Nól sanynyń tabylýy men mańyzy

Ondyq júıede nól sanynyń tabylýy matematıkaǵa óte úlken úles qosty. Nól sany tabylǵanǵa deıingi qoldanylǵan latyn sandarynda nól bolmaǵandyqtan matematıkalyq esepteýler óte qıyn oryndalatyn.

Nól úshin jeke bir belginiń paıda bolýy jáne ondyq, júzdik júıelerdiń oryndy qoldanylýy, osy júıeni tek matematıkada emes, búkil ǵylym áleminde eń jaramdy júıelerdiń biri etip otyr. Ondyq júıeniń bul jaǵdaıy týraly fransýz matematıgi Per-Sımon Laplas (1749-1827) «Álemniń eń paıdaly júıeleriniń biri» degen.



Erteden kelgen Islam áleminiń matematıgi Horezmıdiń 1-9 sandarynyń nól sanymen birge qoldanylǵan arıfmetıkalyq esepterdiń qalaı oryndalatynyn aıqyn kórsetetin eńbegi aǵylshyn aýdarmashysy Eýropalyq Adelard tarapynan sol ýaqyttyń ǵylymı tili sanalǵan latynshaǵa aýdarylyp, Eýropa ǵalymdarynyń qoldanýyna usynyldy.

Islam ǵalymdary: «nólge» arapshada bostyq degen maǵynaǵa keletin «syfır» ataýyn bergen. Leonardo ássyfır sózin latynshaǵa aýdaryp, latyn mátinderinde zephirum túrinde kórsetti. Odan keıingi jyldarda bul ózgerý orfografıa túrine endi.

Eýropa ádebıetinde «Arap sandary» dep tanylǵan búgingi 1-den 10-ǵa deıingi sandardyń túrin Eýropaǵa alǵash ret bildirgen, papalyq taqtyń aqyny jáne matematıgi Gerbert bolyp tabylady. Bul sandardy Gerbert Ispanıaǵa saıahaty barysynda araptardan úırengen. Ondyq sanaq júıesiniń musylmandardan alynýymen Evropa bir danyshpandarynyń sózimen aıtqanda: “Búkil sandardyń jaýyzdyǵynan qutyldy.”

830 j. Horezmı tarapynan jazylǵan eńbektiń alǵashqy kóshirmeleri Vılána Saraı kitaphanasynda jatyr. Bul qoljazbalar 1143 jyldyń tarıhyn arqalap otyr. Salen shirkeýinen tabylǵan ekinshi kóshirme Edınbýrgta saqtalynyp otyr. Eýropa, ǵylym álemine usynylǵan bul qundy qaǵazdar arqyly araptardyń birlik dárejeden bastap, sandardy ońnan solǵa qaraı jazyp oqyǵandaryn osy eńbek arqyly biledi. Horezmıge tıesili bul eńbekte; qosý jáne alý amaldaryna qatysty mysaldar da kórsetilgen.


You Might Also Like