Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 1 aı buryn)
Til - eldigimizdiń irgetasy

«Ana tiliń-aryń bul,

Uıatyń bop tur bette.

Ózge tildiń bárin bil,

Óz tilińdi qurmette!» - dep jerles aqynymyz Qadyr Myrza Áli aıtqandaı, memlekettik tilimizdi, sonymen qatar, ózge tilderdi úırenýge, bilýge talpynýymyz tıis. Qazaq tili ǵaıyptan paıda bolǵan joq.Onyń da shyǵý tegi bar. Qazaq tili «túrki tilderi» dep atalatyn úlken tilderdiń tarmaǵy. Ár adam óz ana tilin bilýge mindetti. Sol arqyly memlekettiń tutastyǵyn, birligin, yntymaǵyn qamtamasyz etýi kerek. Til men dindi óristetýde halyq tartynyp qalmaýy tıis. Óıtkeni, til - ulttyq qazyna, ulttyq mura. 1913 jyly júregi «elim» dep soqqan patrıot aqyn Maǵjan Jumabaev:

«Jaryq kórmeı jatsań da uzaq ken tilim,

Taza, tereń, ótkir, kúshti, keń tilim.

Tarap ketken balalaryńdy baýyryńa,

Aq qolyńmen tarta alasyń sen, tilim!» -degen bolatyn. Shynymen, qazaq tili jaryq kórmeı qarańǵyda uzaq jatty. Sóıtse de, qazaq tili taza ári ótkir bolǵan. Sonaý jyldary umyt qalǵan eldi tek tildiń qudireti arqyly qaıtara  aldyq.

«Erlik, eldik, birlik, qaırat, baq, ardyń,

Jaýyz taǵdyr joıdy bárin ne bardyń» - dep keletin joldarynda aqynnyń tilge degen aıaýshylyq sezimi kórsetiledi. Ana tiliniń keleshegine degen aqyn senimi men  úmitiniń ómirshendigi beınelenedi. Mine, búgin osynshama qıyndyqtan keıin tilimiz óz ornyn tapty. Til- tarıhı mura. Til arqyly biz óz oıymyzdy jetkize alamyz. Qoǵammen baılanysyp, tildiń damýyna úles qosamyz. Búgingi tańda tildiń alar orny erekshe. Elimiz táýelsizdikke qol jetkizgennen bastap ana tilimizge basa kóńil bólinip keledi. 1995jyly qabyldanǵan Ata zańnyń jetinshi babynda «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til - qazaq tili» -dep naqty kórsetilgen. 1997 jyly qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń «Til týraly Zańynda»: memlekettik til-qazaq tilin barsha adamzattardyń erkin meńgerýine bolatynyn jáne tilge qajetti kómektiń bárin kórsetetini aıtylǵan. Qazirgi ýaqytta basqa ult ókilderiniń memlekettik tildi úırenýge qulyq tanytýshylardyń kóbeıýi bizdi qýantady. Tuńǵysh Prezıdentimiz  «qazirgi tańda memlekettik tildi erkin meńgergen halyqtyń ishinde eresek adamdardyń sany basym kópshilikti quraıdy. Endi aldymyzda mynadaı mindet tur: memlekettik tildi meńgergen qazaqstandyqtardyń sany 2020 jyly 95 % -ǵa jetýi tıis» -degen. «Jaýapty shaqtyń júgi aýyr» demekshi, maqsatqa jetýge talpynaıyq! «Talpynys táýir bolsa, tabys ózi keledi» degim keledi.

Táýelsizdik alǵaly jıyrma segiz jyl da ótti. Ana tilimizdiń áli de bolsa aqsap turǵany shymbaıymyzǵa batady, ıaǵnı áli de «áttegen-aı» degizetin jaqtary bar ekeni aıan. Solaı desek te, tilge janashyr azamattardyń baryna shúkir etemiz.

         Qazaq tili osy memlekettiń túpkilikti turǵyndary - qazaqtardan baska, Qytaı, Monǵolıa, Iran, Aýǵanstan, Túrkıa memleketteri men TMD-nyń Reseı, Ózbek, Qyrǵyzstan, Túrkimenstan sıaqty respýblıkalarynda turatyn qazaqtardyń da ana tili. Qazaq tili máselesi memlekettik deńgeıde kóterilgen. Keıingi jyldary jurtshylyq ta ana tili úshin belsendilik tanytýda. Biraq áli de sheshilmeı jatqan túıindi máseleler de barshylyq. Halyq bolyp qalyptasýdyń basty belgisi-onyń ana tili, ulttyq mádenıeti. Óziniń ana tili, ulttyq mádenıeti jok el óz aldyna memleket bolyp ómir súre almaıdy. Dúnıedegi barlyq halyq táýelsizdikke ulttyq qadir-qasıetin, mádenıetin, ana tilin saqtap qalý úshin umtylady. Sondyqtan kez-kelgen memleket óziniń aýmaqtyq salt-dástúrin, ana tilin erekshe qorǵaıdy. Eger til bolmasa, ult bolmas edi, al ult tilsiz bolmaıdy. Sol sebepti de biz tilimizdi qorǵap, damytýymyz kerek. Ana tilin damytý, qorǵaý degenimiz - óz ana tilinde taza sóıleý jáne ony jaqsy bilip, týǵan anadaı súıý.

«Súıemin týǵan tildi - anam tilin,

Besikte jatqanym da –aq bergen bilim.

Shyr etip jerge túsken mınýtymnan,

Qulaǵyma sińirgen tanys únin» -dep Sultanmahmut Toraıǵyrov aǵamyz jyrlap ótken. Ana tiliniń kúshi  men qudiretin týǵan halqymyz áýelden-aq baǵdarlap, sóz ónerin bar ónerdiń basy dep sanaǵan. Mysaly: «Óner aldy-qyzyl til», «Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady» sózderi halqymyzdyń til qudiretine qandaı mán bergenin kórsetedi. Tolǵaýy toqsan qyzyl tildiń qudirettiligi sonsha, ol Abaıdy danalyqqa, Mahambetti batyldyqqa, Buqardy aqylgóılikke jeteledi,rýhtandyrdy.

Til - qasterli de qasıetti uǵym. Ol árbir adamǵa ana sútimen birge enip, qalyptasady. Ana tilin súıgen adam týǵan jerin, elin, Otanyn, atamekenin súıedi degen sóz. Al, bulardyń bári - adam balasy úshin eń qasıetti uǵymdar. Ómirdiń almastaı qyryn, abzal syryn túsine bilýine basty sebepker - ana tili. Qazaqstan Respýblıkasynda qazaq tiliniń memlekettik til retinde qyzmet etýiniń birneshe alǵysharttary bar.  Atap aıtqanda, sol tildi qoldanýshylardyń sanynyń jetkilikti bolýy, respýblıkanyń barlyq aımaqtarynda taralýy, qoǵamdyq ómirdiń ár alýan salasynda qyzmet jasaýy jáne aýyzsha men jazbasha túrde qyzmet etýi, sondaı-aq, qazaq tiliniń qurylym júıesi jetilgen, leksıka-frazeologıalyq qory asa baı bolýy qazaq tiliniń memlekettik til retinde qyzmet etýine múmkindik beredi. Bizdiń ana tilimiz – qazaq tili. Til - qaı ulttyń bolmasyn tarıhy men taǵdyry, tálimi men tárbıesiniń negizi, qatynas quraly. Til bolmasa sóz bolmaıdy. Sóz bolmasa adamzattyń tirliginde mán-mańyz bolmaıtyny belgili. Demek, tildiń, sózdiń orny erekshe. Mine, osy oraı da ana tilimiz jaıly tereń oılaný- árqaısymyz úshin paryz. Jyl ótken saıyn ana tilimizdiń mártebesi ósip, abyroıy arta túsýde. Til-halyqtyń jany. Tili qurysa, halyq ta joǵalady. Adamzat tarıhynda kóptegen órkenıetti elderdiń óship ketýi, aldymen, tildi joǵaltýdan bastalatynyn ǵylym dáleldep otyr. Búgingi qazaq qoǵamyndaǵy máńgúrttiktiń basy da óz tilin tárk etýden týdy. Tili men dininen aıyrylǵan ondaı jan rýhanı kemtarlyǵyn, adamdyq bolmysyn túsinbeı, kóldeneń kók attynyń qoljaýlyǵyna aınalady. Ana tilimizdiń taǵdyry úshin kúreste halqymyz qal-qareketsiz bolǵan emes. Jıyrmasynshy jyldary til táýelsizdigin tý etip kótergen Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp, Maǵjan, Muhtarlar, sekseninshi jyldardyń aıaǵynda bostandyqtyń lebi bilinisimen bastalǵan búkil halyqtyq qozǵalys-sonyń aıǵaǵy. Jıyrmasynshy ǵasyrdyń uly jemisi-qazaq halqy úshin egemendiktiń kók týy jelbireýi. Ata-babalarymyzdyń kóksegen táýelsizdigine qol jetkizdik. Endigi maqsatymyz – ulttyq rýhty, túsken eńseni kóterý. Ulttyq rýh, ulttyq namys, ana tili joq jerde - ult ta joq.

O,týǵan ana tilim! Táýelsizdigimniń syı-baǵy, derbestigimniń dıdary - til. Qazaq tili-uly til. Qazaqtyń basyn quraıtyn – qazaq tili. Búkil túrki tilderiniń ulysy-qazaq tili. Osyny uǵaıyq! Qazaqstan -, shyn máninde , baqytty el. Endeshe, ult rýhyn ósirip, halyq amanatyn asyraıyq! Men de bir til janashyry retinde ana tilimiz jaıly júrekten shyqqan jyr joldarymdy arnasam deımin.

Ana tilim-qasterli, dara tilim,

Týǵan tilim ózińsiń , dana búgin.

San  ǵasyrdan babalar syılap ótken,

Danalyǵy qazaqtyń – ana tilim.

Ana tilim - qazynasy halyqtyń,

Ana tilim - shejiresi bar ulttyń.

Ana tilim - maqtanyshy qazaqtyń,

Ana tilim, bir ózińdi unattym.

Ana tilim - álpeshtegen óz tilim,

Sensiń meniń - mol muram da keńishim.

Ózińmenen jetildirem sanamdy,

Ózińmenen tanı alam ǵalamdy.

Ana tilim, óse bersin órkeniń,

Jetildirer urpaǵyńmyn men seniń.

Ózińmenen bıikterge  shyǵamyn,

Bir ózińsiń - bolashaǵym, erteńim.

Uly Abaı qadirlegen tilimdi,

Qasıetiń erekshe bop bilindi.

Oqyp - ósip, asyp bıik shyńdardan,

Ana tilim, qadirleımiz ózińdi!


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama