InfoHub Logo

Balabaqshadaǵy balalardyń qaýipsizdigi barlyq taraptardyń osy máselege keshendi kózqarasyna baılanysty. Qaýiptiń damýyna jol bermeý úshin balabaqsha tárbıeshileri, olardyń tikeleı jetekshisi jáne, árıne, ata - analar qatysýy kerek.
Árbir súıispenshilikke toly ata - ana úshin olardyń balasy ómirdegi eń jaqsy nárse. Balalar árdaıym moıynsunbaıdy, ásirese kishkentaı kezderde. Sondyqtan balanyń balasy balabaqshaǵa ákelingen kezde, balanyń jaraqattanýyna jol bermeý úshin óte mańyzdy.
Balalardy qorǵaý úshin balalar baqshasyndaǵy balalardyń qaýipsizdigi úshin jaýapty negizgi erejeler ázirlendi. Munda árbir bala úshin kúnniń ózinde tikeleı janynda turǵan adam jaýapty.



Oqytýshylar úshin eńbekti qorǵaýdyń negizgi erejeleri bar. Bul ustanym 18 jastaǵy jastaǵy adamdarǵa qol jetkizýge múmkindik beredi. Adam jumysqa shyqqanda medısınalyq tekserýden ótýi jáne densaýlyq kitapshasyn usyný kerek.
Jumysqa tirkelgennen keıin dereý kóshbasshy kirispe brıfıń ótkizedi. Oqytýshy jumys isteýdiń negizgi erejelerin bilip, olardy minsiz saqtaı bilýi kerek. Ol balanyń qaýipsizdigi onyń is - áreketterine baılanysty ekenin túsinýi kerek.
Balabaqshada tárbıeshi balalardyń turǵan jerlerin qaraýsyz qaldyrýǵa quqyly emes.
Tańerteń jumysqa kelgende, tárbıeshi toptaǵy barlyq úı - jaılardy aqaýlyqtardyń bolýy úshin tekseredi. Olar anyqtalǵan kezde, APP - ǵa nemese basshyǵa habarlańyz.


Oqytýshy sabaqtardyń qaýipsiz ótkizilýin qamtamasyz etýge, qajet bolǵan jaǵdaıda oqý prosesiniń jaqsy jaǵdaıyna qol jetkizý úshin sabaq kestesine ózgerister engizýge mindetti.
Balanyń ómirge beıimdelýine úlken mán beriledi, tárbıeshi balabaqshadaǵy qaýipsizdik buryshy oınaıdy. Onyń mindeti - adamdardyń minez - qulqyn kórsetý.

Buryshtar ártúrli. Keıbireýler qıalyn, shyǵarmashylyq qabiletin damytýǵa, basqalarǵa - jol erejelerin úırenýge, túster men geometrıalyq fıgýralardy eske alýǵa baǵyttalǵan. Oıynnyń osyndaı túrleriniń arqasynda balalar tez damyp, jan - jaqty qarym - qatynasta bolady.
Oqytýshy sabaq júrgizýge mindetti, onda bala jol qozǵalysy qaýipsizdigin zertteıdi. Balabaqshada balalardyń kúndelikti ómirde, órt, jer silkinisi jáne basqa da tabıǵı apattar jaǵdaıynda qarapaıym qaýipsizdik erejelerin úıretý qajet.


Jaıaý júrý barysynda tárbıeshi balalarmen baılanysy joq mazasyz áńgimelermen aınalyspaýy kerek. Ol ár balany qadaǵalap, árbir adammen tanysyp, onyń turǵan jerin baqylap otyrýy kerek. Balany kóshede, tipti balalar únemi oınaıtyn oıyn alańynda qaldyrýǵa qatań tyıym salynady. Eger topta kem degende bir adam qalsa, onda tárbıeshi kishi kınologty jalpy serýendeý kezinde ony qaraý úshin qaldyrýy kerek.


Tárbıe jumysyna qatysy joq topqa jáne onyń jumys ornyna jatpaıtyn adamdarǵa qatystylyǵyna qatań tyıym salynady.

Muǵalimniń orny, onyń ústeli árdaıym tártippen saqtalýy kerek. Kórinbegen ótkir zattardy (ıneler, qaıshylar, qylshyqtardy, shpılkalar, qaǵazǵa arnalǵan pyshaqtar jáne t. b.) ustamańyz. Jumysta qaıshyny borsyq ushtarmen ǵana paıdalaný kerek. Sondaı - aq, kıimderińizdi túıreýishter men ınelermen baılanystyrýǵa qatań tyıym salynady. Qaltada kúrt jáne uryp - soǵatyn zattar bolmaǵanyna nazar aýdarý qajet. Aıaq kıimdi tek tómengi pátkaǵa ǵana kıýge bolady.
Oqytýshyǵa balany bóten jáne týǵan - týystaryna 16 jyldan beri berýge tyıym salynady. Sonymen qatar, balanyń mas kúıinde ata - analaryna da qatysty.


Ekskýrsıaǵa ketý kezinde tárbıeshi kóshelerden avtokólikterdiń jandanǵan qozǵalysyna jol bermeýi kerek. Qazirgi ýaqytta tárbıeshi kishi mektep muǵalimin nemese basqa kómekshimen birge bolýy kerek.

Jol erejesin qatań saqtaý kerek. Árbir tárbıeshi joldaǵy balalar jaraqatyn boldyrmaý úshin sabaq júrgizýi kerek.
Olar áńgimeler, syzbalar, trenıńter, oıyn - saýyq oıyny, teatrlandyrylǵan qoıylymdar, avtokólikter men basqa da kóptegen oıyndar arqyly oıyn túrinde ótkiziledi. Balabaqshadaǵy jáne onyń aýmaǵynan tys jerde qaýipsizdikti qamtamasyz etý balalardyń kóshedegi minez - qulyq erejeleri týraly taqyryptardy zertteýdi qamtıdy. Jol - kólik oqıǵasynyń sebepteri týraly, kóshelerdi kóshirý kezindegi minez - qulyq erejeleri (jaıaý júrginshilerdiń mindetteri), kóliktegi kólik qozǵalysy týraly taqyryptar usynylady. Jol jaryqtary men jol belgileri zerttelýde.
Jaıaý serýendeýde balanyń beımálim jıdekterdi nemese sańyraýqulaqtardy (jazda) jeıtinin qamtamasyz etý mańyzdy.


Oqytýshynyń mindeti - temperatýra rejımin baqylaý. Ystyq aýa - raıynda balanyń qalpaqshasy bar ekenine kóz jetkizińiz, al qysta sý ótkizbeıtin aıaq kıim kıý kerek. Oqytýshy aýanyń aýa raıy jaǵdaıyna syrtqy kıimdi tańdaý ádisimen aýrýdyń damýyna jol bermeýge mindetti.
Gıgıenanyń negizgi erejelerin saqtaý mańyzdy. Árbir oqýshyǵa jeke tis shetkasy, taraq pen súlgi bolýy kerek.

Bólmede, ásirese balalarǵa qatysty dári - dármekterdi saqtaı almaısyz. Alǵashqy kómek jınaǵy balanyń qoly jetpeıtin jerde bolýy kerek. Zelenok, ıod, peroksıd, bınt, maqta, gıpsten jabysyp turý kerek.


Balanyń qaýipsizdigin saqtaý úshin balabaqshada bilikti medısına qyzmetkeri jumys isteıtin pıtomnık bar.
Onyń mindetine sýyqtyń aldyn - alý jáne ártúrli genezıs ınfeksıalarynyń aldyn alý jónindegi is - sharalar kiredi. Medbıke kúni boıy balabaqshada bolýy kerek.
Sýyqtyń aldyn alý úshin keıbir jeldetý rejımderin baqylaý óte mańyzdy, biraq jobalardan aýlaq bolý mańyzdy. Bólmede balalar úıirmede bolǵan kezde aýysady.
Oıyn men jatyn bólmeleri jetkilikti jeńil bolýy kerek, aýa temperatýrasy jáne ylǵaldylyq ruqsat etilgen standarttardan aspaýy kerek. Medbıke men balabaqshanyń bastyǵy asúıdiń jáne balabaqshanyń sanıtarlyq jaǵdaıyn baqylaýǵa mindetti.
Kóptegen iri baqtarda medbıkelerdiń dıetalyq normasy bar. Satyp alynǵan ónimderdi jaramdylyq merzimine tekserý kerek, ıaǵnı eń aldymen balabaqshadaǵy balalar qaýipsizdigine qyzyǵýshylyq tanytý kerek. Medbıke ónimderdiń kalorıaly mazmunyn eseptep, túrli jastaǵy balalar úshin árbir kún úshin mázir jasaı alady.

Keıde balaǵa shuǵyl medısınalyq kómek qajet bolǵan jaǵdaılar bolýy múmkin. Bul jaǵdaıda jedel járdemge kelgenge deıingi medısınalyq kómek medısınalyq qyzmetker, al eger ol joq bolsa - tárbıeshi.


Oqý kúniniń sońynda muǵalim tańerteń nemese túngi aýysymda muǵalimniń jumysyna arnalǵan barlyq materıaldardy usynady. Eger bólmeden shyqqannan keıin eshkim qalmasa, topty tekserýge qamqorshy jaýapty. Barlyq elektr aspaptaryn óshirip, bólmeni jeldetip, barlyq terezeler men terezelerdi jabý kerek. Ata - analar sońǵy balany qabyldaǵannan keıin muǵalim kelesi kúni sabaqqa daıyndalýy kerek. Aldyn ala oılastyrý mańyzdy.


Tótenshe jaǵdaı kezinde siz dúrbeleń almaısyz. Árbir tárbıeshi osy nemese basqa jaǵdaıda is - áreketter týraly naqty nusqaýlarǵa ıe. Bul apat, órt, tabıǵı apat bolýy múmkin.
Árqaısysynyń bastapqy mindeti - óz toptarynyń balalaryn qutqarý, sodan keıin AGQO - nyń bastyq nemese basshy orynbasarynyń qorytyndylary týraly esep berý. Barlyq nusqaýlardy naqty oryndaý óte mańyzdy. Árbir tárbıeshi balanyń ómiri men densaýlyǵy úshin úlken jaýapkershilikti sezinýi kerek.
Qaýipsizdik pen densaýlyqty saqtaý erejelerin buzǵany úshin jaýapkershilik tek tártiptik sanksıalarǵa ǵana emes, sonymen qatar ákimshilik aıyppuldar men qylmystyq jazalarǵa da qoldanylady.
Balabaqshadaǵy órt qaýipsizdigi nazar aýdarýdy qajet etetin basty taqyryptardyń biri bolyp tabylady. Balalardyń ómirin múmkindiginshe kóp qorǵaý úshin, osy mekemeniń barlyq qyzmetkerleri órt sóndirý brıgadasyna kelip, qajet bolǵan jaǵdaıda órt sóndirý jattyǵýlary men órtti sóndirý ádisterinen ótýi kerek. Olardy alty aıda bir ret tapsyrady.


Órttiń paıda bolýyn boldyrmaý úshin gaz jáne elektr aspaptaryn paıdalaný jónindegi nusqaýlyqty oryndańyz jáne keshki jylytý júıeleri, turmystyq tehnıka (tońazytqyshty qospaǵanda) qaldyrmańyz.
Balalar, elektrli qazandyqtar men shaıbalar ornalasqan toptarda paıdalanbańyz, sondaı - aq turmystyq emes úı - jaılarda qoqys saqtaýǵa arnalǵan dúkenderdi saqtańyz nemese tutanatyn metaldar men qurylys materıaldaryn saqtańyz.
Jabyq bólmelerde otshashýdy jáne sham shamdardy, Bengal shamdaryn uıymdastyrý múmkin emes. Bólmedegi shamdardy tolyǵymen óshirý jáne balalarǵa maqta men dákeden jasalǵan tátti kóılekterge kıý usynylmaıdy.

Balabaqshanyń mańyndaǵy aýmaqty baqylaý óte mańyzdy. Qoqys ǵımarattyń syrtynda arnaıy aýmaqqa ýaqytynda jetkizilýi tıis. Shatyr úı - jaılary jabyq bolýy kerek jáne olardyń kiltteri ońaı qol jetimdi jerde qaldyrylýy tıis (árıne balalarǵa arnalǵan emes).


Ot alaý kezinde balabaqshalar men balalardyń qaýipsizdigi úı - jaıda órt qaýipsizdigi erejeleriniń bar - joǵyna táýeldi bolady
obektıvti.
Eń aldymen, evakýasıanyń kiris jáne shyǵys materıaldaryn tekserý qajet. Olar qajet emes zattardy nemese aparatýramen qorshalmaýy kerek. Esikterdi ishki jaǵynan kishkene, ońaı ashylatyn boltpen jabý mańyzdy. Esikke kózqaras tegin bolýy kerek.
Balalardy evakýasıalaý balabaqshanyń jaqyn ǵımaratynda júrgiziledi. Eń bastysy - balalardy balabaqshanyń joǵarǵy qabattarynan alý. Birinshisi eń kishkentaı evakýasıa.
Balalar dymqyl súlgimen nemese kórpemen jabylýy kerek, terezelerdi tútindi ortada ashady. Eger bólmede órt ense, terezelerdi ashý múmkin emes, óıtkeni jobanyń arqasynda paıdaly ot paıda bolýy múmkin.
Janyp turǵan bólmeden jyldam shyǵý úshin barlyq jerde tórt ret turyp, shyǵyńqy jerge baryp, muryn men aýyzdy dymqyl shúberekpen jabyńyz.
Eger balanyń kıimi órt kezinde órtenip ketse, ony ottegi enýin toqtatý úshin ylǵal shúberekpen orap, denege basý kerek. Kıimdi óshirý úshin órt sóndirgishti eshqashan paıdalanbańyz. Osyǵan baılanysty qosymsha hımıalyq kúıikter paıda bolýy múmkin.
Janyp turǵan bólmedegi balalardy izdestirý balabaqshanyń barlyq úı - jaılary tekserilgen jaǵdaıda ǵana toqtatylady.
Balabaqshadaǵy balalardyń qaýipsizdigi. júkteý