Bulbul men esek
Bir kúni bulbul qusty esek kórdi,
Qasyna sóz aıtpaqqa jaqyn keldi:
«Syrtyńnan saıraǵysh dep jurt maqtaıdy,
Tyńdaıyn, dostym, biraz saıra, - dedi. -

Kim bilsin munan bylaı kórerimdi,
Saıra dep taǵy saǵan kelerimdi.
Men turmyn ózim estip synamaqqa,
Maqtaýdaı bar ma eken dep ónerińdi».

Esektiń sózin bulbul qabyl aldy,
Qulaǵyn salyp esek tura qaldy.
Daýysyn áldeneshe túrlendirip,
Sandýǵash ne ádemi ánge saldy.

Bulbul tur túrli-túrli ánge salyp,
Saıraıdy birin názik, birin anyq.
Daýsyndaı sybyzǵynyń alystaǵy
Qulaqqa keıbir daýsy keldi talyp.

Birese shyqyldaǵan ashshy daýys
Shekeńnen óte jazdy qulaq jaryp.
Jan-maqluq, shybyn-shirkeı, qurt-qumyrsqa
Tyńdady orny-ornynda tura qalyp.

Saırady birde aqyryn, birde qatty,
Keıde ysqyryp, keı ýaqyt tańdaı qaqty.
Jel tynyp, qustar qoıyp shýlaǵanyn,
Qoılar da kúıisin tyıyp, tyńdap jatty.

Kórsetip bar ónerin boldy bulbul,
Esekke qarsy qarap qondy bulbul.
Qarap tur eki kózin aıyrmastan,
«Synshy ne der eken?» - dep endi bulbul.

Sonda esek sóz aıtady bulbul qusqa:
«Maqtaýly bar ǵoı ánpaz árbir tusta.
Solardyń barshasy da ádemi ánge
Taýyqtyń aıǵyryndaı emes usta.

Aıtaıyn men bir aqyl, bulbul shyraq,
Tyńda sen iltıpatpen salyp qulaq.
Qorazdan birazyraq án úırenseń,
Saırar eń munan góri de artyǵyraq».

Bul sózge jábirlenip bulbul qatty,
Sóz tyńdap onan ári tura almapty.
«Esekke synatpasyn Qudaıym», - dep,
Pyr etip ushypty da ketip qapty.

Al endi munda qandaı ǵıbrat bar?
Esekteı is etetin kóp adamdar.
Sary jezden saf altyndy aıyrmaıtyn
Dúnıede bar emes pe ne nadandar.

Esekteı qalpy keıbir adamdardyń,
Kózi tar, kóńili soqyr jamandardyń.
Asyldy jasyq penen tanymaıtyn
Synynan saqta, Alla, nadandardyń.

Ahmet Baıtursynuly


You Might Also Like