Aq nıet pen Qara nıet

Ertede Aq nıet pen Qara nıet joldas bolypty. Bir kúni azyq-túlikterin jabdap alyp, ekeýi uzaq saparǵa shyǵady. Birneshe apta ótkennen keıin Qara nıet:

— Azyǵym taýsylyp qaldy, – dep, Aq nıetten tamaq surapty.

— Óle jegenshe, bóle jeıik. Meniń azyǵym taýsylǵansha dittegen eldiń shetine iligermiz, – dep Aq nıet azyǵyn aıamaı beripti.

   Bir adamnyń ózi úshin ázirlegen azyǵyn eki adam jegen soń, qashanǵa jetýshi edi, kóp uzamaı Aq nıettiń de azyǵy taýsylady. Qorjynnyń túbin qaǵyp ekeýi bólip jeıdi de, kelesi kúni ash júripti.

   Odan keıingi kúni Aq nıet serigi Qara nıettiń óz aldyna tamaq jep otyrǵanyn kóripti. Sóıtse, ol tamaǵym taýsyldy dep ótirik aıtqan eken. Óziniń azyǵyn keıinge irkipti. «Meniń azyǵymdy bólip jep ek qoı, maǵan berer» dep oılaǵan Aq nıet dáme qylady. Biraq Qara nıet miz baqpastan teris qarap otyrady da, azyǵyn jalǵyz ózi jeıdi.

Osylaısha birneshe kún ótedi. Aq nıet ishegi shuryldap, qatty ashyǵady. Ózegi talyp, kózi qaraýytady, býyny bosap, júre almastaı qalge jetedi. Sol kezde Aq nıet:

— Ne alsań da, bir toıǵyzshy! – dep, Qara nıetke jalynady. Sonda Qara nıet:— Bir kózińdi oıyp berseń – bir toıǵyzaıyn, – degen shart qoıady.

Kózin aıasa ashtan óledi. Basqa shara joq. Aq nıet bul shartqa kónedi. Bir toıǵany ne bolýshy edi, sol zamatta aman qalǵanymen, kelesi kúni taǵy qarny ashyp shyǵady. Tisiniń túbin sorady, aýzynyń silekeıin jutady. Bul al bere qoımaıdy. Amalsyzdan taǵy da Qara nıet jalynady. Taǵy da Qara nıettiń shartyna kónip, ekinshi kózin oıyp beredi. Sonan soń muny Qara nıet ıen dalaǵa tastap, ózi ozyp ketip qalady.

Aq nıet endi azyqty qoıyp, jaryq dunıeni kórýge zar boldy. Jarqyraı jaınaǵan kúndiz oǵan qara tún, zar eńireıdi. Óstip jylap otyrǵanda syrt jaǵynan syldyrlatyp kele jatqan jaıaý adamnyń aıaq dybysy estiledi. Sol kezde:

— Ash kózińdi! – dep aqyryp, bireý qasyna jetip keledi. Aq nıet kózin ashyp qalsa, dúnıe jarq ete túsedi, aınala jap-jaryq. Kóz saý qalpyna kelgen eken. Biraq álgi daýystaǵan adam kózge túspeı ǵaıyp bolady.

Kóziniń jazylǵanyna qýanǵan Aq nıet tóńiregine barlaı kóz júgirtedi. Sonadaıdan asa sáýletti kópir kórinedi. «Myna qulazyǵan ıen dalada qańǵyǵansha, sol kópirge baryp, ózen boıyna túseıin de, sýyna sýsyndap jataıyn» dep oılap, solaı bet burady.

Kópirge jetken soń ózen boıyna sonda sýsyndap alyp, kópirdiń astyna baryp jatsa, kózi ilinip ketedi. Tún ortasy aýǵan kezde tosyn dúbirden oıanady. Baıqasa, kópirdiń ústinde arystan, qasqyr jáne túlki úsheýi dýlasyp keńes quryp otyrady. Arystan qasqyrdan:

— Eı, qaseke, naǵyp júdep ketkensiń? – dep suraıdy.

— Aı, áseke-aı, qoıly baıdyń taıynshadaı bir tóbeti bar.— Qoı jeıin desem, ne kúndiz, ne túnde mańaılatpaıdy, – depti qasqyr. Ash bolǵan soń, men júdemeı, kim júdeıdi. Sol tóbettiń óti em ekenin eshkim bilmeıdi. Myna patshanyń ólgeli jatqan qyzyna sol tóbettiń ótin ezip ishkizse, em qonbaı asqynǵan dertine em bolar edi.

— E, ony biz isteı almaımyz, – dep ókine yńyranady arystan. Sonan soń túlkige moıyn burady.

— Túlkijan, túgiń kúmisteı jylt-jylt etedi. Sen qalaı semirip aldyń?

— Men bir jylan patshasynyń altynyn kúzetemin. Kúndiz altyndy kúnge qaqtap keptiremin de, túnde qoımasyna aparyp qoıyp tynysh jatamyn. Uıqym qanyq, jumysym jeńil, jan qınalmaıdy. Jaıly tirshilik jandy semirtedi eken.

Kópirdiń astynda jatqan Aq nıet bul sózderdi estip, kókeıine toqıdy. Tań atpastan túlkiniń altyndy qaqtaıtyn jerine baryp, bir nán tastyń túbine jasyrynady. Túlki altyndy jer astyndaǵy qoımadan tasyp, shyǵaryp, tegis kúnge jaıyp bolǵan kezde Aq nıet «aıt!» dep daýsymen aıqaı salady. «It kelip qalǵan eken» dep shoshyǵan túlki altyndy tastaı salyp, jan saýǵalap bezip ketedi.

Aq nıet dalada ıesiz qalǵan altyndy jınap alyp, qabaǵan qara ıti bar baıdyń úıine barady da, altyn berip qara tóbetin satyp alady. Sonan soń, ony soıyp, ótin kúnge keptiredi de, qaltasyna salyp ketip qalady. Sol betimen qyzy aýyryp jatqan patshaǵa barady. Patshanyń oınatpaǵan baqsysy, emdetpegen emshisi qalmaǵan eken, aqyry kúder úzgen syńaıy baıqalady. Bir de birinen em qonbapty. Patshanyń aldyna baryp, sálemdesken soń:

— Qyzyńdy emdep jazsam, ne beresiń? – dep suraıdy. Patsha eleń ete qulaq túredi.

— Qalaǵanyńdy al!

— Qalaýym – qyzyńnyń óz basy, – deıdi Aq nıet. Patsha qyzymnyń jany qalsa da, úlken olja ǵoı dep oılap, bul shartqa kelisedi. Aq nıet qasqyrdyń aıtýy boıynsha keptirilgen ıttiń ótin ezedi de, qyzǵa ishkizedi. Qyz mańdaıy tership, manaýrap uıyqtap ketedi. Sóıtip bir-eki kúnnen keıin basyn kóterip, júre bastaıdy da, aqyry qulan taza aıyǵyp ketedi.

Sodan keıin patsha sózin jutpaı, ýádesinde turyp, otyz kún oıyn, qyryq kún toıyn jasap, qyzyn Aq nıetke qosady. Basyna otaý tigip berip shyǵarady. Atasy aıdatqan úıirli jylqy men qoraly qoıǵa órisi tolady. Bala súıip, otaýynda perzenttiń kúlkisi saqyldaıdy. Maly men basy jyl saıyn ósip, baılyǵy shalqıdy. Sóıtip, baqytty ómir keshe beredi.

Osylaısha jyrǵap júrgende, bir kúni oǵan álgi Qara nıet serigi kezdesedi. Ol tym júdeý kórinedi. Áli kúnge jutqany jumyrshaǵyna juqpaı, etegi tartsa taqymyna jetpeı júrgen kúıi eken. Aq nıet onyń zulymdyǵyn betine basyp, tabalamaıdy. Qaıta úıine qonaqqa shaqyrady. Qoıyn soıyp, syı-sıapat kórsetedi. Ekeýi ońasha otyryp, uzaq ángimelesedi. Aq nıet seriginen bólinip qalǵannan keıin basynan keshkenderin jipke tizgendeı túgel aıtyp beredi. Bul oqıǵany estigen Qara nıet ishteı: «men de solaı istep kóreıin» degen oı shegedi.

Aq nıettiń aýylynan attanǵannan keıin Qara nıet oıyna alǵan maqsatyn oryndaý úshin Aq nıet aıtqan kópirge barady. Ózenniń jaǵasynda sýǵa shomylady. Kún bata kópirdiń astyna baryp jatady. Tún ortasy aýǵan kezde arystan, qasqyr, túlki úsheýi kópirdiń ústinde kezdesedi. Sol kezde túlki:

— Keńsirigimdi adamnyń qońyrsyq ıisi jaryp barady! – dep, tumsyǵyn kókke kóteredi, aınalany timiskilep ıiskeıdi. Túlkige qosyla tóńirekti ıiskeı bastaǵan arystan men qasqyrdyń tumsyǵyna da Qara nıettiń ıisi shalynady. Úsheýi kópirdiń ústinen qarǵyp, jerge túsedi de, Qara nıetti jatqan jerinde bas salyp talap jep alady...

«Adaldyq arymaıdy, jamandyq jarymaıdy, qýdyń quıryǵy bir-aq tutam» degen sóz osydan qalǵan eken.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama