InfoHub Logo

Men bizge ile-shala ilesip kele jatqan ádebıettegi baýyrlastaryma, odan keıingi, bul kúnde aldy otyzdy eńserip tastasa da, jasamystardyń «jas» degen aıdar taǵýymen elenetin týyndylary bola tura, elene bermeı júrgen talanttarǵa rızalyq, janashyr jáne úmitti sezimmen qaraımyn. Bizdi jasqandyratyn, janymen uǵynatyn, bıiktetetin, onan qalsa, uıaltatyn da solar.

Adam eseıgen saıyn, rýhanı ósken saıyn kári emendeı daralana beretin bolsa kerek. Múmkin ár kezeń urpaǵynyń ózine, ýaqytyna saı minez ben bolmystaǵy erekshelikteri bolatynynan ba, áıteýir bizden keıingi urpaqtyń boıynan ózim qyzyǵarlyq qasıetter kóremin. Ol — tutastyq, adamgershilik, úzeńgi qaǵystyryp aýdarysa jurip birin-biri orǵa jyqpaıtyn janashyrlyq, tipti birin-biri adam retinde jaqsy kórmegenniń ózinde talantyn moıyndaý jáne halyqqa moıyndatýǵa tyrysar azamattyq.

Bul — iship-jeý, daýlasý-jaýlasýdyń ótkinshi odaqtastyǵy emes, ádebıettegi ár býynnyń, óskinniń sabaǵyndaı, tutastyǵyna, órkendeýine múmkindik týǵyzar aýadaı qajet qasıetter. Osy qasıetterdi aqsaqaldardan nemese bizdiń orta býyn ókilderinen emes, keıingilerden kórip, sezemin. Táýbaǵa kelemin.

Ádebıet — halyq ómiriniń aınasy. Týǵan ádebıettiń tutastyǵy — halyq birligi.

Bizdiń ókshemizdi basyp kele jatqan qazaq ádebıetindegi osy syrqaýsyz býynnyń beldi ókili — aqyn Nurlan Orazalın.

Kóp jurt Nurlandy dramatýrg dep biledi, pesa jazýshy dep uǵady. Nurlannyń poezıalyq shyǵarmalaryna zer sala bermeıdi. Zer salmaǵan adam kúmisti de qola deı salýy ábden múmkin.

Men ózim Nurlandy qazaq poezıasyndaǵy sanaýly aqyndardyń biri dep qabyldaımyn. Sonaý 70-jyldardyń basynda:

«Ońymnan soqqan jel me eken,
Solymnan soqqan jel me eken,
Salǵyrttaý júrgen kezimde,
Sabylyp qaıdan keldi eken!?» —

dep, poezıaǵa kelgen, ol kezde «Qazaqstan pıoneri» gazetiniń redaksıasynda ýnıversıtet bitirgennen keıin eńbek ómirbaıanyn bastaǵan uzyn boıly, bıdaı óńdi, qaǵylez kelgen jas jigittiń búkil bitim-bolmysynan da, nurǵa toly úlken kózderinen de erekshe bir jylylyq, meıirim esip turatyn.

Ras, Nurlan qozylaǵan qoıdaı jyl saıyn jyr kitabyn shyǵarmaıdy. Anda-sanda jarq etip kórinetin sanaýly jınaqtarynyń qaı-qaısysynan da júregińdi dir etkizer saǵynysh muńy esedi. Sonaý bala shaqtaǵy «kóshken úndi shaqyrǵan sybyzǵy jel», «juldyz kóship, aı aýlaǵan túnderde aqylǵa quryq salǵyzbaı julqynǵan júrek», «jigit-kóktem qyz-qyrǵa gúl usynyp», «sáıgúlik jel, quba jonmen jarysqan jomart kezder» — osynyń bári tabıǵattyń ózindeı sezim boıaýlarymen kóz aldyńda tura qalǵanda, dúnıeniń qasańdyǵyn, adamdardyń, araldardyń qashyqtyǵyn qatygezdikpen ósh alyp, ókpe qaıyrý emes, jaǵympazdyqpen alǵan jalǵan abyroı-ataǵyń emes, tek ǵashyqtyǵyń — mynaý jaqsylyǵy men jamanshylyǵy shýaq pen kóleńkedeı jaryq dúnıege ǵashyqtyǵyń, qarymtasyz ǵashyqtyǵyń ǵana jeńedi dep jar salǵan aqyn júreginiń senimine sen de senesiń. Óleń sendirse ǵana óleń ǵoı.

«Oıpań bel, oımaq qyrattar
jondanǵan kezde kelermin.
Oı jelke kúlik qur attar
qońdanǵan kezde kelermin.
Kelermin, bálkim, tańdy uryp,
kelermin, bálkim, keshti uryp,
Tańqýraı bitip, jańǵyryp —
qulazyp jatqanda Eshkilik.
Erte me, kesh pe... Bir kelem,
saǵynyshym menen joldy yrǵap,
Aı týǵan shaqta irgeden,
Qaraǵaılarǵa qol bulǵap», —

dep, romantıkanyń aq boz arǵymaǵyn sar jeldirip júrgen Nurlan aqyn bertin kele:

«Qalaı bosqa júrgenbiz kúıip-janyp,
kúımeıtúǵyn jerlerde kúıip-janyp,
ottegini bólisip bir aýadan,
bir aspannan júrgenbiz súıip jaryq?!
Qalaı, qaıtip júrgenbiz — tańdanamyn?
Ótken-ketken... Birin de ańdamadym.
Ógeı sezim keýdeni tebedi endi,
Tepkizgen kim?
Taba almaı shamdanamyn...
Taba almaı dal bolamyn...» —

dep, kúni keshege deıin aq boz úmitpen, aq boz taýlardyń ishinde aq boz armandaı pánıdiń sulýlyǵyna qaıran qalyp, dúnıeniń bári osyndaı dep qaraǵan, «kúlgen birge, jylaǵan, turǵan birge, qulaǵan» dostarǵa endi oılana kóz salatyn boldy; «maza bermeı júrekke, sanaǵa tún, sátterim kóp tolqıtyn, jamaǵatym», — deıtin kemel kezeńge jetti.

«Bulǵalap taýlar shoqtyǵyn,
ótip te jatyr kóp kúnim.
Túnderim qansha mazasyz
ketip te jatyr... Joq tynym.
Shyǵa almaı shyrqap sóremnen,
kóre almaı qyzyq óleńnen,
sanany sanǵa bólshektep,
sarsańǵa túsip kelem men», —

dep eseıe berdi.

Ómir eseıtedi, eleginen ekshep ótkizedi. Dúnıe túgelimen bozala tań, bozbala túnder emes ekenin sonaý kúngi dostaryńnyń ózderi-aq, sonaý bir máńgilik dep uqqan salqam sezim, «qoıý qara túnderdegi elikterdeı, aǵarańdap uzap bara jatqan arman» moıyndatady. «Jıyrmasynshy qıyn ǵasyrda adamdardy sendirý de qıyn ekenine» kóz jetkizesiń, kóziń jetken saıyn ótkenińe, aınalańa, tipti baıaǵy «alma aǵashtar yrǵalǵan bozamyq túnderde qıylyp qaraıtyn synyq aıdyń ózine de alyp-ushpaı oılana qaraısyń», myń ǵasyrlyq qalpynan jańylmaı, adaldyqtyń sońynan áli kúnge qalmaı tirsektep kele jatqan zulymdyqty kóresiń.

Nurlannyń «Jazýshy» baspasynan shyqqan «Jetinshi qurlyq» atty óleńder jınaǵyn oqyp shyqqanymda, Jerdiń qanyq boıaýlaryna shalynǵan kemel aqynnyń osyndaı oıly jyrlaryna keneldim.

Nurlan sezimimen qaıyp, aqıqat polotnosyna sýret salady. Adamnyń kóńil dúnıesi, jan álemin dál sol kúıinde túsiretin tehnıkalyq qural ne sýretkerlik qudiret joq. Ol — boılatpaıtyn qubylysty ǵalam. Aqyn osy ǵalamat álemniń qupıalaryn dóp basýǵa tyrysady. Kóńil kúıiniń kóshirmesin dál túsirýdi — óleńmen túsirýdi — murat tutady.

Kóńil kúı, sezim — óleńniń ózegi. Sezimsiz óleń — sýsyz saǵym. Nurlan ózin tolqytpaǵan jaıdy jazbaıdy. Tek tula boıyn shymyrlatyp, ótken kún, keler shaqtardy elesteterdeı áser bergen qubylys qana onyń júrek qalamynan jyr týǵyzady. Osy kóńil dúnıesiniń qalt etken qas qaǵym sáti Nurlan ónerinde tabıǵattyń kóńil álemimen kómkeriledi de, adam men jaratylystyń bul kúnde jer ústinen qashyqtap bara jatqan úılesimin tabady.

«Jyraqtadyń... Sen menen jyraqtadyń,
ketpeı qoıdy keýdemnen biraq ta muń.
Janym búgin jaýyndy kóshedeıin,
shashyn jaıyp jylaýda quraq, talym».

Nemese

«Qyraý kelip qonardaı tal basyna,
syz tıgendeı silkinem jambasyma».

Osy shýmaqtardyń ózinen-aq lırıkalyq keıipkerdiń ishki jan álemin kóresiń.

«Juldyz jaýdy...
Aspannan Aı qulady.
Eleń etti sezimniń aıqulaǵy.
Kóńilimdi qorqynysh janshylady,
kóńilimdi qýanysh qamshylady.
Appaq jaýyn, sáýirdiń tamshylary».

Men ana bir jyly Fransıada bolǵanymda, músinshi Rodenniń Parıj mańyndaǵy sheberhana mýzeıine baryp em. Qyrda ósken qazaq ataýly músin óneriniń baǵasyn bile bermeıdi. Dál soǵan deıin ózim de men úshin qupıadaı bul álemniń qyry men syryna úńilip kórgen emes edim. Sol joly ataqty sheberdiń sazdan soqqan týyndylaryn kórip, tań-tamasha qalǵanym bar. Adamnyń bes saýsaǵy. Jer astynan shyǵyp turǵandaı. Sol saýsaqtarǵa qaraı qalsań, onyń ıesiniń qandaı kúı keship turǵanyn birden sezinesiń. Nurlan óleńderindegi osyndaı tabıǵatpen, aýamen, bultpen, aı sáýlesimen astasyp jatatyn jan qozǵalysy, tynysy kóńil qýantady.

«Dalada aıaz,
Aqpandy umyttym da,
aqtaryldym kól-kósir sezim bolyp,
janarymnan el sezbes syr uqtyń ba —
orǵydy bir oınaqshyp kózińde elik
(kezdestiń-aý ǵajaıyp kezim bolyp?!)»

Adam balasynyń búkil jaryq dúnıege, barsha janǵa degen janashyrlyq, súıispenshilik sezimi óziniń oımaqtaı aýlylyn, es bilip, etek japqanda kóńil kózi túsken týǵan tabıǵatyn jaqsy kórýden bastalsa kerek. Óziniń arshasy men shyrshasyn, tobylǵysy men dúzgenin kıe tutpaǵan adam basqanyń aýlasyndaǵy qaıyńyn qasterleı almaıdy. Óz týǵan jeriniń taýy men jylǵasyn, quralaıy men ularyn, naýryzy men qarashasyn Nurlan keremet órnekteıdi.

«Kók bastaýdyń jabysyp belesine,
qaıdaǵyny oraltyp el esine
shaıqań-shaıqań etedi túlki tumaq,
kók búrkitin kóterip tóbesine...»

Kóz aldyńyzdan sýretter ótip jatady. Jaı ótpeıdi. Dál óziń bastan keship, sol aýamen demalyp turǵandaı sezindiredi.

«Qazan aıy. Qarashy, qara sýyq.
Taý ıyǵy appaq qar, dala sulyq,
atasynyń qamshysyn qaldyrǵandaı,
taýǵa ketip barady bala sýyt.
Qazan aıy. Qarashy, qara sýyq».

Myna sýretti kórińizshi, sonaý baıaǵy taý bókterindegi shaǵyn aýyl, kógildir munarǵa oranǵan saı-sala, shyńǵa órmelegen sary shapaq... Tezek ıisi murnyńa keledi.

«Qıaq shópti sarǵaıǵan nesibe qyp,
qıa betti barady kesip elik.
Qoıly aýyldyń qıynan shyqqan tútin
qaz, tyrnanyń barady kóshine erip».

Óziń de sol qaz, tyrnanyń nemese qıa tusty betke alǵan sulý eliktiń sońynan erip bir jaqtarǵa ketip qalǵyń keledi, óıtkeni sarǵaldaq sezimdi sartap qylǵan tas kósheler men kósheli qabyrǵalar jan álemińdi týlaqtaı taryltyp, qýsyryp barady.

«Kóshelerdi qydyryp qashady úniń.
Aq jańbyrlar keýdeńe shashady muń.
Kózge túser kók aıdyn kólge qulap,
muńaıǵany sámbi tal shashaǵynyń...»

Nurlan óleńderinde tilimizdegi umytyla bastaǵan tirkes, balama boıaýlar jıi kezdesedi. Qazaq tiliniń qanyq boıaýy kóne matadaı kómeski tartyp, keremet metafora, obrazdar umyt bola bastady.

«Naýryz týa býlanyp jyldaǵy qar,
Saı-salamen syńǵyrlap, jylǵa qular.
Qozy-laǵyn kógendep kókteýdegi úı,
Qoshaqanyn qoıshy qart qumǵa bular».

Bizdiń kóbimiz kibirtiktep, óleńmen sýret sala almaıtynymyz — sózdik qorymyzdyń qymyzy azaıǵan torsyqtaı júdeý tartýynda. Tildiń kórki balama, boıaýlarynda.

«Kúzdiń synyq qabaǵy... Nur jasyryp,
japyraqsyz jabyrqap tur ma shybyq?
Jalǵyz atty jolaýshy — saıatshy qart
Taý bókterlep keledi qyrǵa asyǵyp.
Tuǵyrynda — búrkiti tomaǵaly.
Tizgin tartyp, mańaıyn sholady, áni.
Qyzyl túlki-dúnıe — kóz ushynda,
kóz ushynda buldyrap jol aǵady».

Nurlan sóz muhıtynda erkin júzedi. Jel qaı baǵyttan soqsa da jelkenin kóterýge daıyn.

«Jeldi kezeń, jelkildegen qulyn shaq,
Bal kúndeıin baıany mol urynshaq,
Aıqaıtas pen Qararshadan, Shúńgitten
Turǵandaıyn bir ún sap.
Jez tańdaıly qulynshaq».

Nemese

«Alyp taýlar aspannyń kemesindeı,
baǵzy kúnniń boıaýsyz elesindeı.
Júzip bara jatqandaı bir baǵytta,
Aqqan juldyz sadaqtyń jebesindeı»..

Al myna bir joldarda:

«Tanys daýys. Bala kúngi tanys ún.
Japan taýdy meken etken tanysym —
Ana-Buǵy búgin nege mazasyz,
búgin nege jańǵyrtyp júr taý ishin?!»

ne

«Aýyl túngi uıqyda,
Borasynda.
Qarager at jýsaıdy qorasynda.
Áldenege kóńilim elegizip,
ketip qalǵym keledi qara shyńǵa».

Nemese

«Án syzdatyp Alataýdyń jotasyn,
İngen-sezim izder keshte botasyn.
Jasyl baqtyń japyraǵyn julyp kúz,
Tánimizge salar mezgil soqasyn».

Nurlan aqynnyń sýretkerlik óneriniń negizgi tini — adaldyq. Baǵzy zamannan aqyn bitken alasuryp arashashy bolǵan adaldyqtyń zulymdyqpen jekpe-jegi áli ıtjyǵyspen keledi. Jalt etpe jyltyraq pen shyn asyldy ajyratý yrdý-dyrdýly, ótpeli urandary mol bizdiń zamanymyzda ońaı emes. Oqýshynyń kórkemdik talǵamyn tárbıeleý — ádebıetshilerdiń basty paryzy. Biz tabıǵatymyzdan ańǵal halyqpyz. Onyń ústine talǵam tárbıesin ádeıi umyttyrǵan qoǵamymyzdyń tizgini ózinshe oı oılaǵandy, ózinshe paıym jasaı alatyndardy ylǵı syrtqaqpaı qaldyrýǵa tyrysyp keledi.

Osy bir jaıdy jaqsy túsinetin aqyn ómirdiń, zamannyń kúrdeliligin, kúrdeli tirliktiń psıhologıasyn ashýǵa umtylady.

«Baıqaısyń ba?..
Qulaǵyna ǵalamnyń án keledi,
Kóz aldyna ǵalamnyń qan keledi...
Án menen qan sharpysyp jatyr tynbaı,
Dúnıeniń jalǵasyp máńgi elegi.
Ketkendeı bop oılardyń saly sýǵa,
sanalar qaǵysýda, alysýda,
Atom-ǵasyr atoı sap saǵat saıyn.
Oq jonatyn zavodtar jarysýda...»

Keıde shýly, dýly, temirli, tasty qalanyń keýde qysar tirliginen júıkesi jińishkerip júdeý tartqanda, súıiktisin janyna ertip alyp:

«Aq shatyrdy qondyryp yqtasynda,
tútin ıiskep, qaqalyp ot basynda,
Adam ata, Haýana... Otyrar ma ek
senen ózge eshkim de joq qasymda», —

dep, tabıǵat aıasyn, páktik pen sulýlyqty ańsaıtyn aqyn adamzat sanasynyń endi qasiret týǵyzar kesapatyna alańdaıdy; burynǵy qulyn shaqtyń mamyrajaı tirligi endi oǵan qanaǵat emes, óıtkeni Jer men Eldiń erkin tynys-deminsiz jeke bastyń bultsyz ǵumyry bolýy múmkin emes.

«Kóńil — arsyz...
Tirshiligiń taǵy arsyz.
Arsyz-muńsyz, oısyz, qamsyz
Ótip jatyr kóp kúniń,
ótip jatyr kóp túniń», —

dep ózine-ózi rıza bolmaı:

«Ózekte jalyn. Kózde — muń,
ózime bóten óz demim.
Óleń de bóten, oı bóten,
Julqıdy jandy kezbe muń», —
deýi de jaı aıtyla salǵan oı emes.

Munyń astarynda aqyn armandaıtyn adaldyqqa, jarasymdy tirlikke, erkindikke alańdaý bar. Alańdaý neden týyndaıdy? Ómirdiń, adamdardyń alalyǵynan, ádiletsizdiktiń oıqastaýynan, jazyqsyz japa shekken bireýlerdiń jetim sezim, jerik únin estýden týyndaıdy.

«Ýaqyttyń búginde jasy kepken...
Buryl!
Qara, jolyńa basyp ótken:
uly Abaıyn soıylǵa jyǵyp jurty,
Mahambettiń semserde basy ketken».

Aqyn aldan kóńil men aqaýly tirliktiń mazasyz bolmysyn kórip qana qoımaıdy. Meıirimniń sońynan ergen qatygezdik baryn, ómirdiń sońynda ólim baryn eskerte otyryp, ádilet pen adaldyqtyń jeńýi úshin kórip, sezýdiń az ekenin, árkim óz qýatyn jumsaýy qajettigin meńzeıdi. Ádilet pen shyndyqtyń aspannan salbyrap túspeıtinin eske salady.

«Julqyp-julqyp óterdeı júrek tusyn,
Bulqyn! Silkin! Ómirdi jyr et, kúshim,
Jaǵalasyp, álemdik sumdyqtardyń
kúres kerek qaǵatyn kúrek tisin!»

Nurlan ómirdegi barlyq bolmysqa, qubylysqa yzasy betine teýip, tepsinip qaramaıdy. Yza — aqyldyń jaýy. Aqyl juqarǵan jerde aqıqat ta syltı basady. Aqyn jaqsyly, jamandy tirshilik bolmysyna bıikten, parasat bıiginen baıyppen qaraıdy. Bul — sýretkerge asa qajet qasıet. Kóbimizge qonbaı, qolymyzdy jetkize almaı júrgen qasıet.

Nurlannyń poezıasyn qadaǵalap oqıtyn bolǵandyqtan, onyń shalǵyndy bolmysyn da, shańdaqty tusyn da baıqap, baǵdarlap júremin. Aqynǵa úkim aıtý, onyń ózine ǵana tán órnegine basqa baǵdar qos deý — aıyp. Sýretker tvorchestvosynyń jurttyń bárine birdeı qabyldanýy múmkin emes, olaı bolýǵa tıis te emes.

Nurlan poezıasyndaǵy aqyndyq shabyt, sóz óneri jaıly:

«Júrekti týlatyp bir qıal-aǵyn,
óleń-qus, keýdeme kep uıaladyń...
Az kúnderdi ótkerip sóz quraýmen,
samaıdy da boıappyz boz qyraýmen.
Menen qashyp bara ma shabyt shirkin,
Jumyr basyn taýǵa uryp, tasqa da uryp?!
Aýyq-aýyq júrekti jeliktirip,
Óleń atty qozǵaı ma jetim elik?!
Otty óleńniń jalyny erte sónse ?
Men ne dermin, apyr-aı, erteńime?!
Ózińdi ańsap kelemin, Ystyqkólim,
Shabyt qusyn jańa bir usynar dep...» —

degen shýmaqtary maǵan unamaıdy. Ras, jaratylys bergen talant qupıasyn ashý, óleń týardaǵy aqynnyń jan kúıin óleńmen berý qazaq poezıasynda sırek kezdesedi. Nurlan jyrlarynda bul basqasha áser qaldyrady.

Ekinshi bir jaı — Nurlan jıyrma besten asyp ketippin, otyzǵa da kelip qalyppyn degen taqylettes «ýaıymdy» jıi aıtady. Oqyrman úshin aqynnyń jasynyń qajeti shamaly. Oǵan «ishi altyn, syrty kúmis sóz» kerek, saf altynnan quıylǵan sezim órnekteri kerek.

«Attandyryp uıqysyz saǵattardy,
tózim taldy, janar men taǵat taldy.
Ómir — boran. Barady úzip-julyp
dápterimnen syzylǵan paraqtardy», —

degen joldarǵa súısine otyryp, Nurlan aqynǵa qazaq poezıasynyń jarqyn betterine aınalar jańa jyrlar týǵyzar mazasyz túnderi jaqsy jyrǵa sýsap júretin halqyn jemisine kenelte bersin deımiz.

1988

---