InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qulyn mingen bala
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa qazaqtyń batyr da tapqyr, qolbastaǵan atalarymyz týraly málimet berý. Mátin mazmunyn túsinip, ondaǵy negizgi oıdy anyqtaý. Jýan daýysty jáne jińishke daýysty dybystardy qaıtalaý.
2. Jańa sabaqtyń mánin asha otyryp, jattyǵýlar, toptamalar arqyly balanyń oı - órisin, este saqtaý qabiletin, óz betimen jumys isteý daǵdysyn damytý.
3. Oqýshylarǵa Otanyn, týǵan jerin maqtan etýge tárbıeleý. Erlikti pash etý.
Sabaqtyń túri: toptyq jarys
Ádis - tásilderi: baqylaý, ózindik baǵalaý
Kórnekiligi: ústeldegi siltemeler, sýretter, topshamalar

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
- Balalar, úıge ne berildi?
- Jeńis degen sózdi qalaı túsinesińder?
- Beıbitshilik, qýanysh, tynyshtyq, kún, birlik, kúlki...
- Osy sózderdiń ishinen ózderine unaǵan úsh sózdi tańdap alýlaryńa bolady.
Osy tańdap alynǵan sózder boıynsha úsh topqa bólinedi.
- Úıge berilgen «Jeńis kúni» óleńin kim maǵan mánerlep oqyp beredi?
- Sonymen, balalar, sender tańdap alǵan «beıbitshilik», «jeńis», «tynyshtyq» degen sózder kimderdiń tilekteri eken?
- Ananyń, ákeniń, atanyń, ájeniń, aǵanyń, balanyń ıaǵnı barlyq halyqtyń tilegi.
- Osyndaı jeńis kúnine bizdi jetkizgen kimder dep oılaısyńdar?
- Bizdi osyndaı beıbitshilik ómirge jetkizgen batyr atalarymyz ben apalarymyz.
Batyrlardyń sýretteri ınteraktıvti taqtadan kórsetiledi.
- Durys balalar, endi dápterlerimizdi aı - kúndi jazamyz jáne K k árpin ádemi, kórkem jáne úzbeı jazyp shyǵamyz.
Balalar jazý jazyp jatqanda taqtada qara bulttyń, myltyqtyń, áskerı ushaqtyń, tanktiń sýretteri ilinedi. Bul sýretterdiń astynda tapsyrmalar bar.
- Bárimiz taqtadaǵy sýretterge kóz salaıyq. Kóz aldaryńa ne elestedi. kóńil kúıleriń qalaı ózgerdi?
Oqýshylardyń jaýaby.
- Osyndaı qorqynysh pen úreıdi jeńý úshin biz osy sýretterdiń astyndaǵy jazylǵan tapsyrmalardy durys oryndap, jaýap berýimiz kerek.
İ. Jańa sóz jasa:... órik,... ar,... asyq
İİ. qarama - qarsy sózderdi tap: tar -..., aq -..., bıik -...
İİİ. Býyn qosyp sóz qura...- al,...- ar,...- baı
Osy sózderdiń ishinen jýan daýysty jáne jińishke daýysty dybystardy ajyratyp aıtýyn suraý.
Bul jaýaptaryń óte durys. Dál qazir sender de erlik jasap úreı, qorqynysh týdyrǵan sýretterdi taqtadan alyp tastaýǵa kómektestińder. Endi kitaptaryńnyń 184-betin ashyp 175-jattyǵýdy oqıyq. 3 topqa tapsyrma
İ - top Qoıan týraly mátin qura.
İİ.- top Jýan daýysty dybysty sózderdi tap.
İİİ.- top Jińishke daýysty dybysty sózderdi tap.
- Bul sózder nege jýan aıtylyp tur?
- Ne sebepti jińishke aıtylyp tur dep oılaısyńdar?
177-jattyǵý. İ. Sózderdi býynǵa bólip oqy.
İİ - top Unaǵan sózderińnen taqtada sóılem qurap jazý.
İİİ - top Daýysty dybysqa aıaqtalǵan sózderdi jazý
Sergitý sáti
- Dápterimizdi jaýyp partanyń shetine qoıaıyq. Búgin biz sendermen aty ańyzǵa aınalǵan batyr atamyz Baýyrjan Momyshulynyń balalyq shaǵymen tanysa otyryp, ol kisiniń armandaǵan armanyna qalaı jetkenine, ómir jolyn oqyp bilemiz.
Muǵalimniń kirispe áńgimesi.
3 topqa tapsyrmalar úlestirý
İ-top Mátindi mánerlep oqy.
İİ-top Mazmundaý
İİİ- top Mátinge at qoıý.
Shyǵarmashylyq tapsyrma: İ. Biletin batyr atalaryńnyń atyn ata
İİ. Beıbit kúnde batyr bolý úshin ne isteý kerek?
İİİ. Otanyńdy, elińdi ne úshin qorǵaısyń?
Jeńis kúniniń qarsańyna qaraı, batyr atalarymyzdyń rýhy bıikteı bersin, aty máńgilikte esimizde saqtaımyz dep ant bereıik
Úıge: Mátindi túsinip, mazmundap kelý. 176 - jattyǵý
Baǵalaý
Sabaqty «Árqashan kún sónbesin» ánimen aıaqtaý