Qazaq teatrlary
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq teatrlary.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń bilim deńgeıin kóterý, ujymdyq túrde bilim alýǵa baýlý, sózderdi ózara baılanystyryp, oıdy júıelep aıtý daǵdysyn qalyptastyrý, gramatıkalyq taqyryptarmen ushtastyrý.
Bilimdilik: Qazaq teatr týraly alǵan bilimderin jetildirip, alǵan bilimderin tájirıbede qoldanýǵa úıretý; Sózdik qoryn molaıtý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń aýyzeki sóıleý tilderin jattyqtyryp, óz oılaryn tolyq jetkize bilýge úıretý; sóıleý áreketi daǵdylaryn shyńdaý; dúnıetanymyn keńeıtý, saýatty jazýǵa baýlý.
Tárbıelik: Qazaq teatr óneriniń sheberlerin qadir tutýǵa, óz zamanymyzdyń ozyq oıly, keń óristi, mádenıetti azamatyn tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli emes sabaq
Pánaralyq baılanys: jaǵrafıa, mádenıettaný, tarıh.
Qoldanylatyn ádister: shyǵarmashylyq izdenis, syn turǵysynan oılaý ádisteri, baıandaý, suraq – jaýap.
Sabaqty tolyq meńgerý úshin damyta oqytý, aqparattyq, modýldik tehnologıalardy qoldandym.
Sabaqtyń kórnekiligi: monoblok, slaıdtar.
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Negizgi kezeńge daıyndaý.
Ótken sabaqty eske túsirý.
Atqarylatyn jumys túri: suraq - jaýap arqyly ótken taqyryptar boıynsha pysyqtaý
1. Teatr degen ne?
2. Teatrdyń qandaı túrleri bar?
3. Teatr negizinde ne túrinde qalyptasady?
4. Mynaý qandaı teatr?
Gramatıkany qaıtalaý: Qystyrma sózderdiń maǵynalyq túrleri.
İV. Negizgi kezeń:
1. Kirispe sóz - slaıdtar boıynsha suraq - jaýap ótkizý.
2. Jańa sózdermen jumys.
Mátinmen tanysý aldynda biz sendermen jańa sózdermen jumys júrgizemiz.
- jańa sózdermen jumys:
(ózim oqımyn, bir oqýshy oqıdy, keıin hormen oqımyz)
- jańa sózdermen sóz tirkesterin qurastyrý.
3. Mátinmen jumys:
Qazaq teatry
Teatr oıyn - saýyq orny. Munda oıyn - saýyqtan basqa dramalyq shyǵarmalar, mádenı sharalar da ótedi. Teatr eń alǵash Gresıada ashylǵan.
Qazaq teatr óneri ejelden kele jatqan salt - dástúrlerimizge negizdelgen. Úılený salty, shildehana toıymen baılanysty ótetin oıyn - saýyqtar, aqyndar aıtysy, t. b. dástúrlerimiz teatr óneriniń alǵashqy kórinisteri bolǵan.
Keıin halqymyzdyń talantty ónerpazdary shaǵyn trýppalar quryp, el aralap, jármeńkelerde óner kórsetken. 1917 jyly Oıqudyq jaılaýynda (qazirgi Semeı oblysy, Abaı aýdanynda) M.Áýezovtiń «Eńlik - Kebek» tragedıasy tuńǵysh ret qoıyldy.
Keıinnen 1925 jyldyń aıaǵynda Qyzylorda qalasynda tuńǵysh mýzyka teatry ashyldy. Teatr shymyldyǵy 1926 jyly aqpannyń 13 - de M. Áýezovtiń «Eńlik - Kebek» tragedıasymen ashyldy.
Teatr alǵash ret qurylǵan jyly onda Isa Baızaqov, Ámire Qashaýbaev, Qalıbek Qýanyshbaev, Elebek Ómirzaqov, Serke Qojamqulov, Jumat Shanın, Shara Jıenqulova jáne taǵy basqa óner tarlandary qyzmet etti. Olar teatr tarıhyna óshpes iz qaldyrdy. 1934 jyly qazaq drama teatrynyń qurylýyna negiz boldy. Burynǵy qazaq mýzykalyq teatrynyń ornynda qazir N. Bekejanov atyndaǵy oblystyq teatr ǵımaraty tur.
Bul kúnde Qazaqstannyń barlyq oblys ortalyqtarynda drama teatrlar ashyldy. Sońǵy jyldary teatr repertýary baıy tústi.
Tapsyrmalar:
A1. Mátindi oqyp, orys tiline aýdar.
A2. Suraqtarǵa jaýap ber.
1. Teatr degen ne?
2. Tuńǵysh mýzyka teatry qashan ashyldy?
3. 1934 jyly qandaı teatr ashyldy?
V1. Dıalogtardy túsinip oqy, dosyńmen sóıles.
V2. Mátindi oqyp, óz sózdermen áńgimele.
S1. Mátinge 6 suraq qurastyryp, jaz.
S2. «Qazaq teatrynyń damýy» taqyrypqa esse jaz.
«Qystyrma sózder» taqyrybymen jumys:
A1. Sóılemderdi kóshirip, qystyrma sózderdiń astyn syz.
- Baıqaýymsha, Abaı aqynyńyz da kózi ashyq, kókiregi tunyq kisi bolǵan - aý, sirá.
- Úshinshiden, syrǵanyń qaı túri de baýyrǵa, ót qabynýyna áser etedi degen pikir bar ekenin eskertemiz.
A2. Berilgen qystyrma sózdermen sóılem qurastyryp jaz.
Shynynda, múmkin, menińshe, baqytyma qaraı.
V1. Kóp núkteniń ornyna kerekti qystyrma sózderdi qoıyp, jaz.
Teatrǵa barý......... óte qyzyq........ men teatrǵa bılet satyp aldym...... kóp oqý kerek. men....... Astanadan keshe ǵana keldim.
Kerekti sózder: shynynda, baqytyma qaraı, baqytyma qaraı, sóıtip
V2. Sóz tirkesterin paıdalana otyryp, sóılem qura.
Teatrǵa barý úshin, birinshiden, bılet, satyp alý, ekinshi qatar, 25 oryn, qoıylym, qyzyq.
S1. Qystyrma sózderdi paıdalanyp, 6 sóılem qurastyr.
S2. «Qystyrma sózder» taqyryby boıynsha test suraqtaryn daıynda (5 suraq).
V. Qorytyndylaý:
1. Óner týraly maqaldardy oqyp, túsindirý.
1. Aqyl kópke jetkizer,
Óner kókke jetkizer.
2. Ónerliniń órisi uzaq.
3. Ónerli jigit órde ozar,
Ónersiz jigit jer soǵar.
2. Suraqtar saıysy:
3. «Qystyrma sózder» taqyryby boıynsha shaǵyn test.
Vİ. Úı tapsyrmasy:
Sózdikti, erejeni jattap alý.
Óner týraly maqal - mátel jattaý.
Óner týraly maqal - mátel taýyp, dápterge jazyp kelý.
Qazaq teatry týraly mazmundaý.
Bizdiń oblysymyzdyń teatrlary týraly jazyp kelý.
Vİİ. Baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń bilim deńgeıin kóterý, ujymdyq túrde bilim alýǵa baýlý, sózderdi ózara baılanystyryp, oıdy júıelep aıtý daǵdysyn qalyptastyrý, gramatıkalyq taqyryptarmen ushtastyrý.
Bilimdilik: Qazaq teatr týraly alǵan bilimderin jetildirip, alǵan bilimderin tájirıbede qoldanýǵa úıretý; Sózdik qoryn molaıtý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń aýyzeki sóıleý tilderin jattyqtyryp, óz oılaryn tolyq jetkize bilýge úıretý; sóıleý áreketi daǵdylaryn shyńdaý; dúnıetanymyn keńeıtý, saýatty jazýǵa baýlý.
Tárbıelik: Qazaq teatr óneriniń sheberlerin qadir tutýǵa, óz zamanymyzdyń ozyq oıly, keń óristi, mádenıetti azamatyn tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli emes sabaq
Pánaralyq baılanys: jaǵrafıa, mádenıettaný, tarıh.
Qoldanylatyn ádister: shyǵarmashylyq izdenis, syn turǵysynan oılaý ádisteri, baıandaý, suraq – jaýap.
Sabaqty tolyq meńgerý úshin damyta oqytý, aqparattyq, modýldik tehnologıalardy qoldandym.
Sabaqtyń kórnekiligi: monoblok, slaıdtar.
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Negizgi kezeńge daıyndaý.
Ótken sabaqty eske túsirý.
Atqarylatyn jumys túri: suraq - jaýap arqyly ótken taqyryptar boıynsha pysyqtaý
1. Teatr degen ne?
2. Teatrdyń qandaı túrleri bar?
3. Teatr negizinde ne túrinde qalyptasady?
4. Mynaý qandaı teatr?
Gramatıkany qaıtalaý: Qystyrma sózderdiń maǵynalyq túrleri.
İV. Negizgi kezeń:
1. Kirispe sóz - slaıdtar boıynsha suraq - jaýap ótkizý.
2. Jańa sózdermen jumys.
Mátinmen tanysý aldynda biz sendermen jańa sózdermen jumys júrgizemiz.
- jańa sózdermen jumys:
(ózim oqımyn, bir oqýshy oqıdy, keıin hormen oqımyz)
- jańa sózdermen sóz tirkesterin qurastyrý.
3. Mátinmen jumys:
Qazaq teatry
Teatr oıyn - saýyq orny. Munda oıyn - saýyqtan basqa dramalyq shyǵarmalar, mádenı sharalar da ótedi. Teatr eń alǵash Gresıada ashylǵan.
Qazaq teatr óneri ejelden kele jatqan salt - dástúrlerimizge negizdelgen. Úılený salty, shildehana toıymen baılanysty ótetin oıyn - saýyqtar, aqyndar aıtysy, t. b. dástúrlerimiz teatr óneriniń alǵashqy kórinisteri bolǵan.
Keıin halqymyzdyń talantty ónerpazdary shaǵyn trýppalar quryp, el aralap, jármeńkelerde óner kórsetken. 1917 jyly Oıqudyq jaılaýynda (qazirgi Semeı oblysy, Abaı aýdanynda) M.Áýezovtiń «Eńlik - Kebek» tragedıasy tuńǵysh ret qoıyldy.
Keıinnen 1925 jyldyń aıaǵynda Qyzylorda qalasynda tuńǵysh mýzyka teatry ashyldy. Teatr shymyldyǵy 1926 jyly aqpannyń 13 - de M. Áýezovtiń «Eńlik - Kebek» tragedıasymen ashyldy.
Teatr alǵash ret qurylǵan jyly onda Isa Baızaqov, Ámire Qashaýbaev, Qalıbek Qýanyshbaev, Elebek Ómirzaqov, Serke Qojamqulov, Jumat Shanın, Shara Jıenqulova jáne taǵy basqa óner tarlandary qyzmet etti. Olar teatr tarıhyna óshpes iz qaldyrdy. 1934 jyly qazaq drama teatrynyń qurylýyna negiz boldy. Burynǵy qazaq mýzykalyq teatrynyń ornynda qazir N. Bekejanov atyndaǵy oblystyq teatr ǵımaraty tur.
Bul kúnde Qazaqstannyń barlyq oblys ortalyqtarynda drama teatrlar ashyldy. Sońǵy jyldary teatr repertýary baıy tústi.
Tapsyrmalar:
A1. Mátindi oqyp, orys tiline aýdar.
A2. Suraqtarǵa jaýap ber.
1. Teatr degen ne?
2. Tuńǵysh mýzyka teatry qashan ashyldy?
3. 1934 jyly qandaı teatr ashyldy?
V1. Dıalogtardy túsinip oqy, dosyńmen sóıles.
V2. Mátindi oqyp, óz sózdermen áńgimele.
S1. Mátinge 6 suraq qurastyryp, jaz.
S2. «Qazaq teatrynyń damýy» taqyrypqa esse jaz.
«Qystyrma sózder» taqyrybymen jumys:
A1. Sóılemderdi kóshirip, qystyrma sózderdiń astyn syz.
- Baıqaýymsha, Abaı aqynyńyz da kózi ashyq, kókiregi tunyq kisi bolǵan - aý, sirá.
- Úshinshiden, syrǵanyń qaı túri de baýyrǵa, ót qabynýyna áser etedi degen pikir bar ekenin eskertemiz.
A2. Berilgen qystyrma sózdermen sóılem qurastyryp jaz.
Shynynda, múmkin, menińshe, baqytyma qaraı.
V1. Kóp núkteniń ornyna kerekti qystyrma sózderdi qoıyp, jaz.
Teatrǵa barý......... óte qyzyq........ men teatrǵa bılet satyp aldym...... kóp oqý kerek. men....... Astanadan keshe ǵana keldim.
Kerekti sózder: shynynda, baqytyma qaraı, baqytyma qaraı, sóıtip
V2. Sóz tirkesterin paıdalana otyryp, sóılem qura.
Teatrǵa barý úshin, birinshiden, bılet, satyp alý, ekinshi qatar, 25 oryn, qoıylym, qyzyq.
S1. Qystyrma sózderdi paıdalanyp, 6 sóılem qurastyr.
S2. «Qystyrma sózder» taqyryby boıynsha test suraqtaryn daıynda (5 suraq).
V. Qorytyndylaý:
1. Óner týraly maqaldardy oqyp, túsindirý.
1. Aqyl kópke jetkizer,
Óner kókke jetkizer.
2. Ónerliniń órisi uzaq.
3. Ónerli jigit órde ozar,
Ónersiz jigit jer soǵar.
2. Suraqtar saıysy:
3. «Qystyrma sózder» taqyryby boıynsha shaǵyn test.
Vİ. Úı tapsyrmasy:
Sózdikti, erejeni jattap alý.
Óner týraly maqal - mátel jattaý.
Óner týraly maqal - mátel taýyp, dápterge jazyp kelý.
Qazaq teatry týraly mazmundaý.
Bizdiń oblysymyzdyń teatrlary týraly jazyp kelý.
Vİİ. Baǵalaý.
You Might Also Like
