Tolarsaq

Baıaǵyda Qahar degen han bolypty. Dúnıege kózi toımaıtyn ashqaraq, adamǵa jany ashymaıtyn qanisher jaýyz eken.

Hannyń Shombal noıan degen kúshine dańǵoılyǵy saı yzaqor, mort minezdi qolbasysy bolypty.

Qahar han kezekti joryqtarynyn birinde jeniske jetip, ulan-asyr toı jasapty. Sol zamandaǵy eldiń ǵuryp-ádeti boıynsha mundaı ulan-asyr toıda ónerpazdar eldiń erlerin, aıbyndy batyrlaryn, jaqsy kisilerin madaqtap óleń aıtyp, bı bıleıdi eken. Álgi tóıda eldiń jaqsy kisilerin maqtap óleń aıtqan Týlaq jyraý Tolarsak degen jas jigittiń mergendigin, meıirimdiligin, jomarttyǵyn, márttigin, erligin dáriptep jyrlaıdy.

Burynǵy toılarda óz aty ǵana atalyp júrgen Shombal Týlaq jyraýdyń bul sózine yza bolady.

— Toqtat! Jeter zarlaýyq! – dep aqyrady ol.

Toı-dýman ortasyndaǵy tuǵyrda sanqyldap otyrǵan qyrandaı Týlaq jyraý jyr nóserin burynǵydan beter tópeleıdi:

Batyr da batyr, batyr kóp,

Shoqpary bar, kúshi bar.

Sol jigitti aıt batyr dep,

El súısiner isi bar,

Qazanbuzar, úı tentek,

Kimge tirek bolar jar.

Dańǵaza, dańǵoı, qur seltek,

Bolar ma batyr ishi tar.

Sypaıy bolsa, syıymdy,

Syılasa kepti, jıyndy,

Batyr dep sony biledi el,

Ondaı erdin tilegi — el...

Ashý kernegen Shombal noıan urtyn shaınap, ash buradaı shabynady. Sol betimen Qahar hanǵa baryp, toı-jıynyn tarattyrady. Qolshokpary Shombaldyn sózin jerge tastasyn ba, han dereý Tolarsaqty shaqyrtady.

Han shabarmany kelse, Tolarsaq qart ákesi Tobyshaqqa usaqtap et týrap, mıpalaý jasap berip otyr eken. Tepsine kelgen shabarman aptyǵa sóılep, Han jarlyǵyn jarıalaıdy.

— Han ıemniń jarlyǵy, bir allanyń qudyreti! Tolarsaq, ıtke kemik bolar jeriń keldi, ımanyndy aıta bergeısiń! – deıdi.

— Han jarlyǵyna qarsylyq joq. Biraq myna qart ákemniń tamaǵyn berip, tósegin jaılap salǵan soń baramyn. Han ıege solaı dep aıt.

Qansha zarlasa da ákesiniń tamaǵyn berip, tósegin jaılamaı, Tolarsaqtyń kelmeıtinine kózi jetken shabarman hanǵa kelip, Tolarsaqtyń jaýabyn jetkizedi. Han odan beter ashýlanady.

Birazdan son Tolarsaq kelip, han aldyna taǵzym etedi de:

— Aldıar taqsyr, jetpiske kelgen qart ákeme tamaq berip, tósegin salamyn dep keshikkenimdi keshiriniz. Ámirińizge quldyk! – deıdi.

— Ákeńe qandaı tamaq beresiń? – dep, mysqyldaı suraıdy han.

— Mıpalaý jasap, jilikterdiń maıyn shaǵyp beremin. Ol kisi óte kári edi, taqsyr, jyly-jumsaqtan baskaǵa tisi ótpeıdi.

Han kasynda otyrǵan moldaǵa qarap:

—«Kárisi bardyń pálesi bar» degenim osy. Ákejandy jigit, qazir bar daǵy sol ákendi óz qolyńmen óltir. Sóıtip qutyl ol páleden! Molda, sen jaz: Meniń uly jarlyǵym boıynsha alpys jastan bir kún asqan kárilerdiń túgel basy alynsyn! Bul jarlyqty han jendeggeri oryndasyn! – deıdi.

Han jarlyǵyna qarsy turar hal joq. El-jurt jendetterdiń qolynda ólimge ketip bara jatkan ata-analarymen qosh aıtysyp, jylap-syqtap jatady.

— E, balam,men asarymdy asadym, jasarymdy jasadym. ¥l ósirdim, qyz ósirdim., Jastyq shaǵym jaısyz ótse de, senderge razymyn. Men úshin beınet kórmender. Ber meni han jendetinin qolyna, – deıdi Tobyshaq qart.

— Joq, áke! Jastyq shaǵyńyzdyń en qyzyq kezin bizge, balalarynyzǵa arnadyńyz! Bala úshin qandaı qıyndyqqa bolsa da shydadynyz! Sondaı ǵana ata-anany qartaıǵan kezde kútý, ardaqtap ustaý-urpaqtyń paryzy. Men siz úshin, ózimniń ata-anam úshin nendeı qıyndyq kórsem de beıilmin.

Bul sez shyn yqylas, berik serti edi. Qart ákeni eshkimge sezdirmeı, jasyryp saqtaý, tamaq, kıiminiń babyn taýyp kútý kún asqan saıyn qıyndaı túsedi. Aı ótedi, jyl ótedi. Bir kúnderi ozbyr han taǵy da obyǵady. Ol Kerdala degen shólde, Qulantaý degen taýdyń úngirinde at basyndaı kesek altyn bar degen laqap sózdi estıdi. Sodan keıin jany tynyshtyq tappaıdy. Sol Kerdalaǵa baryp, Kulantaýdaǵy kesek altyndy almaq bolyp attanady.

Aılar etip, jylǵa jaqyndaǵanda Kerdala jazyǵynyń shetine iligedi. Shilde. Kumdy boran. Sýsyz shól. At boldyrady, azyq taýsylady. Adamdar men mal shólden qyryla bastaıdy. Qansha qudyq qazǵanmen, aýyz shaıýǵa sý shyqpaıdy. Qalyń top qoısha mańyrap, qozydaı shýlaıdy. Jer qaıysqan qalyń kol ajaldyń aýyzyna túsken aq qaırandaı topyrlap, jer soǵady.

— Balam, bul neǵylǵan shý, kandaı zaman boldy? – dep suraıdy Tobyshaq qart sandyqtyń aýyzyndaǵy kulyptyń tesiginen syǵalap, sybyrlaı sóılep, Tolarsaqtyń qasyna kelgenin sezgen soń.— Áke, apat boldy. Kerdalanyń shólinen adam da, mal da sýsap qyrylyp jatyr. Qazǵan qudyqtan da sý shyqpaıdy. Alyp kele jatqan aýyz sý taýsyldy.

— Saspa, balam! Qaıratyndy jına, meniń aıtqanymdy tynda. Qosyńa bar da, barlyq sıyrdy bosatyp jiber, sońynan ere ber. Sıyr shubap baryp, bir jerge toqtaıdy. Muryndaryn shúıirip, kezderin alartady da, jerdi ıiskelep jata-jata ketedi. Sol jerdi kazsań, sý shyǵady.

Tolarsaq ákesiniń sózin uǵyp alady da, sandyqty ashyp, eń sońǵy bir kuty sýdy qasyna qoıady.

— Shól basyp jata berińiz.

— Balam, jer qazasyń, shóldeısiń, sýdy óziń ala ket. Eń bolmasa tyna-tyna jutyp, sýsynyndy qandyryp al, – degen áke sózine:

— Men sýdy ózim qazyp shyǵaryp ishem ǵoı, áke, – deıdi de, saparǵa attanady. Batar kúnniń astyndaǵy qyzǵylt-qonyr kóleńkege qaraı shubaǵan sıyr bir shoǵyr kum saǵyzdyń túbin ıiskep, ókirip - baqyryp úıiriledi de qalady.

Tolarsaq sol jerden qudyq qazady. Sýy mol, tastaı sýyk ári tushshy. Eldiń de, maldyń da shóli qanady. Ata syılap, onyń aqylyn tyńdaǵan bala mal men jandy ajaldan qutqarady.

Kerdalada sýsyndap, kúılenip alǵan han qosyny Qulantaýǵa jetedi. Obyǵyp kelgen ozbyr han at basyndaı altyndy kesegimen qushaqtaǵansha asyǵady. Úńgirdiń aýyzyna keledi. Aýyzy tar, ish jaǵy keń, túbi tereń, úńireıgen karańǵy úńgir tasty da talǵamaı juta salatyn ajdahanyń kómeıi sekildi.

Hannyn ámiri boıynsha on jigitti ertip, úńgirdi boılap Shombal ketedi. Birazdan soń daýys ta, sybys ta estilmeıdi. Taǵy on adam, odan keıin on alty adam ketedi. Biraq eshkim qaıtpaıdy. Han adamdardy arty-artynan aıdap jibere beredi, jibere beredi. Úńgirge kirgenderdin birde-biri qaıta oralmaıdy.

— Balam, bul neǵylǵan shý, qandaı zaman boldy? – dep, taǵy da sybyrlap suraıdy Tobyshak sandyq ishinde jatyp.

— Áke, apatqa ushyradyq. Qulantaýdyń úńgirine kirgen adamdar áli qaıtpaı jatyr. Kezek maǵan da taıap qaldy. Sizdiń tamaǵyńyzdy saılap bereıin dep keldim. Kim biledi, meni qaıta kóre alasyz ba, joq pa, toıyp alyńyz, – deıdi de, Tolarsaq ákesine jyly- jumsaq usynady.

— Balam, – deıdi sonda Tobyshak,— saspa! Meni tyńda. Tilimdi alsań – ólmeısiń. Ol úńǵirdiń túbi tereń ári qarańǵy. İshi tolǵan kisi jeıtin qumyrsqa. Olardyń úlkendigi ıtteı. Barǵan adamdardy solar jep jatyr. Sen er-turmanyndy, kıim-keshegindi qara maımen maılap al. Onyń ıisine qumyrsqalar jolamaıdy. Astyńa qýlyq qulyndaǵan qulyndy bıe min. Qulynyn úńgirdiń aýzyna baılap ket. At basyndaı altyn óziniń jaryǵymen kórinip turady. Sony al da, bıeniń basyn bos qoı da, tebine ber. Bıe seni adastyrmaıdy. Tup-týra óziniń kulyny turǵan jerge alyp keledi.

Áke sózin uǵyp alady da, Tolarsaq Qulantaýdyń úńgirine ketýge yńǵaılanady.

— Al, men keteıin, áke!..

— Jolyn bolsyn, balam! Myna tamaqtan bir kúndik azyq ala ket.

— Joq, áke. Men azyq almaımyn, siz jeńiz. Karnyńyz ashyp qalmasyn. «Qart adamnyń arqaýy – azyq» deýshi edi ájem.

— Altyndy almaı, oralmaısyń! – dep buıyrady Kahar han.

Tolarsaq ákesiniń aıtqany boıynsha ázirlenedi de, úńgirge betteıdi. Jınalǵan topyr úńgirge kirgen adamdardyń qaıtyp kelýinen kúder úzse de: «Keshegi kózimiz kórgen Tóbyshaqtyń jalǵyzy edi, tosa turaıyq, tileýin tileıik», – dep, Tolarsaqty tosady.

Kún bata úńgirdiń aýyzyńda baılaýly turǵan qulyn yshqyna kisinep jiberedi. Sol kezde úńgirdiń túbinen bıeniń kisinegen daýysy estiledi. Jurt qýanysyp, úmittene bastaıdy. Álden ýaqytta úngirden Tolarsaq aman-esen shyǵa keledi de, aldyndaǵy at basyndaı altyndy Qahar hannyń aldyna tastaı salady. Han es-túsi shyǵa altyndy qushaqtap botadaı bozdaıdy.

— Ýa, meniń eń súıikti batyrym! Eldi, maldy shólden qutqardyń, ólimnen arashaladyń. Ajal tunǵan shyńyraýdyń túbine túsip, at basyndaı altyndy alyp shyqtyń. Al menen tilegen, suraǵanyńdy. Ne tileseń de beremin!.. – deıdi ábden qýanǵan han.

— Marhabatyńyzǵa quldyq, taqsyr. Meniń suraıtynym: jetpis bir jasqa kelgen ákemdi tiri qaldyrsańyz eken.

— Ákeń óltirilmep pe edi?..

— Ákem tiri. Eldi shólden kutkarǵan, meni ajaldan qaqqan, at basyndaı altyndy alýdyń jolyn tapqan sól kisi edi.

Qahar han aqylǵa kelip, sol kúnnen bastap qart kisilerdi óltirinder degen jarlyǵyn kúshinen qaldyrady da, adamdar qamsyz ómir súre bastaıdy.


You Might Also Like