Qazaq halqynyń án óneri. Esimshe týraly túsinik
Leksıkalyq taqyryp: Qazaq halqynyń án óneri
Gramatıkalyq taqyryp: Esimshe týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Mátinge súıene otyryp gramatıkalyq taqyrypty túsindirý. Esimshe týraly, onyń jurnaqtarynyń qoldanylýy jaıly túsinik berý. Oqýlyq, sózdik, qosymsha materıal boıynsha sóıleı alý, jumys isteý. Taqyryp boıynsha suraqqa júıeli jaýap berý, áńgimeni tıanaqty baıandaı bilýge úıretý.
2. Damytýshylyq: Oqýshynyń til baılyǵyn damytý, til mádenıetin qalyptastyrý. Bilik daǵdyny, este saqtaý daǵdysyn qalyptastyrý. Oqýshynyń oılaý qabiletin, oı belsendiligin, ásemdilik, sezimtaldyqqa baýlý.
3. Tárbıelik: Ataqty adamdar ómirinen úlgi alyp, eliniń sanaly azamaty bolýyna tárbıeleý. Ultjandylyqqa, azamattylyqqa, ónerge baýlý. Qoǵamdyq ıdeıalyq kózqarasyn qalyptastyrý. Shákirtterdi rýhanı qundylyqtar arqyly ımandylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa oqý materıalyn berý sabaǵy. Kiriktirilgen sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý, tanymdyq oıyndar, ózindik jumys, oqýlyqpen jumys logıkalyq suraqtar qoıý, deńgeılik tapsyrmalar.
Sabaqtyń jabdyǵy: Keste, portretter, úlestirme qaǵazdar, vıdeo, slaıd, ınteraktıv. taqta, elektrondyq oqýlyq.
Synyppen jumys túri: daralap, ujymdyq
Jańa oqytý tehnologıasy: M. M. Janpeıisova «Modýldik oqytý tehnologıasy».(Deńgeılik tapsyrmalar, baǵalaý paraqtary, oqyta - úıretý oıyndary)
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý. Ózderiniń sabaqqa daıyndyǵyn bal júıesimen anyqtaý.
- Balalar, sabaqqa daıyndyqtaryńdy baqylaý úshin 5 baldyq júıemen ózderińdi baǵalańdar.(Bul muǵalimge balanyń sabaqqa qandaı deńgeıde daıyn ekenin kórsetedi)
İİİ. Jańa bilimdi meńgertý kezeńi.
- Balalar, búgingi sabaǵymyzdyń gramatıkalyq taqyryby: Esimshe (Prıchastıe)
Esimshe - etistiktershe, esimdershe de túrlenetin jáne solardyń qyzmetin atqara alatyn etistiktiń bir túri.
Esimshe shaq boıynsha úsh topqa bólinedi: - qan/- ken - ǵan/- gen - ar/- er/- r - shy/- shi - s
Esimsheniń túrleri
Daǵdyly
- atyn/- etin/- ıtyn/- ıtin
- ýshy/- ýshi
Maqsat
- maq/- mek
- baq/- bek
- paq/- pek
Qyzmeti - ǵan/- gen,- qan/- ken - shy/- shi
- ar/- er/- r - atyn/- etin/- ıtyn/- ıtin
1. Bastaýysh Aıtqanyń durys.
«Skazannoe toboı verno» Saǵan aıtarym osy.
«Eto to, chto ıa hochý tebe skazat» Aıtatynym joq.
«Mne nechego skazat»
2. Baıandaýysh Men saǵan aıtqanmyn.
«Ia tebe govorıl» Erteń ol aıtar.
«Zavtra on skajet» Ol saǵan aıtatyn.
«On byvalo, tebe govorıl»
3. Tolyqtaýysh Sen aıtqanymdy túsindiń be?
«Ty ponál to, chto ıa tebe skazal?» Men aıtarymdy aıttym.
«To, chto hotel skazat, ıa skazal» Men saǵan aıtatynymdy aıttym.
«To, chto ıa hotel tebe skazat, skazal»
4. Anyqtaýysh Muny aıtqan adam osynda otyr
«Skazavshıı ob etom, sıdıt zdes» Aıtar sózim osy.
«Etı slova, skazannye mnoı» Aıtatyn adamdy tapqan ekensiń.
«Toje mne, nashel cheloveka, kotoryı skajet»
İÚ. Bekitý jumystary (jattyǵýlar, jumys túrleri, klaster, dıagram qurý)
4 - tapsyrma.
Jaq Ótken shaq Keler shaq Osy shaq
I. Jaz+ǵan+myn Jaz+ar+myn Jaz+atyn+myn
II…..
II….
III….
7 - tapsyrma. Sózderden esimshelerdi kórsetińiz..
1. Men oqyǵan kitap. 2. Aıtqan sóz. 3. Keshe kelgenmin. 4. Kelmegen kisini kútpe.
5. Men kórgen joqpyn. 6. Sen kórgen kıno. 7. Olar teatrǵa barmaq. 8. Sóılemeıtin adam. 9. Bolmaıtyn is. 10. Osynda kelmek. 11. Múmkin, sóılermin. 12. Eshteńe aıtpas.
Elektrondy oqýlyqpen jumys.(taqyrypty túsindirý)
Mátinmen jumys. Slaıd arqyly tanystyramyn.
1. Mátindi mánerlep oqý.
2. Mátinniń mazmunyny aıtyp berińder
3. «Eń qıyn suraq!» oqyta - úıretý oıyny.(Oqýshylar mátindi jyldam, biraq muqıat oqyp shyǵýy tıis. Endi árqaısysy mátin boıynsha qıyn suraq qurap, qaǵazǵa jazady. Júrgizýshiniń qolynda sandyqsha bolady. Soǵan oqýshylar kezegimen óz suraqtaryn salady. Ár oqýshy sandyqshadan suraq jazylǵan qaǵaz alyp, daýystap neǵurlym tolyq jaýap berýi tıis. Basqalary suraq pen jaýapty baǵalaıdy.
Júrgizýshi jeńimpazdy anyqtaıdy. Bilgirlerdi quttyqtańyzdar!)
Qazaq halqynyń án óneri
Qazaq halqy ánge baı. Birjan sal, Aqan seri, Abaı, Jaıaý usa, Úkili Ybyraı taǵy basqa ánshi - kompozıtorlar óshpes rýhanı baılyq qaldyrǵan. Urpaqtan - urpaqqa jalǵasatyn, qulaqtan kirip boıdy alatyn ásem ánder syılaǵan. Qazaq merekesi, qazaq májilisi, yrymy, dastarhany men otyrysy eshqashan án men kúısiz ótken emes. Án – adamnyń oı - sezimin bildiretin, tárbıeleıtin óner janry. Án adamdy qýantatyn, muńaıtatyn, jylatatyn óner.
Bizdiń zamanymyzdyń kompozıtorlary: Ahmet Jubanov, Muqan Tólebaev, Ǵazıza Jubanova, Shámshi Qaldaıaqov, Seıdolla Báıterekov, Áset Beıseýov, Eskendir Hasanǵalıev t. b. tamasha ánder jazǵan.
Suraqtarǵa jaýap berý:
1) Senderdiń ómirlerińde mýzyka qandaı ról atqarady?
2) Mýzykany unatasyńdar ma?
3) Qandaı kompozıtorlardy bilesińder?
4) Radıo jáne teledıdardan qandaı mýzykalyq habarlardy jıi tyńdaısyńdar?
5) Qandaı ansámblderdi, toptardy bilesińder?
Sózdik jumysy. Tanys sózderine sınonım, antonımderin aıtqyzyp ketemin.
Bessmertnyı - óshpes
Dýhovnyı - rýhanı
Povere - yrym
Zasedanıe - otyrys
Chýstvo - sezim
Radovat - qýantý
Pechalıt - muńaıtý
Razbýdıt - oıatý
Ýchastvovat - qatysý
Deńgeılik tapsyrmalar.
I deńgeı.
Mátinnen esimsheni taýyp, qaı shaqta turǵanyn anyqtańyz.
Mýzyka óneri
Mýzyka mádenı tárbıelik rol atqarady. Adam sezimin, oıyn dybys arqyly sýretteıdi. Qazaqtyń kóne mýzyka óneriniń ókilderi - Ábý - Nasyr - Ál – Fara - bı, Qorqyt, Qaztýǵan, Asanqaıǵy. Qazaqtyń 50 - den astam mýzykalyq aspaby bolǵan. Onyń ishinde dombyra, shańqobyz, syrnaı, sybyzǵy aspaptary keń
II deńgeı
Berilgen sózderden sóz tirkesterin jasańyz.
Mýzyka, sezim, rýhanı, án, jyr, óshpes, akter, ánshi
III deńgeı
«Meniń súıikti ánshim nemese tobym»taqyrybyna áńgime quryńyz, jazyńyz.
Ú. Sabaqtyń qorytyndysy, oı qorytý (refleksıa).
Suhbat quramyz.
1 - taqyryp «Dańǵyra degenimiz qandaı aspap?»
2 - taqyryp «Qazaq tili sabaǵynda...»
Úİ. Úıge tapsyrma berý: Jaqsy kóretin ánshisi týraly shaǵyn jarnama daıyndap kelý.
Gramatıkalyq taqyryp: Esimshe týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Mátinge súıene otyryp gramatıkalyq taqyrypty túsindirý. Esimshe týraly, onyń jurnaqtarynyń qoldanylýy jaıly túsinik berý. Oqýlyq, sózdik, qosymsha materıal boıynsha sóıleı alý, jumys isteý. Taqyryp boıynsha suraqqa júıeli jaýap berý, áńgimeni tıanaqty baıandaı bilýge úıretý.
2. Damytýshylyq: Oqýshynyń til baılyǵyn damytý, til mádenıetin qalyptastyrý. Bilik daǵdyny, este saqtaý daǵdysyn qalyptastyrý. Oqýshynyń oılaý qabiletin, oı belsendiligin, ásemdilik, sezimtaldyqqa baýlý.
3. Tárbıelik: Ataqty adamdar ómirinen úlgi alyp, eliniń sanaly azamaty bolýyna tárbıeleý. Ultjandylyqqa, azamattylyqqa, ónerge baýlý. Qoǵamdyq ıdeıalyq kózqarasyn qalyptastyrý. Shákirtterdi rýhanı qundylyqtar arqyly ımandylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa oqý materıalyn berý sabaǵy. Kiriktirilgen sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý, tanymdyq oıyndar, ózindik jumys, oqýlyqpen jumys logıkalyq suraqtar qoıý, deńgeılik tapsyrmalar.
Sabaqtyń jabdyǵy: Keste, portretter, úlestirme qaǵazdar, vıdeo, slaıd, ınteraktıv. taqta, elektrondyq oqýlyq.
Synyppen jumys túri: daralap, ujymdyq
Jańa oqytý tehnologıasy: M. M. Janpeıisova «Modýldik oqytý tehnologıasy».(Deńgeılik tapsyrmalar, baǵalaý paraqtary, oqyta - úıretý oıyndary)
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý. Ózderiniń sabaqqa daıyndyǵyn bal júıesimen anyqtaý.
- Balalar, sabaqqa daıyndyqtaryńdy baqylaý úshin 5 baldyq júıemen ózderińdi baǵalańdar.(Bul muǵalimge balanyń sabaqqa qandaı deńgeıde daıyn ekenin kórsetedi)
İİİ. Jańa bilimdi meńgertý kezeńi.
- Balalar, búgingi sabaǵymyzdyń gramatıkalyq taqyryby: Esimshe (Prıchastıe)
Esimshe - etistiktershe, esimdershe de túrlenetin jáne solardyń qyzmetin atqara alatyn etistiktiń bir túri.
Esimshe shaq boıynsha úsh topqa bólinedi: - qan/- ken - ǵan/- gen - ar/- er/- r - shy/- shi - s
Esimsheniń túrleri
Daǵdyly
- atyn/- etin/- ıtyn/- ıtin
- ýshy/- ýshi
Maqsat
- maq/- mek
- baq/- bek
- paq/- pek
Qyzmeti - ǵan/- gen,- qan/- ken - shy/- shi
- ar/- er/- r - atyn/- etin/- ıtyn/- ıtin
1. Bastaýysh Aıtqanyń durys.
«Skazannoe toboı verno» Saǵan aıtarym osy.
«Eto to, chto ıa hochý tebe skazat» Aıtatynym joq.
«Mne nechego skazat»
2. Baıandaýysh Men saǵan aıtqanmyn.
«Ia tebe govorıl» Erteń ol aıtar.
«Zavtra on skajet» Ol saǵan aıtatyn.
«On byvalo, tebe govorıl»
3. Tolyqtaýysh Sen aıtqanymdy túsindiń be?
«Ty ponál to, chto ıa tebe skazal?» Men aıtarymdy aıttym.
«To, chto hotel skazat, ıa skazal» Men saǵan aıtatynymdy aıttym.
«To, chto ıa hotel tebe skazat, skazal»
4. Anyqtaýysh Muny aıtqan adam osynda otyr
«Skazavshıı ob etom, sıdıt zdes» Aıtar sózim osy.
«Etı slova, skazannye mnoı» Aıtatyn adamdy tapqan ekensiń.
«Toje mne, nashel cheloveka, kotoryı skajet»
İÚ. Bekitý jumystary (jattyǵýlar, jumys túrleri, klaster, dıagram qurý)
4 - tapsyrma.
Jaq Ótken shaq Keler shaq Osy shaq
I. Jaz+ǵan+myn Jaz+ar+myn Jaz+atyn+myn
II…..
II….
III….
7 - tapsyrma. Sózderden esimshelerdi kórsetińiz..
1. Men oqyǵan kitap. 2. Aıtqan sóz. 3. Keshe kelgenmin. 4. Kelmegen kisini kútpe.
5. Men kórgen joqpyn. 6. Sen kórgen kıno. 7. Olar teatrǵa barmaq. 8. Sóılemeıtin adam. 9. Bolmaıtyn is. 10. Osynda kelmek. 11. Múmkin, sóılermin. 12. Eshteńe aıtpas.
Elektrondy oqýlyqpen jumys.(taqyrypty túsindirý)
Mátinmen jumys. Slaıd arqyly tanystyramyn.
1. Mátindi mánerlep oqý.
2. Mátinniń mazmunyny aıtyp berińder
3. «Eń qıyn suraq!» oqyta - úıretý oıyny.(Oqýshylar mátindi jyldam, biraq muqıat oqyp shyǵýy tıis. Endi árqaısysy mátin boıynsha qıyn suraq qurap, qaǵazǵa jazady. Júrgizýshiniń qolynda sandyqsha bolady. Soǵan oqýshylar kezegimen óz suraqtaryn salady. Ár oqýshy sandyqshadan suraq jazylǵan qaǵaz alyp, daýystap neǵurlym tolyq jaýap berýi tıis. Basqalary suraq pen jaýapty baǵalaıdy.
Júrgizýshi jeńimpazdy anyqtaıdy. Bilgirlerdi quttyqtańyzdar!)
Qazaq halqynyń án óneri
Qazaq halqy ánge baı. Birjan sal, Aqan seri, Abaı, Jaıaý usa, Úkili Ybyraı taǵy basqa ánshi - kompozıtorlar óshpes rýhanı baılyq qaldyrǵan. Urpaqtan - urpaqqa jalǵasatyn, qulaqtan kirip boıdy alatyn ásem ánder syılaǵan. Qazaq merekesi, qazaq májilisi, yrymy, dastarhany men otyrysy eshqashan án men kúısiz ótken emes. Án – adamnyń oı - sezimin bildiretin, tárbıeleıtin óner janry. Án adamdy qýantatyn, muńaıtatyn, jylatatyn óner.
Bizdiń zamanymyzdyń kompozıtorlary: Ahmet Jubanov, Muqan Tólebaev, Ǵazıza Jubanova, Shámshi Qaldaıaqov, Seıdolla Báıterekov, Áset Beıseýov, Eskendir Hasanǵalıev t. b. tamasha ánder jazǵan.
Suraqtarǵa jaýap berý:
1) Senderdiń ómirlerińde mýzyka qandaı ról atqarady?
2) Mýzykany unatasyńdar ma?
3) Qandaı kompozıtorlardy bilesińder?
4) Radıo jáne teledıdardan qandaı mýzykalyq habarlardy jıi tyńdaısyńdar?
5) Qandaı ansámblderdi, toptardy bilesińder?
Sózdik jumysy. Tanys sózderine sınonım, antonımderin aıtqyzyp ketemin.
Bessmertnyı - óshpes
Dýhovnyı - rýhanı
Povere - yrym
Zasedanıe - otyrys
Chýstvo - sezim
Radovat - qýantý
Pechalıt - muńaıtý
Razbýdıt - oıatý
Ýchastvovat - qatysý
Deńgeılik tapsyrmalar.
I deńgeı.
Mátinnen esimsheni taýyp, qaı shaqta turǵanyn anyqtańyz.
Mýzyka óneri
Mýzyka mádenı tárbıelik rol atqarady. Adam sezimin, oıyn dybys arqyly sýretteıdi. Qazaqtyń kóne mýzyka óneriniń ókilderi - Ábý - Nasyr - Ál – Fara - bı, Qorqyt, Qaztýǵan, Asanqaıǵy. Qazaqtyń 50 - den astam mýzykalyq aspaby bolǵan. Onyń ishinde dombyra, shańqobyz, syrnaı, sybyzǵy aspaptary keń
II deńgeı
Berilgen sózderden sóz tirkesterin jasańyz.
Mýzyka, sezim, rýhanı, án, jyr, óshpes, akter, ánshi
III deńgeı
«Meniń súıikti ánshim nemese tobym»taqyrybyna áńgime quryńyz, jazyńyz.
Ú. Sabaqtyń qorytyndysy, oı qorytý (refleksıa).
Suhbat quramyz.
1 - taqyryp «Dańǵyra degenimiz qandaı aspap?»
2 - taqyryp «Qazaq tili sabaǵynda...»
Úİ. Úıge tapsyrma berý: Jaqsy kóretin ánshisi týraly shaǵyn jarnama daıyndap kelý.
You Might Also Like
