Týra jolda qaıǵy joq

Týra jolda qaıǵy turmas,
Shat bolaıyn, ber araq!
Qaıǵy, rahat bári bir bás,
Eshbirinde joq turaq.

Kelse beınet – keldi, ketti,
Bolsa ýaıym – boldy ne?
Aq jolyńnan burma betti,
Bas nyǵyzdap myqtyraq.

Men meshitke kelmedi-aý dep,
Sókpe sopy, moldalar.
Erkin aıaq ketti bılep,
Shyn haqıqat joldy unap.

Siz boıaýly din tutasyz,
Maqtanyń men paıda úshin.
Sýsynym dep ý jutasyz,
Ketpegeısiz bir qulap.

Taza aqylmen tappaǵan din –
Shyn din emes, jyndylyq.
Qarmalaǵan bir soqyrsyń,
Ólgen oı men kóz, qulaq.

Eskilershe qý qazyqqa,
Baılanyp men turmadym.
Jáne emespin jańalyqqa,
Kórseqyzar qıqyraq.

Men haqıqat qurbanymyn,
Berdi bizge sáýlesin.
Ketti sum tún, shyqty nur kún,
Mindi kóńil shyn pyraq.

Kezse oıym barsha barlyq,––
Aqylymnyń tutqyny.
Nege boldy? Ne bolarlyq?
Bárin ólshep tur synap.

Tán kóretin bastaǵy kóz,
Baıqamaıdy jan syryn.
Kór de aqylǵa sal degen sóz,
Kóz kerek qoı oılyraq.

Haqıqatty dál kórýge,
Jan kóretin kóz kerek.
Bas kózimen sendelýge,
Bizge ruqsat joq, shyraq.

Sóngen oıdy jandyrýǵa,
Jan bererlik sóz kerek.
Jany joqty nandyrýǵa,
Jan kerek qoı mılyraq.

Moldalardan din surasań,
Sandyraqtap, sandalar.
Pánshilermen bas qurasań,
«Jan, qudaı joq» der tura-aq.

Biz haqıqat elegine,
Osy ekeýin elesek.
Túkke turmas, keregi ne,
Ekeýi de qaljyraq.

Pánshi deıdi: «Qaıda Táńiri?»
Dinshi deıdi: «Mende tur!»
Ekeýi de sózge nandy,
Taza aqyldan joq suraq.

Pánshi nandy bes sezimge,
Dinshi adasty jolynan.
Sal aqylǵa, durysy ne,
Dálelin tap jaqsyraq.

Kim jasasa zor máshıne,
Onda odan ne qalar?
Qudiretinen qaldy, árıne,
Saıraǵan iz shamshyraq.

Túp negizdi jaratýshy,
Meńireý me, esti me?
Taza aqylǵa synatýshy,
Taıqymaı aıt sen biraq.

Bári maqsutpen jaralǵan,
Esebi joq barsha álem.
Nege kerek bos shatylǵan,
«Táńiri joq» dep tantyrap.

Shyndy bilmek oılasań sen,
Aldymenen jandy bil.
Eń kerekti úsh suraqpen,
Jan qulaǵyn qoı burap:

«Keldim qaıdan? Qaıtse paıdam?
Ólgennen soń ne bolam?
«Men» degen – jan, aqyl – aınam,
Joǵala ma sol shyn-aq».

Bar bolǵan zat joǵala ma,
Joqtan áser qala ma?
Ash kózińdi, tumshalama,
Ketpe aqyldan tym jyraq.

Osy álemde barsha barlyq,
Jandy aqyldyń tabysy.
Nársesi joq bos qalarlyq,
Meıli, shóp pen topyraq.

Shyn súıý bar, jırený bar,
Maqsuty bar, erki bar.
Jaratylǵan nege bular,
Osyny tap, oı qurap.

Barsha álemniń nárseleri,
Bolsa jannyń áseri.
Esti sol jan – Táńiri áseri
Tazalyqty tur surap.

Shyn taza jan tazalyqpen,
Táńirisine barmaq ol.
Meıirim, nysap, ádilette,
Aǵyzam dep nur bulaq.

Myna jaqta nápsi jatyr,
Qıanatty jastanyp:
«Barmaıyq,– dep,– qoıshy, batyr»,
Eteginen julqylap.

Yndynyńa sen ıesiń,
Kimge kóndiń erik berip.
Mine, baıqa jan júıesin,
Asa berme burqyrap.

Ádilet pen meıirim, nysap
Qulshylyǵym – Táńirime.
Qıanatqa jandy jumsap,
Janban otqa shyrqyrap.

Janǵa kónsem, jan ıesi
Táńirige de kóngenim.
Taımaı ólsem, jolym – osy,
Nápsi qalsyn zar jylap.

Taza dinniń shyn negizin,
Ustaǵan bir bende joq.
Dúnıe tolǵan kóp shataq din,
Bári birdeı shatpyraq.

Din tazasyn dinnen izde,
Din shataǵyn synǵa sal.
Anyq aına ózińizde,
Aıda aqyldy qattyraq.

Shala din de, pán de tappas,
Din tazasyn oı tabar.
Erkin aqyl tipti adaspas,
Kezse kirsiz jarqyrap.

Shyndy taptym, qaıǵy basty,
Shyn syrymdy aıtaıyn.
Din de, pán de qatty adasty,
Daý sabasty barqyrap.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama