Myń bir maqal, júz bir jumbaq
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Mýhametjanova Indıra Erbolatqyzy
Qazaq tili men ádebıeti 9 synyp
Taqyryby: «Myń bir maqal, júz bir jumbaq»
Maqsaty: maqal - mátel, jumbaqtar aıtý arqyly oqýshylardy kórkem, utymdy sóıleýge, qıynnan qıystyra bilýge úıretý. Adamgershilikke, adaldyqqa tárbıeleý. Ata - babalarymyzdyń ósıetin qadir tutýǵa, maqal - mátel, jumbaq arqyly óz eliniń aýyz ádebıetin syılaýǵa baýlý.
Sabaqtyń túri: saıys
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: maqal - mátel, jumbaqtar týraly naqyl sózder (Maqal – sózdiń azyǵy, jumbaq – oıdyń qazyǵy.).
Barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalim: Armysyzdar, qurmetti ustazdar men oqýshylar! 1989 jyly 22 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasynyń Til týraly Zańy qabyldandy. Búginde qazaq tili – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili. 22 qyrkúıek – Qazaqstan Respýblıkasy halyqtarynyń tilderi kúni. Osy merekege oraı 9 - synyp oqýshylarynyń «Myń bir maqal, júz bir jumbaq» atty tanymdyq oıynyna qosh keldińizder!
Maqal - mátel, jumbaq – ata - babalarymyzdan qalǵan óshpes mura. Maqal - máteldiń tárbıelik máni zor, rýhanı baılyq. Kólemi jaǵynan shaǵyn bolǵanymen, mazmuny tereń. Ýaqyt ótken saıyn quny artyp, qymbat qazynaǵa aınalyp keledi. Al, jumbaqtar adamnyń oılaý qabiletin shyńdaıdy.
Oıynymyzdy bastamas buryn sizderdi, osy saıysqa ádil baǵa beretin, ár aınalymnyń esebin shyǵaryp, qorytyndysyn aıtatyn qazylarmen tanystyryp óteıin.
Temirǵalıeva I. O., Abenova M.R.
Oıynymyz alty kezeńnen turady, atap ótsek:
1 - kezeń. Tanystyrý. Saıysqa qatysýshy oqýshylar ózderin tanystyrady.
2 - kezeń. Maqaldar saıysy. Bul saıys eki bólimnen turady.
«Kim kóp biledi?»
«Maqal – sózdiń máıegi».
3 - kezeń. Kórermender saıysy.
4 - kezeń. Jumbaqtar saıysy.
«Kim jyldam?»
«Kim tapqyr?»
5 - kezeń. Kórermender saıysy.
6 - kezeń. Fınal.
İİ. Negizgi bólim.
1 - kezeń. Tanystyrý. Olaı bolsa, ortaǵa búgingi oıynnyń maqalshylaryn shaqyramyz. (Maqalshylar ózderin tanystyrady).
«Maqaldar saıysy»
Muǵalim: Maqal jarysyn bastamaı turyp, men búgingi maqalshylardan maqal men mátel aıyrmashylyǵyn suraǵym kelip otyr. Maqal men máteldiń aıyrmashylyǵy nede? (Maqalda aıtylar oı aıqyn kórinip turady, al mátel tuspaldap jetkizedi).
1. «Kim kóp biledi?»
Muǵalim: Men maqaldyń alǵashqy syńaryn aıtamyn, sender qol kóterip maqaldyń ekinshi syńaryn aıtasyńdar. Eń az upaı alǵan maqalshy oıynnan shyǵady.
1. Oqý – bilim bulaǵy, (bilim ómir shyraǵy)
2. Ekseń egin – (ishesiń tegin)
3. Úırene almaǵan (ustazynan kóredi)
4. Kóp aqyldy jınalsa, qıyn isti bitirer.
(Kóp aqymaq jınalsa, ońaı isti búldirer).
5. Bilgen kisi taýyp aıtady, (bilmegen kisi qaýyp aıtady)
6. Jigitke jeti óner az, (jetpis óner kóp emes)
7. Óner – aǵyp jatqan bulaq, (bilim – janyp turǵan shyraq)
8. Jaqsymen joldas bolsań, jetersiń muratqa,
(Jamanmen joldas bolsań, qalarsyń uıatqa)
9. Emenniń ıilgeni – synǵany, (er jigittiń eki sóılegeni – ólgeni)
10. Sanaly adam saǵyńdy syndyrmas, (sanasyz adam jaǵyńdy tyndyrmas)
11. Bolat qaınaýda shynyǵady, (batyr maıdanda shynyǵady)
12. Aınaǵa úıir boıyn túzeıdi, (halyqqa úıir oıyn túzeıdi)
13. Eńbek etseń erinbeı, (toıady qarnyń tilenbeı)
14. Jat eldiń qarshyǵasynan, (óz elińniń qarǵasy artyq)
15. Qolyń usta bolsyn, (sóziń qysqa da nusqa bolsyn)
Mýhametjanova Indıra Erbolatqyzy
Qazaq tili men ádebıeti 9 synyp
Taqyryby: «Myń bir maqal, júz bir jumbaq»
Maqsaty: maqal - mátel, jumbaqtar aıtý arqyly oqýshylardy kórkem, utymdy sóıleýge, qıynnan qıystyra bilýge úıretý. Adamgershilikke, adaldyqqa tárbıeleý. Ata - babalarymyzdyń ósıetin qadir tutýǵa, maqal - mátel, jumbaq arqyly óz eliniń aýyz ádebıetin syılaýǵa baýlý.
Sabaqtyń túri: saıys
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: maqal - mátel, jumbaqtar týraly naqyl sózder (Maqal – sózdiń azyǵy, jumbaq – oıdyń qazyǵy.).
Barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalim: Armysyzdar, qurmetti ustazdar men oqýshylar! 1989 jyly 22 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasynyń Til týraly Zańy qabyldandy. Búginde qazaq tili – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili. 22 qyrkúıek – Qazaqstan Respýblıkasy halyqtarynyń tilderi kúni. Osy merekege oraı 9 - synyp oqýshylarynyń «Myń bir maqal, júz bir jumbaq» atty tanymdyq oıynyna qosh keldińizder!
Maqal - mátel, jumbaq – ata - babalarymyzdan qalǵan óshpes mura. Maqal - máteldiń tárbıelik máni zor, rýhanı baılyq. Kólemi jaǵynan shaǵyn bolǵanymen, mazmuny tereń. Ýaqyt ótken saıyn quny artyp, qymbat qazynaǵa aınalyp keledi. Al, jumbaqtar adamnyń oılaý qabiletin shyńdaıdy.
Oıynymyzdy bastamas buryn sizderdi, osy saıysqa ádil baǵa beretin, ár aınalymnyń esebin shyǵaryp, qorytyndysyn aıtatyn qazylarmen tanystyryp óteıin.
Temirǵalıeva I. O., Abenova M.R.
Oıynymyz alty kezeńnen turady, atap ótsek:
1 - kezeń. Tanystyrý. Saıysqa qatysýshy oqýshylar ózderin tanystyrady.
2 - kezeń. Maqaldar saıysy. Bul saıys eki bólimnen turady.
«Kim kóp biledi?»
«Maqal – sózdiń máıegi».
3 - kezeń. Kórermender saıysy.
4 - kezeń. Jumbaqtar saıysy.
«Kim jyldam?»
«Kim tapqyr?»
5 - kezeń. Kórermender saıysy.
6 - kezeń. Fınal.
İİ. Negizgi bólim.
1 - kezeń. Tanystyrý. Olaı bolsa, ortaǵa búgingi oıynnyń maqalshylaryn shaqyramyz. (Maqalshylar ózderin tanystyrady).
«Maqaldar saıysy»
Muǵalim: Maqal jarysyn bastamaı turyp, men búgingi maqalshylardan maqal men mátel aıyrmashylyǵyn suraǵym kelip otyr. Maqal men máteldiń aıyrmashylyǵy nede? (Maqalda aıtylar oı aıqyn kórinip turady, al mátel tuspaldap jetkizedi).
1. «Kim kóp biledi?»
Muǵalim: Men maqaldyń alǵashqy syńaryn aıtamyn, sender qol kóterip maqaldyń ekinshi syńaryn aıtasyńdar. Eń az upaı alǵan maqalshy oıynnan shyǵady.
1. Oqý – bilim bulaǵy, (bilim ómir shyraǵy)
2. Ekseń egin – (ishesiń tegin)
3. Úırene almaǵan (ustazynan kóredi)
4. Kóp aqyldy jınalsa, qıyn isti bitirer.
(Kóp aqymaq jınalsa, ońaı isti búldirer).
5. Bilgen kisi taýyp aıtady, (bilmegen kisi qaýyp aıtady)
6. Jigitke jeti óner az, (jetpis óner kóp emes)
7. Óner – aǵyp jatqan bulaq, (bilim – janyp turǵan shyraq)
8. Jaqsymen joldas bolsań, jetersiń muratqa,
(Jamanmen joldas bolsań, qalarsyń uıatqa)
9. Emenniń ıilgeni – synǵany, (er jigittiń eki sóılegeni – ólgeni)
10. Sanaly adam saǵyńdy syndyrmas, (sanasyz adam jaǵyńdy tyndyrmas)
11. Bolat qaınaýda shynyǵady, (batyr maıdanda shynyǵady)
12. Aınaǵa úıir boıyn túzeıdi, (halyqqa úıir oıyn túzeıdi)
13. Eńbek etseń erinbeı, (toıady qarnyń tilenbeı)
14. Jat eldiń qarshyǵasynan, (óz elińniń qarǵasy artyq)
15. Qolyń usta bolsyn, (sóziń qysqa da nusqa bolsyn)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
