerim, baıtaq meniń mekenim,
Senen uqtym keńdiktiń ne ekenin.
Qazaqstan degen atty ardaqtap,
Máńgi baqı basymdy ıip ótemin.
Ámına:
Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen,
Jórgegimde tanystym muń tilimen.
Jylaǵanda júregim kún tutylyp,
Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen.
Arýjan:
Men qazaqpyn, bıikpin, baıtaq elmin,
Qaıta týdym, ómirge qaıta keldim
Men myń da bir tirildim máńgi ólmeske,
Aıta bergim keledi, aıta bergim.
- Balalar, biz qaı elde turyp jatyrmyz?
Aıǵanym:
*Meniń týyp - ósken jerimiz – Qazaqstan Respýblıkasy. Ol kóne zamandardan bastalatyn tarıhy bar, asa baı el. Qazaqstan jerin ejelden qonystanyp kele jatqan el – qazaq halqy. Qazaq halqy – er júrek, dostyqqa adal, baýyrmal, qonaqjaı halyq.
Arýjan:
*Qazir Qazaqstanda yntymaǵy jarasqan kóptegen ult ókilderi turady. Qazaqstan búginde dúnıe júziniń kóptegen elderimen dostyq baılanys ornatqan, búkil álem tanyǵan elge aınalady. Qazaqstanda ómir súrýshi árbir adam óz Otanyn janyndaı súıedi, onyń kók baıraǵyn kókke kóterýdi maqtan tutady.
- Durys aıtasyńdar, balalar, Qazaqstan jeri batystan shyǵysqa qaraı 300 000 shaqyrymǵa, soltústikten ońtústikke qaraı 1700 shaqyrymǵa sozylyp jatyr (QR - nyń fızıkalyq kartasynan kórsetý)
- Bizdiń elimiz - jeriniń keńdigimen qatar, tabıǵı baılyǵy da mol memleket. Óris toly maly, taıdaı týlaǵan balyǵy, teńizdeı tolqyǵan egini, dala toly ań - qusy, taýsylmas ken baılyǵy da jetkilikti, mol.
- Talaı ǵasyrlar boıy ata - babalarymyz osyndaı elimizdegi erkindik pen táýelsizdik tańyn ańsap kelgen. Táýelsizdik jolynda talaı jandar qurban bolyp, elim dep eńirep ótkeni belgili. Talaı kezeń qıyn - qystaý, qýǵyn - súrgindi basynan keshti. Olar kóksegen armanǵa HH ǵasyrdyń sońyna qaraı qol jetkizdik. Sonyń arqasynda búgingi tańda óz baǵyt - baǵdaryn ustanǵan, órkenıetti elder moıyndaǵan jeke memleketke aınaldyq. Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti N.Á.Nazarbaev:
«Biz Qazaqstannyń táýelsizdiginiń ońaılyqpen kelmegenin bilip ony qadirleýimiz kerek. Árbir Qazaqstannyń azamaty Eltańbany, Ánurandy, Týdy qasterleýi kerek. Árbir azamat óz Otany úshin eńbek etýge, janyn qıýǵa mindetti»- degen. Sondyqtan, balalar, osy úlken jaýapkershilikpen oryndaýlaryń kerek
Kórnekiligi: «Táýelsiz eldiń ulanymyz» prezentasıasy, «Kók týdyń jelbiregeni», «Qazaqstan baqytty» ánderiniń vıdeosy, sýretti plakattar (rámizder, elbasy sýretteri),
maqal - mátelder, t.b.
Barysy: Ánuranmen tárbıe saǵatymyzdy ashý.
«Kók týdyń jelbiregeni» ánimen (vıdeosyn tamashalaý) ashý. Ol óleńniń mazmunyn taldaý. Ár oqýshyǵa bizdiń týymyzdyń kókke kóterilip jelbireýiniń mańyzyn uǵyndyrý.
Aıǵanym:
Týǵan jerim, baıtaq meniń mekenim,
Senen uqtym keńdiktiń ne ekenin.
Qazaqstan degen atty ardaqtap,
Máńgi baqı basymdy ıip ótemin.
Ámına:
Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen,
Jórgegimde tanystym muń tilimen.
Jylaǵanda júregim kún tutylyp,
Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen.
Arýjan:
Men qazaqpyn, bıikpin, baıtaq elmin,
Qaıta týdym, ómirge qaıta keldim
Men myń da bir tirildim máńgi ólmeske,
Aıta bergim keledi, aıta bergim.
- Balalar, biz qaı elde turyp jatyrmyz?
Aıǵanym:
*Meniń týyp - ósken jerimiz – Qazaqstan Respýblıkasy. Ol kóne zamandardan bastalatyn tarıhy bar, asa baı el. Qazaqstan jerin ejelden qonystanyp kele jatqan el – qazaq halqy. Qazaq halqy – er júrek, dostyqqa adal, baýyrmal, qonaqjaı halyq.
Arýjan:
*Qazir Qazaqstanda yntymaǵy jarasqan kóptegen ult ókilderi turady. Qazaqstan búginde dúnıe júziniń kóptegen elderimen dostyq baılanys ornatqan, búkil álem tanyǵan elge aınalady. Qazaqstanda ómir súrýshi árbir adam óz Otanyn janyndaı súıedi, onyń kók baıraǵyn kókke kóterýdi maqtan tutady.
- Durys aıtasyńdar, balalar, Qazaqstan jeri batystan shyǵysqa qaraı 300 000 shaqyrymǵa, soltústikten ońtústikke qaraı 1700 shaqyrymǵa sozylyp jatyr (QR - nyń fızıkalyq kartasynan kórsetý)
- Bizdiń elimiz - jeriniń keńdigimen qatar, tabıǵı baılyǵy da mol memleket. Óris toly maly, taıdaı týlaǵan balyǵy, teńizdeı tolqyǵan egini, dala toly ań - qusy, taýsylmas ken baılyǵy da jetkilikti, mol.
- Talaı ǵasyrlar boıy ata - babalarymyz osyndaı elimizdegi erkindik pen táýelsizdik tańyn ańsap kelgen. Táýelsizdik jolynda talaı jandar qurban bolyp, elim dep eńirep ótkeni belgili. Talaı kezeń qıyn - qystaý, qýǵyn - súrgindi basynan keshti. Olar kóksegen armanǵa HH ǵasyrdyń sońyna qaraı qol jetkizdik. Sonyń arqasynda búgingi tańda óz baǵyt - baǵdaryn ustanǵan, órkenıetti elder moıyndaǵan jeke memleketke aınaldyq. Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti N.Á.Nazarbaev:
«Biz Qazaqstannyń táýelsizdiginiń ońaılyqpen kelmegenin bilip ony qadirleýimiz kerek. Árbir Qazaqstannyń azamaty Eltańbany, Ánurandy, Týdy qasterleýi kerek. Árbir azamat óz Otany úshin eńbek etýge, janyn qıýǵa mindetti»- degen. Sondyqtan, balalar, osy úlken jaýapkershilikpen oryndaýlaryń kerek
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
