Mektep jasyna deıingi balalardyń sóıleý tiliniń gramatıkalyq jaǵyn qalyptastyrý
Mektep jasyna deıingi balalardyń sóıleý tiliniń gramatıkalyq jaǵyn qalyptastyrý
«Sóz - sózden týady, sóılemese qaıdan týady?» demekshi. Kázirgi ýaqytta balalardyń sóıleý tili kesh shyǵyp, túsiniksiz bolýda. Sonymen birge, otbasynda eki tilde sóıleýde bul balanyń sóıleý tilin burmalap, kesheýildep shyǵýyna áser etedi. Balanyń sóıleý tili onyń psıhıkasyna da áser etedi. Óziniń dostarynyń arasynda tuıyqtalyp, az sóıleýge tyrysady. Qoǵamda ózin qolaısyz sezinip shettetilip qala beredi. Sondyqtan da erte jastan bastap sóıleý tilin túzetý utymdy bolady. Neǵurlym túsinikti, erkin sóılese belsendi, ashyq minezdi, kópshil bolady. Kóbinese balalardyń sóıleý tili gramatıkalyq jaǵynan tolyq jetilmegen bolyp keledi. Qazaq tiliniń keı dybystaryn burmalap aıtyp, jurnaq, jalǵaýlardy sózderde durys qoldanbaıdy. Osy aýqymdy máselege baılanysty mektep jasyna deıingi mekemelerdiń til mamandaryna tómendegi qurastyrylǵan -tapsyrmalar júıesin usynyp otyrmyz. Bul -tapsyrmalar mektep jasyna deıingi balalardyń sóıleý tiliniń gramatıkalyq jaǵyn qalyptastyrý negizinde berilip otyr, oıyn túrinde júrgiziledi.
Tapsyrmalardy qurý barysynda balalardyń jas erekshelikterine, sóıleý til múmkindikterine, -tapsyrmalardy qalaı túsinetinine, belsendi jáne enjar sóz qorynyń qalpyna nazar aýdardyq;
-tapsyrmalar aýyzsha jáne kórnekilik arqyly berildi. Balalardyń sóz ózgertý daǵdylaryn qalyptastyrý boıynsha alty -tapsyrma berildi. Iaǵnı qazaq tiliniń tórt jalǵaýyna sáıkes. Mysaly: Biz qazir oıyn oınaımyz. «Neniń quıryǵy?»oıyny, «Men, sen, ol» degen t. s. s. Sen ózińdi «men» dep, myna qýyrshaqty «sen» dep, al myna qýyrshaqty «ol» dep aıtasyń. Men saǵan bir sóz aıtamyn sen ony «men, sen, ol» sózderge qosyp aıtasyń t. s. s.
Kóptik jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý boıynsha -tapsyrmada, bala kóptik jalǵaýdyń sózge saı nusqasyn qoldanyp, sózdi kópshe túrge aýystyryp aıtý kerek. Sonymen birge qazaq tiline tán úńdestik zańyna saı. Ekinshi, úshinshi, tórtinshi -tapsyrmalar ilik, tabys. Jatys septikteriniń jalǵaýyn qoldaný daǵdysyn qalyptastyrýǵa baǵytalyp otyr.
1 -tapsyrma
Oıyn. « Bireý - kóp»
Maqsaty: zat esimniń jekeshe túrin kópshe túrge ózgertý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Biz qazir «bireý - kóp» oıynyń oınaımyz. Men zatty az mólsherde aıtamyn, al sen kóp mólsherde aıt.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Alma
2 Shıe
3 Qarandash
4 Kúshik
5 Mysyq
6 Órik
2 -tapsyrma
Oıyn. « Neniń quıryǵy»
Maqsaty: Berilgen sózderge ilik septiginiń jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý:
Keshe keshkisin qatty jel soqqannan janýarlar quıryqtaryn joǵaltyp alypty. Qane, quıryqtardy taýyp ıelerine bereıik. Aldymen neniń quıryǵy ekenin aıtyp óteıik.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 It
2 Maımyl
3 Qoıan
4 Mysyq
5 Mysyq
6 Túlki
3 -tapsyrma
Oıyn. «Qoıanǵa neni berdi?»
Maqsaty: Berilgen sózderge tabys septiginiń jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Myna sýretke muqıat qara, qoıanǵa ne neni bergennin esińe saqta. Endi ne neni bergenin aıtyp ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Shar
2 Bantık
3 Gúl
4 Dop
5 Almany
6 Kese
4-tapsyrma
Oıyn. «Kimde ne bar?»
Maqsaty: Berilgen sózderge jatys septiginiń jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Myna sýretke muqıat qarap, nede ne bar ekenin aıtyp ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Qoıan
2 Kirpi
3 It
4 Mysyq
5 Esek
6 Qus
5 -tapsyrma
Oıyn «men, sen, ol»
Maqsaty: Zat esim sózderdi jiktik jalǵaýynda qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Qazir biz «men, sen, ol» oıynnyń oınaımyz. Men saǵan sýret kórsetemin, sen sol sýrettegi maman ıelerine men, sen, ol dep berilgen sózge qosyp aıtasyń.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Oqýshy Men –
Sen –
Ol -
2 Sýretshi Men –
Sen –
Ol -
3 Bastyq Men –
Sen –
Ol -
4 Prezıdent Men –
Sen –
Ol -
5 Ustaz Men –
Sen –
Ol -
6 -tapsyrma
Oıyn «meniń, seniń, onyń»
Maqsaty: Zat esim sózderdi táýeldik jalǵaýynda qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Qazir biz «meniń, seniń, onyń» oıynnyń oınaımyz. Men saǵan dopty laqtyryp bir sóz aıtamyn. Sen sol sózdi meniń, seniń, onyń degenge qosyp aıtyp keri laqtyrasyń.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Ton Meniń –
Seniń –
Onyń -
2 Kóılek Meniń –
Seniń –
Onyń -
3 Dop Meniń –
Seniń –
Onyń -
4 Jaǵa Meniń –
Seniń –
Onyń -
5 Mashına Meniń –
Seniń –
Onyń -
7 -tapsyrma
Oıyn. «Muqıat bol»
Maqsaty: Zat esimniń – sha, - she, - shik jurnaqtaryn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Munda eki dóńgelek berilgen. Bireýi kishi, ekinshisi úlken. Osy úlken dóńgelekke úlken zattardy, kishi dóńgelekke kishi zattardy aıtyp qoıyp shyq.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Kórpe
2 Jalaý
3 Qap
4 Úı
5 Kúrek
6 Qobdı
8 -tapsyrma
Oıyn. «Sózdi qalaı ózgerttik?»
Maqsaty: Zat esimniń – shi, - shy jurnaqtaryn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Munda eki poezd bar. Bireýi úlken, ekinshisi kishi. Osy poezdardyń birine uzyn sózdi, ekinshisine qysqa sózdi qoıyp atap ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Etikshi
2 Jumysshy
3 Bıshi
4 Qoıshy
5 Tiginshi
6 Sıyrshy
9 -tapsyrma
Oıyn. «Men aıtamyn, sen jalǵa»
Maqsaty: Túbirles sózjasam daǵdysyn qalyptastyrý.
Nusqaý: Munda bes vagon bar. Bireýi - lyq bolsa, ekinshisi - shek, úshinshisi – sheń, tórtinshisi - ke, besinshi vagon - shik. Osy vagondardyń berilgen sózdi qosyp aıtyp ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 İni
2 Bala
3 Sheshe
4 Kúrke
5 Sóz
10 -tapsyrma
Oıyn. «Qosyp aıt»
Maqsaty: Túbirles sózjasam daǵdysyn qalyptastyrý.
Nusqaý: Men saǵan sózder aıtamyn. Sen sol sózderge – daı, - deı, - taı, - teı qosyp aıt.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Gúl
2 Tas
3 Muz
4 Kóbelek
5 Taý
Rezúme
V dannoı state rassmatrıvaıýtsá dopolnennye varıanty metodıkı obsledovanıa gramatıcheskogo stroıa rechı, a ımenno: navykov slovoobrazovanıa ı slovoızmenenıa ý deteı doshkolnogo vozrosta.
Summary
In article examines supplementary variant grammatical speech system, especially: skill of word formation and wordchange at children with common developness speech
«Sóz - sózden týady, sóılemese qaıdan týady?» demekshi. Kázirgi ýaqytta balalardyń sóıleý tili kesh shyǵyp, túsiniksiz bolýda. Sonymen birge, otbasynda eki tilde sóıleýde bul balanyń sóıleý tilin burmalap, kesheýildep shyǵýyna áser etedi. Balanyń sóıleý tili onyń psıhıkasyna da áser etedi. Óziniń dostarynyń arasynda tuıyqtalyp, az sóıleýge tyrysady. Qoǵamda ózin qolaısyz sezinip shettetilip qala beredi. Sondyqtan da erte jastan bastap sóıleý tilin túzetý utymdy bolady. Neǵurlym túsinikti, erkin sóılese belsendi, ashyq minezdi, kópshil bolady. Kóbinese balalardyń sóıleý tili gramatıkalyq jaǵynan tolyq jetilmegen bolyp keledi. Qazaq tiliniń keı dybystaryn burmalap aıtyp, jurnaq, jalǵaýlardy sózderde durys qoldanbaıdy. Osy aýqymdy máselege baılanysty mektep jasyna deıingi mekemelerdiń til mamandaryna tómendegi qurastyrylǵan -tapsyrmalar júıesin usynyp otyrmyz. Bul -tapsyrmalar mektep jasyna deıingi balalardyń sóıleý tiliniń gramatıkalyq jaǵyn qalyptastyrý negizinde berilip otyr, oıyn túrinde júrgiziledi.
Tapsyrmalardy qurý barysynda balalardyń jas erekshelikterine, sóıleý til múmkindikterine, -tapsyrmalardy qalaı túsinetinine, belsendi jáne enjar sóz qorynyń qalpyna nazar aýdardyq;
-tapsyrmalar aýyzsha jáne kórnekilik arqyly berildi. Balalardyń sóz ózgertý daǵdylaryn qalyptastyrý boıynsha alty -tapsyrma berildi. Iaǵnı qazaq tiliniń tórt jalǵaýyna sáıkes. Mysaly: Biz qazir oıyn oınaımyz. «Neniń quıryǵy?»oıyny, «Men, sen, ol» degen t. s. s. Sen ózińdi «men» dep, myna qýyrshaqty «sen» dep, al myna qýyrshaqty «ol» dep aıtasyń. Men saǵan bir sóz aıtamyn sen ony «men, sen, ol» sózderge qosyp aıtasyń t. s. s.
Kóptik jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý boıynsha -tapsyrmada, bala kóptik jalǵaýdyń sózge saı nusqasyn qoldanyp, sózdi kópshe túrge aýystyryp aıtý kerek. Sonymen birge qazaq tiline tán úńdestik zańyna saı. Ekinshi, úshinshi, tórtinshi -tapsyrmalar ilik, tabys. Jatys septikteriniń jalǵaýyn qoldaný daǵdysyn qalyptastyrýǵa baǵytalyp otyr.
1 -tapsyrma
Oıyn. « Bireý - kóp»
Maqsaty: zat esimniń jekeshe túrin kópshe túrge ózgertý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Biz qazir «bireý - kóp» oıynyń oınaımyz. Men zatty az mólsherde aıtamyn, al sen kóp mólsherde aıt.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Alma
2 Shıe
3 Qarandash
4 Kúshik
5 Mysyq
6 Órik
2 -tapsyrma
Oıyn. « Neniń quıryǵy»
Maqsaty: Berilgen sózderge ilik septiginiń jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý:
Keshe keshkisin qatty jel soqqannan janýarlar quıryqtaryn joǵaltyp alypty. Qane, quıryqtardy taýyp ıelerine bereıik. Aldymen neniń quıryǵy ekenin aıtyp óteıik.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 It
2 Maımyl
3 Qoıan
4 Mysyq
5 Mysyq
6 Túlki
3 -tapsyrma
Oıyn. «Qoıanǵa neni berdi?»
Maqsaty: Berilgen sózderge tabys septiginiń jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Myna sýretke muqıat qara, qoıanǵa ne neni bergennin esińe saqta. Endi ne neni bergenin aıtyp ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Shar
2 Bantık
3 Gúl
4 Dop
5 Almany
6 Kese
4-tapsyrma
Oıyn. «Kimde ne bar?»
Maqsaty: Berilgen sózderge jatys septiginiń jalǵaýyn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Myna sýretke muqıat qarap, nede ne bar ekenin aıtyp ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Qoıan
2 Kirpi
3 It
4 Mysyq
5 Esek
6 Qus
5 -tapsyrma
Oıyn «men, sen, ol»
Maqsaty: Zat esim sózderdi jiktik jalǵaýynda qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Qazir biz «men, sen, ol» oıynnyń oınaımyz. Men saǵan sýret kórsetemin, sen sol sýrettegi maman ıelerine men, sen, ol dep berilgen sózge qosyp aıtasyń.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Oqýshy Men –
Sen –
Ol -
2 Sýretshi Men –
Sen –
Ol -
3 Bastyq Men –
Sen –
Ol -
4 Prezıdent Men –
Sen –
Ol -
5 Ustaz Men –
Sen –
Ol -
6 -tapsyrma
Oıyn «meniń, seniń, onyń»
Maqsaty: Zat esim sózderdi táýeldik jalǵaýynda qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Qazir biz «meniń, seniń, onyń» oıynnyń oınaımyz. Men saǵan dopty laqtyryp bir sóz aıtamyn. Sen sol sózdi meniń, seniń, onyń degenge qosyp aıtyp keri laqtyrasyń.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Ton Meniń –
Seniń –
Onyń -
2 Kóılek Meniń –
Seniń –
Onyń -
3 Dop Meniń –
Seniń –
Onyń -
4 Jaǵa Meniń –
Seniń –
Onyń -
5 Mashına Meniń –
Seniń –
Onyń -
7 -tapsyrma
Oıyn. «Muqıat bol»
Maqsaty: Zat esimniń – sha, - she, - shik jurnaqtaryn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Munda eki dóńgelek berilgen. Bireýi kishi, ekinshisi úlken. Osy úlken dóńgelekke úlken zattardy, kishi dóńgelekke kishi zattardy aıtyp qoıyp shyq.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Kórpe
2 Jalaý
3 Qap
4 Úı
5 Kúrek
6 Qobdı
8 -tapsyrma
Oıyn. «Sózdi qalaı ózgerttik?»
Maqsaty: Zat esimniń – shi, - shy jurnaqtaryn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý.
Nusqaý: Munda eki poezd bar. Bireýi úlken, ekinshisi kishi. Osy poezdardyń birine uzyn sózdi, ekinshisine qysqa sózdi qoıyp atap ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Etikshi
2 Jumysshy
3 Bıshi
4 Qoıshy
5 Tiginshi
6 Sıyrshy
9 -tapsyrma
Oıyn. «Men aıtamyn, sen jalǵa»
Maqsaty: Túbirles sózjasam daǵdysyn qalyptastyrý.
Nusqaý: Munda bes vagon bar. Bireýi - lyq bolsa, ekinshisi - shek, úshinshisi – sheń, tórtinshisi - ke, besinshi vagon - shik. Osy vagondardyń berilgen sózdi qosyp aıtyp ber.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 İni
2 Bala
3 Sheshe
4 Kúrke
5 Sóz
10 -tapsyrma
Oıyn. «Qosyp aıt»
Maqsaty: Túbirles sózjasam daǵdysyn qalyptastyrý.
Nusqaý: Men saǵan sózder aıtamyn. Sen sol sózderge – daı, - deı, - taı, - teı qosyp aıt.
№ Usynylǵan zattar Balanyń jaýaby Baǵa
1 Gúl
2 Tas
3 Muz
4 Kóbelek
5 Taý
Rezúme
V dannoı state rassmatrıvaıýtsá dopolnennye varıanty metodıkı obsledovanıa gramatıcheskogo stroıa rechı, a ımenno: navykov slovoobrazovanıa ı slovoızmenenıa ý deteı doshkolnogo vozrosta.
Summary
In article examines supplementary variant grammatical speech system, especially: skill of word formation and wordchange at children with common developness speech
You Might Also Like
