Qasqyr, túlki, bódene
Bir qý túlki bolypty jurtty qurtqan,
Tyshqan aýlap jeıdi eken eski jurttan.
Jem taba almaı bir jyly aryqtapty,
Tyshqan aýyp ketken soń muqym syrttan.

Túlkiniń tyshqan jemeı máni bolmas,
Kemirse súıek-saıaq qarny tolmas.
Jemtik tússe jermin dep qalǵanynan,
Qasqyrǵa izdep baryp boldy joldas.

Qasqyr aıtty: – Toıasyń maǵan erseń,
Bolady maldy kórip, sholyp kelseń.
Qarnym toısa qaljyńdap oınaýshy edim,
Oıynǵa yza bolmaı shydaı berseń.

Ash kúnimde jatamyn shabym jalap,
Ol kezde jaqyn kelme janasalap.
Toıǵanda turpaıylaý minezim bar,
Ókpe qylma oıyndy shynǵa balap.

Kóndi túlki qasqyrdyń búl sózine:
«Shydaımyı qaljyńdaǵan minezińe.
Óltirmeseń bolady, oınaı-aq ber,
Tamaq tapsań bolady kúnde ózime».

Túlki kórip keledi maldy sholyp,
Qasqyr bir qoı ákeldi súırep alyp.
Ekeýi ábden toıyp alǵannan soń,
Oınaıdy ary-beri asyr salyp.

Qasqyr tura júgirse kózi jaınap,
Túlki erkelep turady «aǵataılap».
Alyp soǵyp ústine oınaǵanda,
Azar jany qalady «a, qudaılap».

Zapy bolyp ustatpaı júrse jatyp,
«Ýádeni kettiń be,– deıdi,– umytyp»?
Tamaq úshin amalsyz qaıta kelse,
Oınaıdy burynǵydan qatty mytyp.

Túlki jatyp oılaıdy árbir oıdy:
«Ósirmedi qasqyr,– dep,– bizdiń boıdy.
Jegenimdi jelkemnen syǵyp alyp,
Bergeni de qurysyn jemtik qoıdy.

Býyndyryp oınaıdy, qıqyldatyp,
Jegenimdi qustyryp, shıqyldatyp.
Tula boıym siresken qara qotyr,
Toıǵanymnyń ústine tyrqyldatyp.

Osydan qutylaıyn ólsem-daǵy,
Ashtyqtan qandaı azap kórsem-daǵy.
Táýekel, óz betimmen kún kóreıin,
Badamshanyń basyn jep júrsem-daǵy».

Oılaıdy: «Bir muratqa jeteıin»,– dep,
«Qasqyrdan kegimdi alyp keteıin»,– dep.
«Osyny óz kózimshe óltirerlik
Bir haıla ne qylsam da eteıin»,– dep.

Jer shola túlki shyqty dóńge shaýyp,
Jylqynyń bir jemtigin aldy taýyp.
Qarasa qazǵan ura, jer qaqpan bar,
Qoıypty shóp-sharmenen betin jaýyp.

Túlki qatty qýandy muny kórip,
Qasqyrdy ertip keldi habar berip.
Semiz jylqy jemtigin kórgennen soń,
Aýyzdy kókjal batyr saldy kelip.

Túlki júr jer qaqpannan aıtpaı qashyp,
Arsalaqtap ash bóri júrdi sasyp.
Qaqpan jaqqa qasqyrdy jiberdi aldap,
Orǵa túsip ketsin dep qapy basyp.

Ekeýi de toıýǵa qam qylysyp,
Tus-tusynan jemtikti júr julysyp.
Shegingende erneýin basyp alyp,
Kókjal noıan uraǵa ketti túsip.

Alańǵasar ıtińdi qudaı atyp,
Tereń zyndan túbine ketti batyp:
– Oıbaı, túlki, kele gór, men qaldym,– dep,
Aıǵaı salyp ulydy orda jatyp.

Túlki kelip urany jaǵalady,
Mazaq qylyp arsyldap, abalady:
– Myqtysyń ǵoı, sekirip shyǵarsyń,– dep,
Kúlkimenen qasqyrdy tabalady:

– Ústime aýnap oınaýshy eń toıǵan saıyn,
Sendeı arsyz aqymaqtyń orny daıyn.
Osy qazǵan uranyń ıesi kep,
Kóz aldymda soıǵanyn bir baıqaıyn.

Qasqyr aıtty: – Keshe, gór, qyldym táýbá,
Ketemisiń shyn tastap meni jaýǵa.
Aıla taýyp osydan bosatyp al,
Aýzymnan ant bereıin oınamaýǵa.

– Oınamasań omaqap, onan da arman,
Oıyn túgil tirshilik senen qalǵan.
Jon terińdi soıǵanyn kózim kórmeı,
Osy uranyń qasynan kete qalman.

– Tabalama, shyraǵym, kesh jazamdy,
Aıtpasań da, tarttym ǵoı men sazamdy.
Shyǵarmasań, qudyqtyń aýzynan ket,
Ala bermeı kúıdirip kóp mazamdy.

– Áli buıryq aıtasyń bosqa shatyp,
Óziń qazir ólgeli orda jatyp.
Tipti, kórmeı ketpeımin, bylshyldama,
Bas terińdi soıǵanyn yrjyńdatyp.

Qasqyrǵa tústi osyndaı aqyr zaman,
Ólimnen de tabasy batty jaman.
Ańdaýsyzda shońqıyp túlki otyrsa,
Quıryǵy salbyrapty orǵa taman.

Jınalyp aldy qasqyr ony kórip,
Jabysty sol quıryqtan shapshyp kelip.
Túlkini or túbine ala tústi,
Qudaıym qasqyrǵa da kezek berip.

Sonda qasqyr aıtady: – Túlki shyraq,
Imanyńdy aıta ǵoı jyldamyraq.
Ózimnen seni buryn óltireıin,
Ólgenimdi kóre almaı kettiń biraq.

Túlki aıtady: – Sóıledim qaljyń qylyp,
Jumysty bitirip em súıtip júrip.
Tistetip sizdi ordan shyǵarýǵa,
Ákelip em bir uzyn tal syndyryp.

Baıqamaı orǵa tústiń meni de alyp,
Óldik qoı ekeýmiz de munda qalyp.
Tym bolmasa, men bolsam jaǵasynda,
Shyǵaryp almas pa edim taldy salyp.

Qatty keıip aıtady túlki sózin,
Qasqyr nanyp tigedi eki kózin:
– Endi bar ma qudyqtan shyǵar aıla,
«Tal taptym» dep aıtpadyń buryn óziń.

Túlki aıtady: – Aılanyń orny osy ara,
Sen órmelep sozylyp turyp qara.
Tóbeńe shyǵyp alyp sekireıin,
Erneýge shyqpas pa ekem men beıshara.

Onan soń seni alaıyn taldy salyp,
Shyǵarsyń uzyn taldan tistep alyp.
Ne de bolsa, keshikpeı tez istelik,
Qapy bolar qaqpanshy kelip qalyp.

Bar álinshe sozylyp qasqyr turdy,
Tóbesine órmelep túlki júrdi.
Pármeninshe sheginip qarǵyǵanda,
Erneýge eki aıaǵy týra ilindi.

Aılamen túlki ketti shyǵyp alyp,
Artyna qaırylmady qaıta aınalyp.
Qańqyldap qasqyr ulyp qala berdi,
Meni shyǵar endi dep taldy salyp.

Túlki sóıtip ketipti qasqyrdy aldap,
Kókjal qaldy óz qolyn ózi jalmap.
Tobylǵynyń túbinen izdep júrip,
Bir bódene ustapty túlki qarmap.

Bódene aıtty: – Sen meni ne dep jeısiń,
Bir ýys jún jegendi tamaq deısiń.
Ana jerde men kórdim talaı jemtik,
Erinesiń, dóń asyp izdemeısiń.

Túlki aıtady: – Mynanyń qýlyǵyn kór,
Meni aldamaq senderge birtalaı jer.
Jalǵan aıtyp aldasań, sony jeımin,
Uıadaǵy balańdy kórsetip ber.

Bódene kórsetipti óz uıasyn,
Kepil berip bosatyp aldy basyn:
– Men bastaıyn, artymnan erip otyr,
Qaryq qylaıyn jemtikke, ne qylasyń.

Túlkini alyp júrdi saıdy órletip,
Bódene bir bel asty buryn ketip.
Túlki jortyp kezeńge taıanǵanda,
Jalań qaqqan bir tazy keldi jetip.

Baıǵusty ketti tazy qýyp alyp,
Aýyzdy áni salyp, mini salyp.
Júırik tazy adymyn ashtyrsyn ba,
Kók jelkeden bas saldy bir-aq shalyp.

Myqty qasqyr, aılakes túlki qaıda,
Aldampaz, rahymsyzdyq kimge paıda?
Aıaǵynda túlki de, qasqyr da ólip,
Bódene aman qalypty sol bir saıda.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama