Tús jorý: Túsińde ne kórseń ne bolatynyn bilesiń be? (2)

Tús jorý: Túsińde ne kórseń ne bolatynyn bilesiń be? (1)

 

  1. Bir adam túste óziniń uıyqtap jatqanyn kórse—onda óńinde tabysqa jetedi.
  2. Bir jaqqa baryp, joldan qaıtsań—ertesinde jolyń bolmaıdy.
  3. Bireýdiń qulaǵyn kórseń—tańqalarlyq qyzyq habar estısiń, oń qulaǵyń túsip qalsa—qyzyń kúıeýge shy- ǵady, sol qulaǵyń túsip qalsa—áıelińmen renjisesiń.
  4. Bireý úıiniń shyǵys jaqtaǵy qabyrǵasynyń qulaǵa- nyn kórse—óńinde sheshesiniń týysy qaıtys bolady,

 

 

úıiniń ońtústik qabyrǵasy qulasa—qyzyna bir qater bar, úıiniń batys jaq qabyrǵasy qulaǵanyn kórse— ákesiniń týysy qaıtys bolar.

  1. Bireý túsinde qyzyl kıimdi áıel nemese sary sıyr kórse—bul aýrýdyń nyshany.
  2. Bir jaǵynan kún shyǵyp, ekinshi jaǵynan jańbyr jaýsa—oılaǵan isteri oryndalady.
  3. Bir úlken molda bata berse—óńińde oılaǵan isiń ońǵa basady.
  4. Bireý ózin jylan qýyp júrgenin kórse—óńinde bir paıdaǵa jolyǵady.
  5. Bos sandyq—kedeıliktiń, zatqa toly sandyq—baı- lyqtyń belgisi.
  6. Bir zatty sandyqtan alǵan kisi óńinde qamyǵady.
  7. Bir zatty sandyqqa salǵan kisiniń kóńili qam-qaıǵy- dan arylar.
  8. Gaýhar tasyń bolsa—tabys.
  9. Gúl—qýanysh, kezdesý.
  10. Ǵashyq bolý—jańa dos tabý.
  11. Ǵusyl alý: túsinde juma namazyna barý úshin ǵusyl alý—kúnálaryna táýbe etýdi, ata-anasy men týǵan- týystaryna járdem berýdi bildiredi. Ǵusyl alǵannan keıin jańa kıim kımegenin kórgen  adamnyń  basy- nan báleket arylady. Ǵusyldy tolyq alǵan adam— jumysyn tolyq bitiredi. Ǵusyldy tolyq almaǵan adam—jumysyn tolyq bitire almaıdy. Ǵusyl alý úshin haýyzǵa nemese kishkene qudyqqa túskenin kórgen adam boıdaq bolsa, úılenedi. Túsinde ǵusyl nemese dáret alǵanyn kórgen adam—urlanǵan nársesin taýyp alady. Qysta muzdaı sýmen ǵusyl alý—qýanyshtyń belgisi. Tanymaıtyn áıeldiń ǵusyl alyp jatqanyn kórý—jańbyr jaýatynyn bildiredi. Túsinde ólikti jýý—onyń qaryzdarynyń óteletinin; óliktiń  ózin- ózi jýǵanyn kórý—bala-shaǵasynyń molshylyqqa ke- neletinin, balaly bolatynyn bildiredi.
  12. Dajjal: túsinde dajjaldyń shyqqanyn kórý—dush- pannyń shabýylyn jáne jer betinde qan tógilip, bú- liktiń shyǵatynyn bildiredi dep jorylady.

 

  1. Daq: túsinde kıiminde daq bar ekendigin kórý—muń- qaıǵynyń belgisi. Kún kózinde daq bar ekendigin kórý— qorqynysh pen úreıdiń belgisi.
  2. Dańǵyl: túsinde úlken dańǵylda júrgenin kórse— materıaldyq jáne rýhanı qıynshylyqtardan qıyn- dyqsyz ótetinin jáne ómir jolynda senimdilikpen júretinin bildiredi. Dańǵylda emin-erkin júrgenin kórse—eshqandaı qıyndyq bolmaıtynyn, al áreń júrip kele jatqanyn kórse—keıbir qıynshylyqtar kezdesetinin bildiredi. Eki shetinde aǵashy bar dań- ǵyldyń boıynda júrse—ǵalym nemese bedeldi adam- nan járdem alatynyn bildiredi.  Dańǵyldyń  boıy- na aǵash otyrǵyzǵanyn kórse—adamdarǵa járdemin tıgizetin perzenti bolatynyn bildiredi. Taza ári ret- telgen dańǵyl—memlekettegi isterdiń jaqsy bolaty- nyna jorylady. Dańǵyldan shyǵý—qıynshylyqtan qutylatynyna, tirliginiń alǵa basatynynyń belgisi.
  3. Dar aǵashy: túsinde óziniń dar aǵashynda turǵanyn kórý—óz-ózine kóz salyp júrgenin bildiredi. Dardaǵy jipti moınyna salǵanyn kórý—mol tabystyń belgisi. Túsinde bir jerge qurylǵan dar aǵashyn kórý— muratyna jete almaýdyń; óziniń nemese basqa bireýdiń asylyp turǵanyn kórý—muratyna jetýdiń belgisi.
  4. Dastarhan: túsinde dastarhan kórý—molshylyqtyń, qýanyshtyń, dushpanyn jeńetindigin bildiredi. Túsin- de dastarhannyń ústinde otyrǵanyn kórgen adam— jaqsy ári jomart adammen áńgimelesedi. Dastarhanda dámdi taǵamdardyń tolyp turǵanyn kórý—dostary- nyń kóptigin; az turǵanyn kórý—dostarynyń azdyǵyn bildiredi. Dastarhannan kóp nárse jeý—tús ıesiniń ómiri uzaq bolatynyn bildiredi.
  5. Daýyl: túsinde turyp jatqan jerinde daýyl bolǵa- nyn kórý—jumysynda ıakı úıinde kelispeýshilik tý- yndaıtynyn; daýyldan zıan shekkenin kórý—aıtys- tartystyń nátıjesi jamandyqpen bitetinin; daýyl úıdiń shatyryn ushyrar bolsa—otbasy músheleriniń bireýi o dúnıelik bolatynyn bildiredi.

 

 

  1. Daýys: túsinde daýysynyń gúrildep shyqqanyn kórgen adamnyń halyq arasynda mártebesi ósedi. Baıaý shyq- qan daýys—qorqynyshtyń belgisi. Jan-janýardyń daýysyn estý—qýanyshtyń belgisi. Attyń kisineýi— jaqsylyqtyń belgisi. Esektiń ańyraýy—aqymaqtyń kóretin jamandyǵyn bildiredi.
  2. Dáliz: túsinde dáliz kórý—úlken isterdi jáne adal nárselerdi bildiredi. Keıde aýrý adamnyń júretinin jáne turmysynyń jaqsaratynyn bildiredi. Dálizdiń jaryq ári ásem ekenin kórý—jaqsylyqtyń, qarańǵy tar ekenin kórý—jamandyqtyń belgisi.
  3. Dán jınap júrseń—kiris kiredi.
  4. Dán seýip júrseń—baılyqqa, mol jalaqyǵa kezigesiń.
  5. Dán—balanyń belgisi. Sondaı-aq, urpaqty da bildi- redi.
  6. Dándi shashyp alsań—urysqa kezigesiń.
  7. Dápter: jumyssyz adamnyń dápter kórýi—jumysqa ornalasatynyn bildiredi. Dápter kórý—tabys pen ry- zyqty, keıde qıynshylyqty jáne ryzyq izdeý úshin jolǵa shyǵýdy bildiredi.
  8. Dáret alý: túsinde dáret alý, kóbinese, jany jaı taý- yp, rahattanýdy bildiredi. Keıde túste dáret alý— qurmetti, syıly adamdardyń janynda júrip, qajetti zattaryna qol jetkizetinin bildiredi.
  9. Dáretti buzatyn nárse: kishi dáretke otyrǵanyn kórgen adamnyń qaıǵysy ketedi. Maly kóp bolsa, malynyń zeketin beredi. Eger dáretin buzǵan nárse suıyq bolsa— malynyń bárin qarjylaıdy.
  10. Dárethana: túste kórgen dárethana—mal-múlik, qazyna dep jorylady. Túsinde dárethana sypyryp júrge- nin kórgen adam—kedeı bolady. Eger dárethananyń sýynyń asyp-tasyp jatqanyn, ondaǵy zattardyń sý- dyń áserinen qıraǵanyn kórse—kóńilsizdik pen qıyn- shylyqty bildiredi. Dárethanaǵa sý tógip, tastaryn jýý—aýyryp júrse, aýrýynan aıyǵatynyn bildiredi.
  11. Dárigerge qan tapsyryp júrseńiz—saq bolyńyz, sizdi aldap, óz qaryzyn óteýge asyqqan jan bar.

 

 

  1. Dáriger: túsinde dáriger kórý—ǵalym adamnyń belgisi. Dárigerdiń dári bergenin kórgen adam—aýrýynan aıyǵady. Ǵalym kisiniń ózine úgit-nasıhat aıtyp jat- qanyn kórgen adam—kúmándi nárselerden aıyǵady. Kimde-kim túsinde dárigerdiń bir adamdy tiriltkenin kórse—sol dárigerdiń sheberligi halyqqa jaıylady. Naýqas adam qasyna dáriger kelgenin kórse—jazy- lady. Dáriger bolǵanyn kórgen adam—úlken orynǵa ornalasady.
  2. Dári-dármek: túsinde dári kórý—dindegi beriktikti bildiredi. Sondyqtan naýqas adamnyń dári ishkenin kórgen adam—dinine berik bolady. Kimde-kim túsinde dári ishse—bilim úırenetinin bildiredi. Túsinde dári ishpese—nápsiniń qalaýynda júrgenin bildiredi. Hosh ıisti nárselerden istelgen dári kórý—boıdaqtyń úılenetinin, áıeldiń balaly bolatynyn, kedeı bol- sa, baı bolatynyn bildiredi. Túsinde kózine dári ta- myzǵanyn kórý—úıdegi jasyryn isterdiń bar ekenin; murnyna dári tamyzǵanyn kórý—keıbir syrlardyń sheshiletinin, qulaǵyna dári tamyzǵanyn kórý—óziniń ósek-aıańǵa iligetinin bildiredi. Túsinde aýrýyna baıla- nysty dári ishý—dindegi yqylasyn bildiredi. Túsinde aýyryp júrgenin jáne dárigerdiń bergen dárisin ishý— ómirdiń qysqalyǵyn; dári ashshy bolsa—ólimniń ja- qyn ekendigin bildiredi. Dári iship dereý jazylǵanyn kórse—jalaǵa ushyrap ustalatynyn bildiredi.
  3. Dárishana: túsinde bir  dárishanada  júrgenińizdi  kó-

rý—eki dúnıede de baqytty bolatynyńyzdy bildi- redi. Dárishanada sabaqqa daıyndalyp jatqanyn kórgen adam—qýanyshqa keneledi. Qıynshylyqtan qutylady.

  1. Dárihana: túsinde dárihanany kórý—densaýlyq dep jo- rylady. Dárihanaǵa kirip, dári alǵanyn kórgen adam— kiná taǵylyp qamaýǵa alynady. Dárihana kórý jastar úshin—jaqsylyqty, káriler úshin—jamandyqty bil- diredi. Dárihanadan izdegen dárińizdi taba almaǵanyn kórý—aýrýynyń jalǵasatynyn; dári satýshynyń joq ekenin kórý—aýrýdyń údeıe túsetinin; dárihana-

 

 

nyń jabyq turǵanyn kórý—naýqas adamnyń óletinin bildiredi.

  1. Dáý adam: túsinde ertegilerdegi aıtylatyn dáýdi kórý—dushpandardy bildiredi. Dáýdi uryp óltirý ne- mese dáýdiń tamaq suraǵanyn kórý—qarsylastarynyń oǵan qabaq shytyp júrgenin bildiredi. Sondyqtan osy jaıttarǵa saq bolý kerek.
  2. Dáýit (á.s.): túsinde Dáýit paıǵambardy kórgen adam— saltanat pen kúshke ıe bolady. Qate iske basyn uryp, ókingennen keıin tatýlyqqa jetedi. Túste kórgen adam jaýyz adam bolsa nemese Áziret Dáýittiń qorqytyp, záre-qutyn alǵanyn kóretin bolsa, Alladan qorqyp shynshyl adam bolýǵa umtylsyn. Keıbir ǵulamalar Dáýit paıǵambardy kórý áıeli tarapynan jamandyq keletinin bildiredi.
  3. Dem salynǵan sýdy ishý nemese bireýge ishkizý—sýdy ishken adamnyń ómiri uzaq bolady.
  4. Dem salý: túsinde bireýdiń Qurannyń aıatyn oqyp, aýrýǵa dem salyp jatqanyn kórse—aýrýynan ja- zylady, qaıǵysy men muńy  ketedi  dep  jorylady. Al Súnnet pen Qurannan basqa nárse arqyly dem sa- lyp jatqanyn kórý—ótirik sóıleý men maqtanyshty bildiredi. Óziniń basqa bireýge dem salǵanyn kórse—sol adamnan jamandyq kóredi. Eger dem salǵan adamy áıel bolsa, áıel adamnyń kesirine ushyrap, halyqtyń al- dynda júzi jerge qaraıdy, al erkek adam bolsa, sol dem salǵan adamnan saqtaný kerek dep jorylady.
  5. Dem salýshy: túsinde dem salyp otyrǵan adamnyń sózinde Uly Allany esine alǵan bolsa—júrektegi kek- ti ketiretin adamdy bildiredi. Allany eske almasa—bos sóz sóıleıtin adamdy bildiredi.
  6. Dene: túsinde aınadan denesin kórý—densaýlyqtyń jaqsy ekenin bildiredi.
  7. Deneńde jara bolsa—jamandyq.
  8. Dıdar. Aınalańyzdaǵylardyń baqytty bet-júzin kórseńiz—jaqsylyqtyń nyshany.
  9. Dıirmen: túsinde dıirmen kórý—otbasy músheleriniń qıynshylyq pen tarshylyqtan qutylatynyn jáne

 

 

kedeılikten baılyqqa jetýdi nemese boıdaq úshin úılenýdi bildiredi. Dıirmeni joq úıden dıirmen kórý—aýyrtpashylyqty bildiredi. Eger dıirmende nan, et jáne bal úıilip jatqanyn kórse—otbasy músheleriniń qýanyshyn bildiredi. Dıirmende bıdaı nemese arpa sıaqty paıdaly nárse úıilip jatqanyn kórý—istiń ońaılaıtynyn, ryzyqtyń moldyǵyn jáne shıpa tabýdy bildiredi. Túsinde dıirmenniń aınalyp jatqanyn kórgen adamǵa—dıirmendegi unnyń mólsherindeı mal-múlik qolyna túsedi. Dıir- menniń áreń aınalyp jatqanyn kórý—qymbatshy- lyqty bildiredi. Kimde-kim dıirmendi qolymen aınaldyrǵanyn kórse—turmysyna járdem tıedi. Dıirmen tasynyń bıdaısyz bos aınalǵanyn kórý— jolaýshy bolýdy, tastyń nemese basqa ónimderdiń úgitilip jatqanyn kórý—dúnıelik ómiriniń áıteýir ótip jatqanyn bildiredi. Sý dıirmendi qolymen aınaldyrǵanyn kórý—eshkimniń járdeminsiz  qalyp, óz isin ózi sheshetinin bildiredi. Dıirmenniń  sý  ne- mese janýar, ıakı basqa bir nárseniń kúshimen aına- lyp jatqanyn kórý—qaıyr men berekettiń kelýin, ryzyqtyń molshylyǵyn, ońaıshylyqty bildiredi. Qol dıirmenmen un shyǵaryp jatqanyn kórý—úlken qaıyrǵa jetip, óz qolymen tapqan tabysyn kedeı- lerge taratady. Dıirmen tasynyń urlanǵanyn nemese synyp bólshektengenin kórý—tús kórýshiniń nemese dıirmen ıesiniń mol dúnıelik bolatynyn bildiredi. Jel dıirmeni soǵys jáne ólim dep jorylady. Jel dıirmenniń jelkenderi boıalǵan ári ádemi bolsa—tur- mysynyń oıdaǵydaı júretinin, maqsatynyń oryn- dalatynyn bildiredi. Qanaty joq jel dıirmenin kórý—úılenýdiń belgisi. Dıirmenniń  bıdaıdyń  orny- na adamdardy úgitkenin kórý—búlik pen urys-keris. Biraz adamnyń ólimin, jelinbeıtin nárseni úgitkenin kórý—ryzyqtyń moldyǵyn, arzandyǵyn, naýqastyń shıpasyn tabatynyn bildiredi.

  1. Dıirmenshi:  túsinde   dıirmenshi   kórý—sol   jerdegi

bıdaıdaı nápsilik jáne dúnıelik isterden tazarýdy

 

 

qalaıtyn adamnyń belgisi. Túsinde jas dıirmenshi kórgen adamnyń ryzyǵy dushpanynyń járdemimen qolyna túsiredi. Túsinde un tartatyn adamdy kórý— shıpanyń, bilim úırenip, úıretýdiń belgisi. Eger qaýipti is basyna kelse, qutylady. Kimde-kim túsinde kári dıirmenshi kórse—dúnıelik nársege qatty kóńil bólip ketkenin bildiredi. Ózine jeterlikteı dárejede tabysy bolady.

  1. Doıby: doıbydan utylǵanyńyzdy kórý—tabystyń azaıatynyn; jeńgenińizdi kórý—artatynyn bildiredi. Túsinde doıby oınaý—ýaqytyn bos ótkizip júrgenin, qıaldaýdy, saýdada zıan kórýdi meńzeıdi.
  2. Dońyz—dushpandarymen aıtysyp, tartysady.
  3. Dop: túsinde dop kórý—dushpandyq, ázil-ospaq, dúnıe- múliktiń belgisi. Keıde jolaýshy bolýdyń nemese bir jerden basqa jerge kóshýdiń belgisi. Doppen oınaý— dushpandyq pen ázil-ospaqtyń belgisin bildiredi.
  4. Dostyq—syı-qurmet.
  5. Dosyń óleıin dep jatsa—jaqsylyq keledi.
  6. Dosyńmen kezdesý—kútpegen jaqsy jańalyq.
  7. Dóńgelek: túsinde dóńgelek kórý—jumysyńyzda oryndy júretinin bildiredi.
  8. Dýal: kimde-kim dýaldyń ústinde júrgenin nemese dýalǵa minip alǵanyn kórse—ol dýal onyń jaǵdaıyn bildiredi. Dýal álsiz bolsa—haliniń nashar ekendigi- niń belgisi. Dýaldyń aınalasyndaǵy áshekeıler—ol adamnyń urpaǵyn bildiredi. Ústine dýal nemese basqa bir nárse túskenin kórgen adam—kóp kúná is isteıdi. Bir dýalǵa jabysyp turǵanyn kórý—bedelinen aı- rylatynyn bildiredi. Dýalǵa qarap odan óziniń túrin kórgen adam—ólip, esimi qabiriniń basyna jazylady. Qolyna altyn bilezik taǵyp, dýaldyń ústinde otyrǵa- nyn kórse—joǵary mártebege shyǵady. Kirpishten úı salǵanyn kórgen adam—ıgi is isteıdi.
  9. Dýalaý: túsinde sıqyrlap jatqanyn kórý—nadannyń kesiri tıetinin jáne eki júzdi adamǵa jorylady. Túste dýa kórý—sátsiz saparǵa jorylady. Óziniń dýashy ekenin jáne basqa adamdardy dýalap jatqanyn kórse—

 

adamdarǵa kesiri tıetinine jorylady. Sıqyr—dini- mizde jaǵymsyz qylyq bolǵandyqtan, jaqsylyqqa jorylmaıdy. Ibn-Kesır bylaı dedi: «Sıqyr kórý— jaqsy emes. Túsinde dýalatý úshin bireýge berý— isteriniń keri ketetinin bildiredi».

  1. Dýlyǵa—áıeldi, dúnıe-múlikti, jolaýshylyqty, ju- myssyz júrgen kisiniń jumys tabatyndyǵyn bildire- di. Túsinde qymbat dýlyǵa kórý—baı ári ádemi áıeldi bildiredi.
  2. Duǵa: túsinde duǵa qylý—oıaý kezdegi qulshylyq ne- mese tús kórýshiniń namazyn bildiredi. Túsinde duǵa qylýdan tartynǵanyn kórse—úmitsizdikke túsedi. Óıtkeni úmitsizdik—duǵa qylmaı qashqaqtaýdyń bel- gisi. Qarańǵy jerde duǵa qylǵanyn kórgen adam— qıynshylyqtan qutylady. Túsinde duǵa qylý—týra jolǵa túsip, ryzyqqa kenelýdi bildiredi.
  3. Dushpanyńdy súıip júrseń—ymyraǵa kelesiń.
  4. Dúısenbide jumysqa nyq basyp ketip bara jatsańyz— sátti is bastalmaq.
  5. Eger avtokólikten qashyp júrseńiz—sizdiń jolyńyz- da kóre almaýshylyq bar ekenin habarlaıdy.
  6. Eger aryq qatyn kórinse—ashtyq bolar.
  7. Eger aryq sıyr kórse—ashtyq jyl bolar.
  8. Eger aspanǵa shyqsa—kóp jaqsy bolady, aspannan jyǵylsa—jaman.
  9. Eger astrolog sizge juldyz joramal aıtyp jatsa— ómirińizde úlken ózgeris oryn alyp, uzaq saparǵa shy- ǵasyz. Sondaı-aq jańa tanystar paıda bolady.
  10. Eger aýzyn buzylǵan, ıakı baılanmaly kórse—ol ka- firlik.
  11. Eger ashshy jemisti aǵashtan paıdalansa—ashýly kisiden mal tıer.
  12. Eger ádetinde saqal-murtyn, shashyn aldyrtyp júre- tin bolsa—ol kisige izgilik bolar.
  13. Eger áıel telefonmen sóılesse—sizdiń kúndesińizdiń paıda bolǵanyn habarlaıdy.
  14. Eger áshekeı buıymdy joǵaltyp alsa—aýyr ýaqyt- tardy basynan ótkeredi.

 

 

  1. Eger balapan kórseń—paıdaly bir isiń týraly ýaıym- dap júrsiń.
  2. Eger balıǵ bolǵan ul balany tabar kórse—qurmetti bolmaq.
  3. Eger bankke aqsha ótkizip jatsańyz—jasap jatqan tirligińizdiń paıdasy dalaǵa ketpek.
  4. Eger bankten altyn alyp jatsa—úlken kiris kiredi.
  5. Eger barlyq tisteri túsip qolyna, etegine jıylsa— ómiri uzaq bolady.
  6. Eger barmaqtaryn qysqa, kem kórse—namazy kem bolar.
  7. Eger basyn arystan basy sekildi, ıakı bóri basy sekildi kórse—jaqsy, kóp paıda, ulyqtyq tabar.
  8. Eger basyn ashyq kórse—eri qaıtpas, eger eri bolmasa, tipti er kórmes, qurǵaq júrer.
  9. Eger basynda shashtaryn ketirse—kúnáhlaryna kıfa- rat bolar.
  10. Eger bıt kóp, táninen shyǵyp jatsa—ol kisiniń ómiri qysqa bolar.
  11. Eger boıjetken sabynmen jýynyp jatsa—búkil ǵumyry jetistikke toly bolmaq.
  12. Eger boıjetken túsinde totyqus asyrap alsa—onyń súıgen adamy oǵan min taǵady.
  13. Eger bulbul únsiz bolsa—dostar arasyndaǵy birshama túsinbeýshilikten habar bergeni.
  14. Eger bir belgisiz túıege miner kórse—sapar qylar.
  15. Eger bir jas ádemi qatyn syılasa—halal qatynyń bo- lar.
  16. Eger bir kisi ózin sábı kórip, mektepte Quran úırener kórse, ıa ádep úırener kórse—kúnádan táýba qylar. Eger baı, ǵalym bolsa, onyń haly nadandyqqa túser, ıakı maly keter.
  17. Eger bir kisi túsinde ózin sút emer kórse—tarlyqtan qutylar.
  18. Eger bir kisini qara júzdi kórse—ol kisiniń dinsizdigi.
  19. Eger bir kisiniń úıinde sińbirý kórse—ol úıden qyz alar, eger qyzy bolmasa, sol úıdiń qatynymen oınas qylý haýfy bar.

 

 

  1. Eger bir qatyn tús kórse, biraq ol qatyn ol túske laıyqsyz bolsa—kúıeýiniń paıdasyna jorylar. Se- bebi qatyn erkektiń sol qabyrǵasynan jaratyldy.
  2. Eger bir nadan kisini Qurannan qarap oqyr kórse— hıkmatty, ǵızzatty bolmaq.
  3. Eger bir nárseni alǵanyn kórse—nıǵmattar, oljalar tabar, alǵan nárseleriniń mólsherinde shadlyq tabar.
  4. Eger bir ókimet adamynyń esiginiń janynda azan oqylsa—ol kisini kýálikke ustar.
  5. Eger bir óner ıesi tús kórse—óziniń óneriniń mólsherin- de jorylar.
  6. Eger bir saýyttan sý ishse, shynyaıaqqa nan týrap je- se—ómiri ótken bolar.
  7. Eger ol Adamdy óz sýretinen synyq júzdi qaıǵyly kórse—bir orynnan kóship keter, nıǵmatyna kemshilik keler, qorlyqqa túser, munan keıin shadlyq kórer, táýba mindet bolar.
  8. Eger bir tiri bıtti tutyp laqtyryp tastasa—ustaǵan jolyna qarsy bir is qylǵany.
  9. Eger bireý azan oqysa—adamdardy dinge úgit eter hám qajyǵa barý násip bolar.
  10. Eger bireý azan shaqyryp, tákbır aıtyp, namaz oqysa— faryz qajy qylar, hám náfil qajy qylar.
  11. Eger bireý óziniń esegin et jeý úshin soısa—kásibinde shatasýmen mal tabar.
  12. Eger bireý túlkimen áýrelense—ol kisige aýyrlyq bo- lady.
  13. Eger birneshe túıeler bir jerge kirgenin kórse—ol jer- ge dushman kirer, kóp ýaqyt synyq kóńil bolar.
  14. Eger Ǵábdúsálam esimdi kisini kórse—salamattyqpen jorylar.
  15. Eger Danıal álaıhıssálamdy kórse—tús jorý ǵyly- mynda ǵalym bolar.
  16. Eger Dáýit paıǵambardy kórse—qýatty saltanat ta- bar.
  17. Eger de bireýdiń úıiniń tóbesine shyǵyp azan shaqyrsa— ol úıdiń jamaǵaty óler.

 

 

  1. Eger de kisini túsinde kelege túsip jaraǵan býra qýalaıtyn bolsa—onda ol Qudaı atyna qurbandyǵyn berýi kerek. Óıtkeni onyń túsinde kórgeni—Ázireıil- diń ózi.
  2. Eger de qatyn eriniń sińbirgenin kórse—bir er bala ta- bar.
  3. Eger de oǵan bir nárse berer kórse, qansha alsa—sol sha- mada izgilik kórer.
  4. Eger de ol qatyn jıirkenishti jaman kórinse—ne dini, ne dúnıesi bolmas.
  5. Eger de ózin túsinde shashty kórse—oǵan jaqsylyq bo- lar.
  6. Eger eki jumyrtqasyn kesik kórse—qyzy balalardan kesiledi, ıakı qyzdary ólip, marqum bolady.
  7. Eger eki kisi túsinde atqa minip, odan qulamaı, ózi túsetin bolsa, onda bul—jaqsy. Óıtkeni halyq tústegi atty óńdegi arman-tilekke balaǵan. Túsinde atqa mingen kisi óńinde arman-tilegine jetedi. Eger de adam túsinde mingen atynan qulap qalsa—onda ol jaqsy emes, alda qaýip-qater bar bolǵany.
  8. Eger erkek qarbyzdy jese—ýaıymǵa batady.
  9. Eger erkekter men qatyndarǵa ımamdyq qylsa—bir shaharǵa ulyq bolmaq, eger qazı bolýǵa laıyqsyz bolsa—bir izgi iske kezdespek.
  10. Eger eri shashyn tartar kórse—ıakı kıimi eski kórse— ol qatyn ol eriniń qysymynda bolǵany.
  11. Eger jaǵynan kóteriler kórse, jaqyn qaryndasynan aırylý.
  12. Eger jas áıel túsinde ógiz kórse—taǵdyryn jaqsar- tatany usynys bolady.
  13. Eger jeksenbi týraly aıtyp jatqan bolsa—kúrdeli máselelerińizdi sheshýge óz joldasyńyz kómektesedi.
  14. Eger joǵarǵy tisi túsip qolyna alsa—ol kisige mal túser. Al eger aldyna tússe—bir er balany Qudaı be- rer. Eger jerge tússe—ólim qaıǵysy bolar.
  15. Eger jolaýshylap kele jatqan kisi túsinde túlki kó- retin bolsa—onda óńinde onyń joly bolmaıdy, al eger

6-0185

 

 

qasqyr kóretin bolsa—onda óńinde onyń sapary sátti bolady.

  1. Eger juldyz kórse—bul hám jaqsy, mártebelik bolar balalary der.
  2. Eger juldyzdar sizdiń ómirińiz týraly syr shertse— tańǵajaıyp jetistik pen qýanysh bolǵaly turǵanyn bildiredi.
  3. Eger jumys ógizin kórse, ony soıyp, etin bólip alar bolsa—basshy ulyǵy óledi.
  4. Eger Zákarıa paıǵambardy kórse—qartaıǵan kezinde bir jaqsy, taqýa ul bala kórer.
  5. Eger ıttiń basy, attyń basy, esek basy, osy sekildi janýarlardyń basyn kórse—bireýge kirisip, eńbeginiń beınetin kórer.
  6. Eger kaǵba ústinde namaz oqyp kórse—dinsizdigi bolar.
  7. Eger kaǵbatýllada azan oqyr kórse—ol kisi izgilikte bolar.
  8. Eger kerýende azan oqylsa—ol kisiniń maly joǵalar.
  9. Egerkóbelektersizdiaınalaushypjúrse—ótealystaǵy dosyńyzdan nemese tanysyńyzdan hat alasyz.
  10. Eger kórshiniń úıiniń tóbesinde azan aıtar kórse—ol kórshiniń qatynynan qaýipli bolar.
  11. Eger kúıeýi basqa bireýge ǵashyq bolyp qalsa—bir- qalypty januıalyq ómirden sharshaǵandyqtan basqa jaqtan qyzyq izdep júrgeniniń belgisi.
  12. Eger kúıeýi sharshańqy bolsa—jaqyn adamdardyń biri aýrýǵa shaldyqqan.
  13. Eger kisi qysta túsinde kók maısa jer kórse—Qudaı- dyń rahmetin kórgeni. Eger kisi túsinde jazda qar kór- se—Qudaıdyń azabyn kórgeni.
  14. Eger kisi ólgen adamdy túsinde jaqsy kıimde kóretin bolsa—onda bul jaqsy. Eger kisi ólgen adamdy túsinde jaman kıimde kóretin bolsa—onda bul jaqsy emes.
  15. Eger kisi túsinde (azdy-kópti) eshki kórgen bolsa—onda bul jaqsy emes.
  16. Eger kisi túsinde (azdy-kópti) qoı kórgen bolsa—onda ol barsha tilekterine jetedi.

 

 

  1. Eger kisi túsinde aǵash tasyp júretin bolsa—onda ol óńinde baılyqqa kezigedi.
  2. Eger kisi túsinde Adam Ata paıǵambardy onyń ashýly qalpynda kórse—onda ol óńinde áldenege qapa bolady.
  3. Eger kisi túsinde Adam Ata paıǵambardy onyń jaıda- ry qalpynda kórse—onda ol óńinde ulyq dárejege jetedi.
  4. Eger kisi túsinde azan aıtyp namaz oqysa, nemese Quran oqysa—onda óńinde onyń dárejesi ósedi.
  5. Eger kisi túsinde aı kórse—patshanyń qatyny qyz ta- bady, eger kisi túsinde kún kórse—patshanyń isi raýan tabady.
  6. Eger kisi túsinde aq qoıan kórse—qys qatty keler, eger kisi túsinde qara qoıan kórse—qys jaqsy keler.
  7. Eger kisi túsinde aq tústi kıim kıse—onda ol bu dúnıede de, ol dúnıede de syı-qurmetke bólenedi.
  8. Eger kisi túsinde aqsary tústi kıim kıse—onda ol óte jaqsy: onyń óńinde barsha tilekteri oryndalady.
  9. Eger kisi túsinde alma jese—onda ol óńinde tilegine jetedi.
  10. Eger kisi túsinde altyn kóretin bolsa—onda oǵan óńinde úlken ákimder shapaǵatyn tıgizedi.
  11. Eger kisi túsinde anar jese—onda ol óńinde baııdy.
  12. Eger kisi túsinde as ishse—onda ol óńinde mol dáýletke ıe bolady.
  13. Eger kisi túsinde aspanǵa kóterilse—onda óńinde ákim bolady.
  14. Eger kisi túsinde atqa minip kókpar shapsa—bolys bola- dy.
  15. Eger kisi túsinde aıýdy kórse—onda ol óńinde kóldeneń oljaǵa kezigedi.
  16. Eger kisi túsinde áıeldiń qoınynda jatsa—onda óńinde onyń dáýleti artady.
  17. Eger kisi túsinde áldekimdi uryp-soqsa—onda ol óńinde dushpanyn muqatady.
  18. Eger kisi túsinde baq pen dala gúlderin kórse—onda ol óńinde baqytqa bólenedi.

 

 

  1. Eger kisi túsinde balyq ustap nemese jep júrse—onda óńinde onyń dáýleti artady.
  2. Eger kisi túsinde basyna qus qonsa—hám bir amalǵa turady.
  3. Eger kisi túsinde basyna táj kıse—onda ol óńinde baılyqqa ıe bolady.
  4. Eger kisi túsinde bıdaı kórse—onda ol óńinde baııdy.
  5. Eger kisi túsinde bıikke shyǵar bolsa—onda ol óńinde úlken dárejege jetedi. Eger ol bıikten qular bolsa— onda ol óńinde qapaly bolady.
  6. Eger kisi túsinde bıikten qulasa—onda ol óńinde ta- bysqa kezigedi.
  7. Eger kisi túsinde boqqa batatyn bolsa—onda ol óńinde baılyqqa keneledi.
  8. Eger kisi túsinde bir qabyrǵasynyń alynyp qalǵanyn kórse—onda ol óńinde áıeliniń ólgenin kóredi.
  9. Eger kisi túsinde bireýdi ursa—dushpanyn muqatady.
  10. Eger kisi túsinde grek jańǵaǵyn jese—onda óńinde onyń iship-jem qory mol bolady.
  11. Eger kisi túsinde dońyz kórse—onda ol óńinde dush- pandarymen aıtysyp, tartysady.
  12. Eger kisi túsinde emen aǵashyn kórse—onda ol óńinde óziniń súıikti adamynan habar alady.
  13. Eger kisi túsinde ertteýli atqa minse—muratyna je- ter.
  14. Eger kisi túsinde esekke minip júrse—onda bul óte jaqsy.
  15. Eger kisi túsinde esekke teris qarap minip júrse—onda ol sol kúni-aq dárejege ıe bolady.
  16. Eger kisi túsinde jabaıy jylqyǵa minse—onda onyń mal-múlkine zıan keledi.
  17. Eger kisi túsinde jańbyr jaýǵanyn kórse—onda ol óńinde tabysqa kezigedi.
  18. Eger kisi túsinde júzim jese—onda ómirde onyń baǵy janady.
  19. Eger kisi túsinde ıt kórse—onda ol óńinde kishigirim ýaıymǵa túsedi.

 

 

  1. Eger kisi túsinde kezquıryqty kórse—onda ol óńinde qadirsiz bolady.
  2. Eger kisi túsinde kógershin kórse—onda óńinde onyń isi ońǵarylady.
  3. Eger kisi túsinde kók tústi kıim kıetin bolsa—onda onyń óńinde barsha tilekteri qabyl bolyp muratyna jetedi.
  4. Eger kisi túsinde kókekti kórse—onda óńinde onyń joǵy túgendeledi, tabysy artady.
  5. Eger kisi túsinde kúıkentaıdy kórse—onda ol óńinde qapa bolady.
  6. Eger kisi túsinde kúmis aqsha sanasa—baı bolady.
  7. Eger kisi túsinde kúrek tisi synsa—qatyny óledi, azýy synsa—balasy óledi, eń túbindegi azýy synsa—ózine shikás jetedi.
  8. Eger kisi túsinde qazdy kórse—onda óńinde onyń azyq- túlik qory kóbeıedi.
  9. Eger kisi túsinde qaıyńdy kórse—onda ol óńinde ta- bysty bolady.
  10. Eger kisi túsinde qara tústi kıim kıse—onda ol óńinde qaıǵyǵa ushyraıdy.
  11. Eger kisi túsinde qaraǵaıdy kórse—onda ol óńinde súıiktisimen tabysady.
  12. Eger kisi túsinde qaraqusty kórse—onda ol óńinde baılyqqa ıe bolady.
  13. Eger kisi túsinde qaratorǵaıdy kórse—onda ol óńinde qýanyshqa bólenedi.
  14. Eger kisi túsinde qarshyǵany kórse—onda óńinde onyń baılyǵy tasıdy.
  15. Eger kisi túsinde qasıetti qudyqtan zámzám sýyn ishse— onda ol óńinde barlyq kúnásynan tazarady.
  16. Eger kisi túsinde qasqyr kórse—onda ol óńinde dushpa- nyn kóbeıtedi.
  17. Eger kisi túsinde qaýyn jáne qarbyz jese—onda óńinde onyń dosy baııdy.
  18. Eger kisi túsinde qoı kóretin bolsa—onda ol óńinde bas- shy qyzmetke turady.
  19. Eger kisi túsinde qońdy jaramdy atqa minip júrse— onda onyń baılyǵy artady.

 

  1. Eger kisi túsinde qońdy sıyr malyna (ógiz,  buqa) minip júrse—onda onyń bıligi óńinde barlyq halyqa júredi.
  2. Eger kisi túsinde qońdy túıege minip júrse—onda ol muratyna jetedi.
  3. Eger kisi túsinde qońsyz, kóterem, sıyr malyna minip júrse—onda bul jaqsylyq emes.
  4. Eger kisi túsinde qoıan kórse—onda ol óńinde barlyq tilekterine jetedi.
  5. Eger kisi túsinde qudyqtan, aryqtan nemese kólden sý ishse—onda ol óńinde ákim bolady.
  6. Eger kisi túsinde qumaı qusty kórse—onda ol óńinde turmystyń barlyq muń-muqtajynan arylady.
  7. Eger kisi túsinde qurma jese—onda ol ómirde uzaq ja- saıdy.
  8. Eger kisi túsinde qus ustasa—qatyn alady.
  9. Eger kisi túsinde qyzyl gúl kórse—onda ol óńinde baqytty bolady.
  10. Eger kisi túsinde qyzyl tústi kıim kıse—onda ol óńinde el bılegen bastyq bolady.
  11. Eger kisi túsinde qynany kórse—onda ol óńinde tilegine jetedi.
  12. Eger kisi túsinde qyrandy kórse—onda ol óńinde dáre- jege ıe bolady.
  13. Eger kisi túsinde qyrǵaýyldy kórse—onda óńinde onyń barlyq isi oıdaǵydaı oryndalady.
  14. Eger kisi túsinde qyrǵıdy kórse—onda ol óńinde baqyt- ty da dáýletti bolady.
  15. Eger kisi túsinde mást túıe qulasa—sadaqa qylsyn, shiráke haziret Ázireıildi kóripti.
  16. Eger kisi túsinde Mekkege barsa—onda ol óńinde barlyq tilegine jetedi.
  17. Eger kisi túsinde Muhammed paıǵambardyń qabirine minájat etse—onda óńinde onyń dárejesi ósedi.
  18. Eger kisi túsinde Nuh paıǵambardy onyń ashýly qal- pynda kórse—onda ol óńinde úlken bálege ushyraýy ne- mese qaza bolýy múmkin.

 

 

  1. Eger kisi túsinde oń jaq azý tisiniń túsip qalǵanyn kórse—onda óńinde oǵan anasy jaǵynan týys bolyp keletin bireý qaıtys bolady.
  2. Eger kisi túsinde otyn kóterse—kóp dúnıadar bolar.
  3. Eger kisi túsinde ózennen sý ishse—onda ol óńinde patsha bolady.
  4. Eger kisi túsinde ózin qýyp júrgen býrany kóretin bolsa—onda onyń isine qaraı, óńinde birde jaqsylyq- qa, birde jamandyqqa kezigýi múmkin.
  5. Eger kisi túsinde ózine beımálim baqta qydyryp, kó- ńil kóterip júrse—onda óńinde jumaqtaǵydaı kúı keshedi.
  6. Eger kisi túsinde óziniń uıyqtap jatqanyn kórse—onda ol óńinde jaqsy tabysqa jetedi.
  7. Eger kisi túsinde ólgen adamdardyń qolynan birdeńe alsa—onda ol óńinde paıda, tabys tabady.
  8. Eger kisi túsinde ólgen adamdy jaqsy kıimmen kórse— jaqsy bolǵany, ıman kıimmen kórse—ıman bolady.
  9. Eger kisi túsinde palaý, mánti jep, sút ishse—onda ol óńinde barlyq tilegine jetedi.
  10. Eger kisi túsinde pálen jerge shyqsa—mártebesi báland bolar, eger kisi túsinde bálenderden jyǵylsa—kóp qapa bolar.
  11. Eger kisi túsinde pilge ne aıdaharǵa, arystanǵa ne jol- barysqa, barysqa, ne múıiztumsyqqa minse—onda ol óńinde barlyq jaýlaryn tize búktiredi.
  12. Eger kisi túsinde pisken et jese—onda ol óńinde iship- jeminiń kóbeıgenin kóredi.
  13. Eger kisi túsinde samuryq qusty kórse—onda óńinde onyń basyna baqyt, baılyq, dáýlet ornaıdy.
  14. Eger kisi túsinde sary tústi kıim kıse—onda ol, óz isine qaraı, óńinde birde jaqsy, birde jaman jaǵdaıda bola- dy.
  15. Eger kisi túsinde sasyqkókekti (bábisek) kórse—onda ol óńinde tilegen tilegine jetedi.
  16. Eger kisi túsinde semiz sıyr kórse—arzanshylyqqa taǵalluq, eger kisi túsinde aryq sıyr kórse—qymbat- shylyqqa taǵalluq.

 

 

  1. Eger kisi túsinde sol jaq azý tisiniń túsip qalǵanyn kórse—onda óńinde oǵan anasy jaǵynan týys bolyp keletin bireý qaıtys bolady.
  2. Eger kisi túsinde sýda júzip oınap júrse—onda ol óńinde ákim bolady.
  3. Eger kisi túsinde taza sýǵa súńgıtin bolsa—onda ol óńin- de aqtalyp, el qataryna qosylady. Eger kisi laı sýǵa túsetin bolsa—onda ol óńinde qaıǵyly kúıge dýshar bo- lady.
  4. Eger kisi túsinde tazqarany kórse—onda ol óńinde dush- pandaryn tize búktiredi.
  5. Eger kisi túsinde tary kórse—onda ol óńinde tilegen tilegine jetedi.
  6. Eger kisi túsinde taýteke men qulja kórse—onda ol óńinde turmystyń taýqymetin tartpaıtyn bolady.
  7. Eger kisi túsinde taýyq kórse—onda ol óńinde dosynyń isine súısinedi.
  8. Eger kisi túsinde taýysty (qyrǵaýyl tuqymdas uzyn quıryqty ádemi qus) kórse—onda ol óńinde asqan su- lýǵa úılenedi.
  9. Eger kisi túsinde tunyq sýǵa tússe—jaryqtyqqa shy- ǵar, eger kisi túsinde laı sýǵa tússe—ǵamǵa kiriptar bo- lar.
  10. Eger kisi túsinde turymtaıdy kórse—onda ol óńinde tilegen tilegine jetedi.
  11. Eger kisi túsinde túıege minse—áýlıeler qoldar.
  12. Eger kisi túsinde túıege minip júrse—onda ol jaqsy. Óıtkeni túıe—ulyq janýar. Túsinde túıege mingen kisini, uly áýlıelerdiń ózi jelep-jebeıdi. Jalpy, túste kólikke minip, qulamaı júrý—jaqsy.
  13. Eger kisi túsinde túıequsty kórse—onda ol óńinde aqylsyz, nadan adamdarmen istes bolady.
  14. Eger kisi túsinde túlki kórse—onda óńinde onyń adal dosynyń ornyn aldampaz alaıaq basady.
  15. Eger kisi túsinde túlki kórse—sapar qylsa, joly bol- mas, eger kisi túsinde bóri kórse—sapar qylsa, joly bolar.

 

 

  1. Eger kisi túsinde tútinsiz ot kórse—onda ol óńinde baıı- dy.
  2. Eger kisi túsinde tyr-jalańash júrse—onda ol óńinde barlyq qaıǵy-muńynan arylady.
  3. Eger kisi túsinde ushyp júrse—onda ol óńinde paıda, tabys tabady.
  4. Eger kisi túsinde úırek kórse—onda ol óńinde muqtaj- dyqtan qutylady.
  5. Eger kisi túsinde úıine túsken uryny kórse—onda ol óńinde tabys tabady.
  6. Eger kisi túsinde shaqa sanasa—dushpannan ǵaıbat sóz esitedi.
  7. Eger kisi túsinde shash aldyrsa—kembaǵal bolar, eger kisiniń túsinde shashy ósse—bedáýlet bolar.
  8. Eger kisi túsinde shymshyqty kórse—onda onyń óńinde isi ońǵarylady.
  9. Eger kisi túsinde Nuh paıǵambardy onyń jaıdary qalpynda kórse—onda ol óńinde uzaq ta dáýletti ǵumyr keshedi.
  10. Eger kisi shabdaly jep júrse—onda ol eki dúnıede bir- deı shat-shadyman ǵumyr keshedi—tús óńge aınalýy úshin, az degende bir kún oraza ustaý kerek.
  11. Eger kisige túsinde ólgen adam bir nárse berse, ǵaıyptan qolyna bir nárse keler.
  12. Eger kisilerge tulymyn kórsetip júrse—ol rásýalyq.
  13. Eger kisini túsinde ıt qapsa—zalymǵa kiriptar bolar.
  14. Eger kisiniń túsinde kúrek tisi synatyn bolsa—onda onyń áıeli qaterge ushyraıdy. Eger kisiniń túsinde azý tisi synsa—onda onyń balalarynyń biri qaterge ushyraıdy. Eger kisiniń túsinde, eń túpki azý tisi syna- tyn bolsa—onda onyń ózi bir qaterge ushyraıdy.
  15. Eger kisiniń túsinde ólgen adamdar birdeńe surasa—on- da ol óńinde shyǵynǵa ushyraıdy.
  16. Eger kisiniń túsinde salqyn jel esip tursa—onda ol óńinde jaqsy da jaıly turmysta bolady.
  17. Eger kisiniń túsine aq qoıan ense—onda qys qatty bola- dy. Eger kisiniń túsine qara qoıan ense—onda qys jaı- ly bolady.

 

 

  1. Eger qara, aq tyshqandardy inge kirip shyǵyp jatqa- nyn kórse—ómiri uzyn bolar.
  2. Eger qarshyǵa qus jáne kishkene qusty tutyp alsa— dáýleti zıada, bálkı perzent kóredi dep aıtady.
  3. Eger qatyn óz shashyn jular kórse—perdesi jyrty- lyp, uıatty bolar.
  4. Eger qatyn semiz bolyp kórinse—jyl jaqsy bolar, toqtyq bolar.
  5. Eger qatynnyń sińbirgenin kórse—er bala tabar.
  6. Eger qoıdy túsinde kórse—qoı buqaradúr, buqara ha- lyq muny jaqsy kóredi dep aıtady.
  7. Eger qolymen murnyn sińbirse—bir qyz balasy bola- dy, ómir jasy uzaq bolady.
  8. Eger qoıý kórip, bir tamshy eki tamar kórse—ol kisige paıda hám zeketin óteý kerek.
  9. Eger Qurandy jer kórse—jattaǵan sabaǵyn umytpaq.
  10. Eger Qurandy satar kórse—jamandardan saqtaný ke- rek.
  11. Eger Qurandy urlasa, ıakı jasyrar kórse—ol kisi na- mazyn urlar.
  12. Eger Qurandy hatym qylar kórse—Alla taǵala qa- synda kóp saýaptar tabar, hám nendeı muradyna je- ter.
  13. Eger Qurannan bir nárseni bireýge berer kórse—rahmat, súıinish, qorqytqan habar, ýaǵyz sekildi is bolmaq.
  14. Eger Qurannyń joldaryn kúńgirt kórse—Quran týra- synda bir bedǵat sóz sóıleıtin bolar.
  15. Eger qus basy sekildi bolar kórse—shahardan shyǵyp saıahat qylar.
  16. Eger qyz bala kórse—aqyry qorlyq is bolar. Sadaqa bergen durys.
  17. Eger Qyzyr paıǵambardy kórse—keıin ǵulama bolar.
  18. Eger mańdaıy artar kórse—dáýleti artar, ámiri júrer.
  19. Eger mańdaıy kemir kórse—dáýleti kemir.
  20. Eger marjan, merýert taǵyp alsa—úıden bereket ket- pes dep aıtady.

 

 

  1. Eger Musa, Harýn paıǵambarlardy kórse—ol pendeniń janynda bir bas tartýshy, kúsh qylýshy, zalymdardy halak qylar.
  2. Eger neke júzigi joǵalyp nemese synyp qalsa—úlken qasiret, jaqyn adamdardyń biri dúnıeden ótedi.
  3. Eger ol adamdy kórkem júzben kórse—kórkemdik ta- bar. Qaıǵyda bolsa, qutylady.
  4. Eger ol balyqtyń qarnynan injý shyǵar kórse—bir er- kek bala tabar.
  5. Eger ol bıtti jańa kıimde kórse—onyń maly kóp bo- lar, mártebesi artar.
  6. Eger ol qatyn shashy kúzelgen kórse—eri talaq qylady.
  7. Eger ol Qurandy jipke tizip jazar kórse—Qurandy aqylymen táfsır etkeni bolar.
  8. Eger ol musylmandyq ǵalamatynan basqa is istese— haram dúnıe bolar.
  9. Eger ol mysyqtyń bir nársesin tabar kórse—bir nár- seniń tóleýine ıakı urymen áýre bolar.
  10. Eger ol pildi soǵys jerinde minip júrse—pil ıesine kóńil synyǵy bolar.
  11. Eger ol sábı erkek bala bolsa—izgilik ǵamaly artar haıyrly tús.
  12. Eger óz aıaǵyńyzdy kútimge alyp otyrsańyz—ol sizdiń ǵylymmen aınalysatyńyzdy jáne budan sonshalyqty paıda túspeıtinin sezdiredi. Eger aıaq ornynda aǵash aıaq tursa—dostarǵa ashyq-jarqyn emestigińiz.
  13. Eger ózin jarty qulaq kórse—qatyny ólip, ekinshi qatyn alar.
  14. Eger ózin májýsıdiń shoqynatyn jerinde kórse—onyń aqyly májýsı jolynda bolǵan bolar.
  15. Eger ózin murynsyz kórse—rahımy bolmaı, balasy bolmas.
  16. Eger ózin minberde bolyp, izgi sóz sóıler kórse—ol sha- maly sharafatta kisi bolar, sonymen ataǵy shyǵar.
  17. Eger ózin soqyr kórse—ıslam dininen azǵany bolar.
  18. Eger ózin syńar kózdi kórse—dininiń jartysy keter, ıakı bir úlken kúnáǵa kezdeser.

 

 

  1. Eger ózinde kóp qulaqtar kórse—ol kisi haqysyn qabyl etpegen bolar.
  2. Eger óziniń qolyn qynalasa—bireýdi óltirý haýfy bar.
  3. Eger saqalsyz, murtsyz jigit kórse—ol kisige sol sha- maly haıyr tabar.
  4. Eger saqaly jerge jetkenshe uzyn bolsa—ıesi óler, sa- qaldyń óte qara bolýy—ýaıymsyzdyǵy, jasyl bolsa

—zor baqyt, óte qalyń bolsa—kóp mal-dáýletti bolar.

 

týs jorý, týs jorý aksha korse, týs jorý altyn korse, týs jorý alfavıt, týs jorý balyk, týs jorý ıt korse, týs jorý kazaksha, týs jorý mysyk, týs jorý sý korse, týsınde aksha korsen, týsınde altyn korse, týsınde aıagyn aýyr bolsa, týsınde balyk korse, týsınde bıt korse, týsınde jylan korse, týsınde jylky korse, týsınde ıt korse, týsınde kan korse, týsınde mysyk korse, tús jorý jigit kórse, tús jorý janýarlar, tús jorý jylan, tús jorý kitaby qazaqsha, tús jorý kitapshasy, tús jorý kıim kórý, tús jorý ul bala kórse, tús jorý áıel adam kórse, túsińde altyn kórseń, túsińde aıaǵyń aýyr bolsa, túsińde aqsha kórseń, túsińde balyq kórseń, túsińde jylan kórseń, túsińde jylqy kórseń, túsińde ıt kórseń, túsińde mysyq kórseń, túsińde tisiń tússe, túsińde tyshqan kórseń

 

Jalǵasy bar

You Might Also Like