InfoHub Logo

Qyzylorda OPD EQQİQB tarapynan jarıalanǵan baıqaýǵa

Adamǵa berilgen qundylyq – ómir bolsa, baılyq-densaýlyq. Ómir jan bitkenge bir-aq ret beriletini haq. Biraq , qoǵamda osy az ǵana ómirin ólim etip, densaýlyǵyn qor etip júrgen qanshama adam bar?! Olardyń birizdi, jartysy- esirtkige táýeldi, nashaqor adamdar. Esirtki – adamdy jadynan, esinen aıyratyn zat. Baǵzy zamannan bergi qazirgi zamannyń indetine aınalǵan bul zat kóknár ósimdiginen jasalady. Kóknár - qazirde túrli dári-dármek jasaıtyn zat bolǵanymen, zaman qasiretin týdyrýshy. Qoǵamda esirtki qoldanatyn adamdardyń deni kóbi- orta býyn ókilderi, jasóspirimder. Jasóspirimderdiń esirtkige táýeldiligi bilmestikten bastalady.Medısına salasynda kóbine kóknárdi  qoldanǵandyqtan, jasóspirimniń quramynda esirtki bar dári-dármekti qoldanýy nashaqorlyq belgisine aınalady.  Al orta býyn ókilderi jáne  jasóspirimder jaman ortaǵa túsip nemese  psıhologıalyq jaǵdaıynyń nátıjesinde esirtki qabyldaýyna májbúr bolady dep oılaımyn.  

Jaqsy, mándi ómirińdi qor qylyp ne kerek? Esirtkini bir sáttik qyzyq úshin paıdalanyp, keıinnen oǵan áýes bolý ómirińdi qyzyqty qylmaıdy, kerisinshe, ómiriń qor bolady. Esirtki qoldanǵanda birinshi, densaýlyǵyń nasharlaıdy, ekinshi, ómiriń qysqarady. Esirtki tutynýdyń alǵashqy belgileri baıqalǵanymen, birden, medısına jáne polıseı ókilderimen keńesýge keńes beremin. Bilýimshe, esirtkini tutynǵannan keıin, ýaqyt óte kele adam ol esirtkiniń taǵy artyq mólsherin izdeı  bastaıdy. Al ol mólsherdi taba  almasa, adam óte qatty aýyr azap shegedi eken. Bul  rette, onyń esirtkiniń artyq mólsherin izdeýdegi barǵan amaldarymen ,onyń basqa adamdarǵa zıanyn aıtsaq, zardaby kóp másele. Sonymen qatar,  óz elimizde esirtki qoldaný men esirtki saýdasyna qatań tyıym salynǵan. Qoldanǵan jaǵdaıda jáne esirtki saýdasyn júrgizgen jaǵdaıda QR Qylmystyq is-júrgizý Kodeksine oraı, asa iri esirtki kontrabandasy úshin – 15 jyldan 20 jylǵa deıin nemese ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý, t.b. osyndaı jaǵdaılarda arnaıy sharalar qoldanylady eken. Mine, esirtki tutynýdyń  ózińe de, ómirińe de osyndaı zardaby bar.

Jahandyq keńistikte , qoǵam jadynda azýly ajdahadaı beleń alyp turǵan, urpaq aldyndaǵy mańyzdy másele- nashaqorlyq, esirtkilik. Osy máselede qazirgi  qoǵam jaǵdaıyna qarasaq, HH ǵasyrdan beri Azıa dalasynda  esirtki tutynýshy, tasymaldaýshy adamdardyń sany artqan. Iaǵnı, bul -dúnıejúzilik keńistigimizde  qasiretimiz artý ústinde degen sóz .  Bul oraıda , «Esirtkige jol joq!» dep urandatqandaı, esirtkige qarsy kúresýge shaqyramyn! Amerıkalyq jazýshy Djek London «Ómir bir-aq ret beriledi. Sondyqtan nege ony paıdaly qylyp ótkizbeske?» dep aıtqandaı, esirtkimen ómirińdi qorlaǵansha, esirtkisiz ómirińdi paıdaly iske jumsa!

Esirtki-indet, qoǵam máselesin       

Umytpa, ol-qasiret ekendigin.         

Bolsyn - deniń saý, kúniń mándi                                                                                   

Ǵajaıyp esirtkisiz ómiriń.

Amangeldıeva Aıajan

Qyzylorda oblysy,Shıeli aýdany

№45 «Aq Orda» mektep-gımnazıasy

---