- 05 naý. 2024 04:16
- 248
Shıpaly tún sahnalyq kórinis
Shıpaly tún sahnalyq kórinis
Maqsaty: oqýshylarǵa adamzat qoǵamynyń uly qundylyǵynyń biregeıi – adamgershilik ekendigin, sol adamgershilik ataýlynyń tamyryna nár bergen qutty qunar – qaıyrymdylyq, meıirimdilik jáne izgilik bolmasa, ómirdegi jamandyq ataýlynyń tońy jibimeıtindigin uǵyndyrý; ár adamnyń adammyn, adamzatpyn deýi, onyń boıyndaǵy adamgershilik, jaqsylyq qasıetterimen ólshenetindigin túsindirý; jasóspirimderdiń oı - sanasyn oıata otyryp, ózin - ózi tanýǵa jáne baǵalaýǵa, adamgershilikke, baýyrmaldyqqa, qaıyrymdy bolýǵa, adam balasyna qamqorlyqpen jaqsylyq jasaýǵa baýlý; qaıyrymdylyq - adamgershilik negizi, qazaq halqy - qaıyrymdy halyq, olaı bolsa, qaıyrymdy bolý - ulttyq paryzymyz ekendigin túsindire otyryp, qaıyrymdy halyqtyń urpaqtaryn tárbıeleý.
SHIPALY TÚN
(G. Moldaǵalıevanyń «Shıpaly tún» áńgimesi boıynsha jazylǵan sahnalyq kórinis)
Kórnekiligi: sahnalyq kóriniske qajetti zattar (kilem, kórpeshe, jastyq, ústel, ydystar, telefondar, kók oramal, kórinis keıipkerlerdiń kıimderi).
Kóriniske qatysýshylar:
Jazýshy - Araılym
Áje - Nazerke
Nemere - Nazerke
Qurby qyz - Ásıa
Ana - Ásıa
Jazýshy:
- Aýylda Dúrıa ájeı jalǵyz turyp jatyr. Uly da, qyzy da qalada turady.
Nemereleri de bar. Olar jylyna bir ret kelse de, oǵan da shúkir. Dúrıa ájeı qalaǵa kóp bara bermeıdi. Sońǵy kezde barýdy da qoıdy. Kópten beri uıyqtaı almaı júr. Kózi ilinip ketse boldy, túsinde kúbirlep sóılep, eńirep jylap shyǵady. Óz úıinde eshteńe emes, eshkim de estimeıdi. Al qalaǵa uly men qyzynyń úılerine barsa, bala - shaǵanyń berekesin alady. Jastyqqa basy tıse boldy: «Qutqaryńdar! Qaıyrymdy jandar! Qutqaryńdar!!» - dep, jan daýsy shyǵyp, búkil úıdi dúrliktiredi. Úı ishi túgel oıanyp, abyr - sabyr bolyp qalady: biri dári berse, biri sózben jubatady. Qaıta uıqyǵa jatsa boldy, taǵy da bári qaıtalanady.
Buǵan Dúrıa ájeıdiń qarttyǵy, kórgen ashtyq pen qarǵys atqyr soǵys kináli. Balalary men nemereleri tań atqansha kóz ilmeı, balalary erteńgisin jumysqa, al nemereleri sabaqtaryna ketedi.
Dúrıa ájeıdi balalary dárigerge de apardy, jazyp bergen dárilerinen de eshqandaı em bolmady. Balalarynyń mazasyn almaıyn dep, qalaǵa qydyryp barýdy da qoıdy.
Shıpaly tún sahnalyq kórinis. júkteý
Maqsaty: oqýshylarǵa adamzat qoǵamynyń uly qundylyǵynyń biregeıi – adamgershilik ekendigin, sol adamgershilik ataýlynyń tamyryna nár bergen qutty qunar – qaıyrymdylyq, meıirimdilik jáne izgilik bolmasa, ómirdegi jamandyq ataýlynyń tońy jibimeıtindigin uǵyndyrý; ár adamnyń adammyn, adamzatpyn deýi, onyń boıyndaǵy adamgershilik, jaqsylyq qasıetterimen ólshenetindigin túsindirý; jasóspirimderdiń oı - sanasyn oıata otyryp, ózin - ózi tanýǵa jáne baǵalaýǵa, adamgershilikke, baýyrmaldyqqa, qaıyrymdy bolýǵa, adam balasyna qamqorlyqpen jaqsylyq jasaýǵa baýlý; qaıyrymdylyq - adamgershilik negizi, qazaq halqy - qaıyrymdy halyq, olaı bolsa, qaıyrymdy bolý - ulttyq paryzymyz ekendigin túsindire otyryp, qaıyrymdy halyqtyń urpaqtaryn tárbıeleý.
SHIPALY TÚN
(G. Moldaǵalıevanyń «Shıpaly tún» áńgimesi boıynsha jazylǵan sahnalyq kórinis)
Kórnekiligi: sahnalyq kóriniske qajetti zattar (kilem, kórpeshe, jastyq, ústel, ydystar, telefondar, kók oramal, kórinis keıipkerlerdiń kıimderi).
Kóriniske qatysýshylar:
Jazýshy - Araılym
Áje - Nazerke
Nemere - Nazerke
Qurby qyz - Ásıa
Ana - Ásıa
Jazýshy:
- Aýylda Dúrıa ájeı jalǵyz turyp jatyr. Uly da, qyzy da qalada turady.
Nemereleri de bar. Olar jylyna bir ret kelse de, oǵan da shúkir. Dúrıa ájeı qalaǵa kóp bara bermeıdi. Sońǵy kezde barýdy da qoıdy. Kópten beri uıyqtaı almaı júr. Kózi ilinip ketse boldy, túsinde kúbirlep sóılep, eńirep jylap shyǵady. Óz úıinde eshteńe emes, eshkim de estimeıdi. Al qalaǵa uly men qyzynyń úılerine barsa, bala - shaǵanyń berekesin alady. Jastyqqa basy tıse boldy: «Qutqaryńdar! Qaıyrymdy jandar! Qutqaryńdar!!» - dep, jan daýsy shyǵyp, búkil úıdi dúrliktiredi. Úı ishi túgel oıanyp, abyr - sabyr bolyp qalady: biri dári berse, biri sózben jubatady. Qaıta uıqyǵa jatsa boldy, taǵy da bári qaıtalanady.
Buǵan Dúrıa ájeıdiń qarttyǵy, kórgen ashtyq pen qarǵys atqyr soǵys kináli. Balalary men nemereleri tań atqansha kóz ilmeı, balalary erteńgisin jumysqa, al nemereleri sabaqtaryna ketedi.
Dúrıa ájeıdi balalary dárigerge de apardy, jazyp bergen dárilerinen de eshqandaı em bolmady. Balalarynyń mazasyn almaıyn dep, qalaǵa qydyryp barýdy da qoıdy.
Shıpaly tún sahnalyq kórinis. júkteý