Er qospaqpen sóz sóılemek
Er qosqanǵa uqsaıdy sóz sóılemek,
Qısyndyryp, jympıtyp qoısam demek.
Atqa tynysh, adamǵa jaıly kelip,
Kózge sulý, ózi óńli bolsa kerek.

«Ol qalaısha uqsaıdy?»– dep oılama,
Baıqarsyń sózimdi oqyp, qylsań shama.
Er men sózdi qaralyq salystyryp,
Bireýine-bireýi uıqasa ma?

Keı erdiń aldy bıik, arty alasa,
Ony kórsem qalamyn tań-tamasha.
Aldy qańqaq, eriniń arty jalpaq,
Atyn jaýyr qylady-aý, baıqamasa.

Bireý sóıler basynda batyr shyǵyp,
Jep jiberer kisimsip jerge tyǵyp.
Er júrekti erkekke jolyqqanda,
Yrjań qaǵyp, jalynyp ketedi yǵyp.

Keı erdiń aldy alasa, arty bıik,
Minbeı jatyp atyńdy qylady ıyq.
Bas bitimi báseńdeý kórinse de,
Adyraıǵan artynda bolmas sıyq.

Keıbireý basqy sózin tym maıda aıtar,
Azdan keıin sózinen kóńil qaıtar.
Qaljyńdasyp otyryp yza bolyp,
Kózi alaryp, kúresin adyraıtar.

Keı er bar janǵa jaıly, ústi jalpaq,
Jatyp alar jalpaıyp, atqa salsaq.
Jeldik salmaı minýge jaramaıdy,
Tegis tıer oqpany sonsha taltaq.

Keıbir sóz alasalaý, kózge synyq,
Kóriner, baıqamasań, móldir, tunyq.
Jeldik salyp, saqtanbaı, mine kórme,
Asty aram, ústi jatyq, ol bir qylyq.

Keı er bar tar qosylǵan, toqym qappas,
Shaptaı tartyp qoısań da atqa jatpas.
İlgerindi-keıindi qoqań qaǵyp,
At arqasyn yspalap tynym tappas.

Muny aıtpaı-aq bilersiń ózderiń de,
Ondaılardy kórip júr kózderiń de.
Qoqań qaqqan qolaısyz bir adam bar,
Baılaý, mataý bolmaıdy sózderinde.

Keı erdi som qosylǵan deımiz táýir,
Atqa jaıly bolsa da kisige aýyr.
Bir jelgizbeı astyńa taq-taq etip,
Minip alsań qylady qońdy jaýyr.

Keıbireý tik aıtýdy qylady óner,
Onyń sózi topastaý, ashshy keler.
Órshil jigit degenge aıtyp salyp,
Aýzy-basy qan bolyp shyǵa berer.

Atqa tynysh, adamǵa jáne jaıly
Aldy-arty birdeı sulý, qózge yńǵaıly.
Oǵash, oǵat, oqyra, syzaty joq,
Er qaıda syr-symbaty túgel saıly!


You Might Also Like