Ekinshi kúni qonǵanda
Ekinshi kúni qonǵanda,
Jatatyn mezgil bolǵanda,
Elsizde jatqan muńly shal,
Jyla da, zarla tolǵan da.

Atyńa pishen salarda,
Uıqyǵa kóziń bararda,
Adasqan senen aýlyńa,
Atyńdy jiber habarǵa:

– Eı, Qońyr at! Qońyr at!
Aıtaıyn saǵan biraz dat!
Tysqarǵa alyp baraıyn,
Júgeniń sheship alaıyn,
Aýylǵa habar salaıyn,
Elge qaraı syrqyrat.
Keıde jelip, keıde shap.
Kódeni jaılap julyp ap.
Taba júrip tamaqty,
Tań atqansha, úıdi tap!

Aıǵansha syndy jaryma
«Alǵanyń ótti» degeısiń,
«Boranda jalǵyz ash jatyp,
Janyna qatty sol batyp,
Denesine muz qatyp,
Qazasy jetti» degeısiń!

Sarqynshyq kenjem, shyn janym,
Bir kórý edi qumarym.
Aldyńnan shyqsa Gúlnarym,
Surasa meni ne deısiń?
«Sálem aıtty sorly atań!
Kórmeıtin seni boldy atań!
Bul sózimde joq qatam!
Kelmeske ketti» degeısiń!
«Ǵafyrdan qalǵan kóp jetim,
Bir kórmek edi nıetim,
Armanda kettim kóre almaı»,
Dep kúńirendi degeısiń!

Qabysh pen Ahat, Zıatqa,
Sálemimdi aıtsań, uıat pa?
Qıanat jolǵa baspasyn,
Nápsini múlde tastasyn!
«Jýansyń» dep úkimet
Jazalasa, qashpasyn,
Gepeý de meni tanydy,
Aýdandyq bizdi bir tanyr!
«Bularda jaza joq qoı dep»,
Aýyldyq ta kóz salar.

Batyraq kedeı eńbekshi,
Árkimge baǵa bermekshi,
Taza júrseń, senbekshi,
Tanyǵansha, qyl sabyr.
Buryn da uqqan shyǵar dep,
Adaldyq joldy uǵar dep,
Aıtqanymdy qylar dep,
Sizderge sendi degeısiń!

Kórmese meni qaıǵyrǵan,
Qasymdy túnde jaı qylǵan.
Atasynan aırylǵan.
Nájikenge sálem aıt!

Syr bildirmeı, syılaǵan,
«Súıenishim» dep oılaǵan,
Ólim túgil beınetke
Bireýi meni qımaǵan
Mákeı, Máshim, Saǵıla,
Kúljikenge sálem aıt!

Aldyma kelse «atalap»,
Jan-jaǵymnan «tatalap»,
Saqalymdy aımalap,
«Sorly atam ketti qaıdalap»,
Myrzaqazy, Qapıat
Aýylda oınap júr me eken,
Tentek sary Rýhym,
Saǵynyp meni tur ma eken!

Óz ákemnen órbigen,
Erkek, áıel, balaǵa.
Sálem aıtyp, habar qyl,
«Qaldy,– dep,– atań dalada!»
Birin qaǵas qaldyrmaı!
Aıýandyq qylyp, shaldyrmaı.
Kelin-kepshik, nemere,
Kishi-úlkenge sálem aıt!

Ólgemin joq, tirimin,
«Men óldim» dep nege aıtam.
«Ǵafyr óldi, qaıǵyrdyq –
Tirildi me?!» dep aıtam.
«Ólimge qulaq úırenip,
Qaıǵyrýdan jırenip,
Men ólgende balalar
Jylamasyn»,– dep aıtam?

Sálemimdi jetkizip,
Elge habar etkizip,
Osy túndi ótkizip,
Erteń keshke maǵan qaıt!

Kárimqul men Ǵylymbaı,
Mıǵraj ben Idáıat:
«Boranda qaıda barasyń,–
Dep edi,– búgin munda jat!»
Olarǵa bolmaı, ketip em,
Qorama kelip jetip em,
«Tamyna esen bardy ma?
Boranda úsik shaldy ma?
Bir jerde ólip qaldy ma?» –
Dep oılaıdy-aý jamanat!

Osy kúnde ózderiń
Qatty kúızeý shyǵarsyń,
Boranda bir shal kútýge,
Munsha nege qumarsyń?

Ólsem, ólip qalarmyn,
Ólmesem, taǵy bararmyn.
Eger ólsem bul jerde,
Bir kúni taýyp alarsyń.
«Qaıran aǵam, qamqorym?» –
Dep aıǵaıdy salarsyń!
Esirkep jylap, kóp shýlap,
Kebinge orap, arýlap,
Janazamdy shyǵaryp,
Bir shuńqyrǵa tyǵarsyń.

Kópke sheıin umytpaı,
Sóz qylýdan tynyqpaı,
Óleńimdi oqyrsyń.
Qur jazýdy qarmalap,
Ár sózin bir shoqyrsyń.
İshiń jylap tursa da,
Júregiń maǵan bursa da,
Shyn syryn qaıdan uǵarsyń?

Onan da meni óltirme,
Qudiretiń jetse, qaraqtar!
«Óltirme degen nesi?» dep,
Keı mısyzdar alaqtar.
Óltirme meni degenim –
Sózimde tátti sharap bar.
Sonyń syryn uǵyp al!
Júrekke túıip tyǵyp al,
Aıtqanymmen júrseńder,
Óleńimniń ishinde
Ólikke jan beretin
Máńgi sýdaı araq bar!

Osyny uqsań, baýyrlar,
Jazylar bizdiń jaýyrlar.
Ózi ólse de, sózi bar
Burynǵy ótken qaýymdar.
Ólmegen sózdiń mysaly:
Kók ósirgen jaýyndar.
Jaýynnyń nári – asyl shóp,
Aǵash pen buta, gúlder kóp.
Bárin de jaýyn ósirse,
Jaýyndy aıtpa «óldi» dep.
Sózimdi uǵyp oılanyp,
Syrymdy synap, tolǵanyp,
Ornymdy bassa jańa jas,
Men óldim be, tabyńdar?!

Sózimdi uǵar jas bolsa,
Men baqyttymyn – ólim joq.
Qur ánime mas bolsa,
Shyn sorlymyn – elim joq.
Sózimdi eshkim uqpasa,
Men de, sóz de mutylar.
Kelmegen jandaı jalǵanǵa,
Topyraqqa denem jutylar.
Joǵalarmyn, qalarmyn,
Dúnıede izim meniń joq!

Minikı, búgin tirimin.
Kóp tiriniń birimin.
Sózimniń syryn surap qal,
Uqqanyńdy qurap qal.
Kelmeske bir kún ketermin,
Jalǵanǵa, sirá, senim joq.


You Might Also Like