Tús jorý: Túsińde ne kórseń ne bolatynyn bilesiń be? (3)
  1. Eger semiz sıyr kórse—jyldyń toqtyǵy, jaqsyly-

ǵy.

  1. Eger sen bireýdi tildeseń—sátsizdik;
  2. Eger sol jaǵynan salynar kórse—jaqyn aǵaıynyń qatyny keter.
  3. Eger sýdaǵy balyqty túsinde kórse—hám jaqsy, per- zent kóresiz der.
  4. Eger Súleımen paıǵambardy kórse—ulyq bolar, ǵalym bolar.
  5. Eger syńar kórse—ol kisi úmitsiz bolar, úmittengeni bola qoımaıdy.
  6. Eger túske semiz sıyr enetin bolsa—onda arzanshylyq bolady. Eger túske aryq sıyr enetin bolsa—onda qym- batshylyq bolady.
  7. Eger túsinde beline belbeý baılar kórse—oǵan bir er bala bolar, ıakı bir iske ákim bolar saltanatpen, ıakı ókimetine syılasýly bolar.
  8. Eger túsinde bıdaı, arpany kórse—nıǵmet der, bálkı naryq arzan bolsa kerek der.
  9. Eger túsinde bir tanymaıtyn qart kempir kórse—dúnıe bolar.
  10. Eger túsinde darıa sýlaryn kórse—kóp náfáqalyq paıdalar kóredi, sýdan ishse muratyna jeter, ǵızzaty kóp bolady dep aıtady.
  11. Eger túsinde jylan kórse—hám jaqsy, adamǵa dáfı qylmasa.
  12. Eger túsinde kisiniń basyna qus qonatyn bolsa—onda ol óńinde bir qyzmetti alady.
  13. Eger túsinde qoılar kórse—kóp qatyndar bolar.

 

 

  1. Eger túsinde qulaǵy ózinen bólinse—qatyny talaq bo- lar, ıakı qyz balasy bolar.
  2. Eger túsinde qulaǵyna asylǵan alqa kórse—qyzyn kúıeýge berer, ol qyz ul bala tabar.
  3. Eger túsinde qybla tanymas bolsa—dininde nasharlyq bolmaq.
  4. Eger túsinde qyblaǵa týra qarap oqysa—dini týra bo- lar.
  5. Eger túsinde qylysh ıakı myltyqty kórse—nafaqalyq bolar, mártebesi zıada bolar,—deıdi.
  6. Eger túsinde láılik degen qusty kórse—záhmat kóredi. Eger túsinde naqurys kisi kórse—bir munafıq jal-

ǵanshy er bolar.

  1. Eger túsinde namazyn oqyp, tamam qylyp bitirip shyqsa—isteri tamam bolar, eger qatyndarǵa ǵana ımamdyq qylsa—bir nashar elge basshy bolar.
  2. Eger túsinde ógizge miner bolsa—ókimet isi taqyrypty mal tiler.
  3. Eger túsinde ózin bireý ursa, óltirse—jaqsy emes, qu- daıy qylmaq lazym.
  4. Eger túsinde ólgen adamdy kórse—zıany joq. Sol ól- gen adammen sóılesse—ras aıtady der.
  5. Eger túsinde tostaǵan synsa, ishinde sýy qalsa—qatyny óledi, eger tostaǵan synbaı, sýy tógilse—balasy ólip, anasy qalar.
  6. Eger túsinde urys, talas, tóbeles dushpanyn kórse— ǵaıbat sóıleýden tilin saqtaý kerek. Bir bálege kezdesip qalý qaýpi bar, sadaqa bersin.
  7. Eger túsinde úıine bir jyndy kisi kirgenin kórse, ol jyndy úıinde bir is qylǵanyn kórse—dushmany, ıakı ury oǵan zarar keltirer, ıakı ózi jyndanar.
  8. Eger túsinde shaıtandy dushman eter kórse—ol kisi ıman keltirip, Qudaı jolyna boı usynǵan bolar.
  9. Eger túsinde shaıh, ıaǵnı qart aqsaqal kórse—ol babasy (uly atasy) bolar.
  10. Eger túsinde Shısh paıǵambardy kórse—nıǵmat shad- lyq, bala, hosh tirlik kórer.

 

 

  1. Eger túsińizde mystan sizge kúsh kórsetse—otbasyńyz ben jumysyńyzda birshama problemalarǵa kezigýińiz yqtımal.
  2. Eger tyrnaǵyn orta kórse—dininde, dúnıesinde túzik- tigi.
  3. Eger tysy jaqsy, ishi jaman jemisti kórmek—muna- fıqpen jorylar.
  4. Eger tyshqan úıinen aýyp bir jaqqa keter kórse—onyń berekesi, nıǵmaty keter.
  5. Eger tisteri bosap silkinse—jaqyn qaryndastary syr- qaý bolar.
  6. Eger tisti qolyna almaı ketse—ol úı ishinen bireýi óletindigi.
  7. Eger tisi túsin qolyna alsa—úı ishinde qatyn jamaǵa- ty kóp bolar.
  8. Eger ýysyna haıýannyń, ıa óziniń kózin ustar kórse— qolyna mal kirer.
  9. Eger úıde tyshqandy kóp kórse—maly kóp bolady. Eger haziret Isa álaıhıssálamdy kórse—izgiligi kóp

haıyr, berekeniń ıesi bolar, hám Alla rıza bolarlyq safardy kezer jáne azǵa qanaǵatshyl bolar.

  1. Eger hosh ıisti aǵash kórse—ol aǵashqa uhshashly kisi- den mal tıer.
  2. Eger hár bir tústi kórgen kisi—ol túske ahl bolmasa, sol kórgen tústiń mólsherinde mashaqat sheger.
  3. Eger shashyn mańdaıynan salynyp túser kórse—qor- lyq degen.
  4. Eger shashynan, saqalynan, murtynan jyp-jylmaǵaı bolar kórse—ol kisi qatty syrqat bolar.
  5. Eger shoshqa, basqa bóri, qabylan, jolbarys túsinde kórse, óltirse—dushpanǵa ústin bolady, eger zıan qyl- masa—sol haıýanattardy kórgenniń zıany joq. Eger bul haıýanatty óltirse—jaqsy bolady, dushpandary ólgendeı bolar, eger minip júrse—dushpandary qoly- na kirip, fárman piradar bolady dep aıtady.
  6. Eger izgi sóz sóılemese, hutba oqymasa, hám minberge sálahıatty bolmasa—aýyr jamandyqqa kezdeser.

 

 

  1. Eger ıahýdı kórse—atasy bir týǵan qaryndasynan mı- ras alar, ıakı bir kúnáhqa batarlyq eter.
  2. Egizderdi kórseń—ıgilik belgisi;
  3. Egin egýdi kórý—dúnıesinde, ıakı dininde ǵamaly bola- dy.
  4. Egin salyp, astyq shashsa—muratyna jeter.
  5. Eki erin kórmek—áıeli, dosy ıakı balasy, týysy, qatyny delingen.
  6. Eki jelkesin kórmek—eki jaqsy úı bolady.
  7. Eki jumyrtqa—dushmandarynyń ústem bolmaǵy.
  8. Eki jumyrtqasyn pishilgen kórse—dushmanyna ústem bolyp, olardan paıda tabar.
  9. Eki kózinde jas júrgenin kórmek—halal mal kóbeı- mek.
  10. Eki qasyn kórmek—dininde kámalattyǵy.
  11. Ekindi men úıli namazdaryn buzar kórse—boryshynyń jarymyn óteýine dálelet qylar.
  12. Ekindi ýaqytynda úıli oqyr kórse—boryshyn ótemek bolar.
  13. Emen kórseń—erekshe tanystyqqa bastaıdy;
  14. Er adamǵa saqaly kóp bolmaq—baılyq, qurmettiligi. Erdiń ashyq júzdi kórinýi—maly, qurmeti artpaq.
  15. Erdiń eki emshegi—qatyny bolady ıakı qyzyn kórer. 664. Erdiń zákári—adamdar arasynda sharafatty bolýy,

ıa ul balasy. Eger túsinde bul quraldyń artqanyn kórse—dáýleti, balasy artady, kem bolǵanyn kórse de—osylaı. Túsinde zákáriniń kesilmegi—ıa óziniń ól- megi bolar.

  1. Erdiń mańdaıy—dáýleti.
  2. Erdiń túsinde kóz kórmegi—dinine nazar kóziniń tús- keni.
  3. Erkek qarbyz jese—ýaıym.
  4. Erkekti jalańash kórseń—sátsizdiktiń belgisi.
  5. Erin. Qalyń, súıkimsiz erin—unamsyz kezdesý, otbasy máselesi. Juqa erin—sheshimi tabylmaǵan máseleden jol taýyp ketý.
  6. Erinniń qalyńdyǵy—dosy, serigi, malshysy bolar de- gen.

 

 

  1. Esek—dáýlet, baılyq.
  2. Esekke teris minip júrse—dárejege ıe bolady. Eskertkish kórseń—dańqyń artady.
  3. Esýastyq: túsinde esýas adamdaı bolyp júrý—nadan- dyqtyń belgisi.
  4. Esik: túsinde esik kórý—sol úıdiń otaǵasyn bildiredi. Esiginiń ashyq ekendigin kórý—molshylyqtyń belgisi. Keıbir kezderi úı esikterin áıel dep te joramaldaǵan. Jabyq esik—turmysqa shyqpaǵan qyzdy, al ashyq esik—jesir áıeldi bildiredi. Úıdiń esigi aýysqanyn kórý—úı ıesiniń ál-ahýalynyń ózgeretinin bildiredi. Úıiniń eki esigi bar ekenin kórý—áıeliniń urysqaq, jan- jalshy ekeniniń belgisi. Tanymaıtyn, bóten esikterdi kórý—bilim, ryzyqty, paıdany, jolshylyqty, tús kórýshiniń paıdasyna jorylady. Esiginiń jańa eke- nin kórý—jaqsylyqtyń belgisi. Esigin jaba almaý- yn kórý—áıeli ekeýiniń arasyndaǵy túsinbeýshilikti bildiredi. Eski esigin alyp, jańa esik qoıǵanyn kórse—eger úıin satyp jatqan bolsa, jaqsy, qymbat baǵaǵa satatyndyǵynyń belgisi. Eger bir esikti túsinde qaǵatyn bolsa, oǵan ishinen bireý jaýap berse, onda kisi muratyna jetetindigin bildiredi. Úı esiginiń qulap jatqanyn kórý—aýrý kisi bolsa, shıpa tabatynyn bildiredi. Bundaı tús kórý—jaqsylyqtyń belgisi. Tar esikten keń jerge shyqqanyn kórý—qıynshylyqtan qutylatynynyń belgisi. Úıine bir esik jasap jatqanyn kórý—úılenýdiń belgisi. Tanymaıtyn úıdiń esigin ashý—sol úıdiń egesinen járdem suraýdyń belgisi. Bir esikti jaýyp, basqa bir esikti ashqanyn kórý—jańa- dan kelin túsiretindiginiń belgisi. Úıdiń esigi—otaǵa- syn, bólmeler esigi—áıelin, ashana esigi—ryzyqtyń belgisi. Bólmelerdiń esigi jańa bolsa—onda áıeliniń ashyq, jaqsy minezdi bolǵandyǵynyń, al eger esikter eski bolsa—áıeliniń minezi janjalshyl, jaman ekendiginiń belgisi.
  5. Esikter perdeli bolsa—renish bolar.
  6. Esikti tappaı júrseń—isińde kedergi kezdeser.

 

 

  1. Esineý: túsinde esineý—kúná isteýdi, jalqaýlyqpen na- mazdy oqymaýdy, ıaǵnı shaıtannyń amalyn isteıtinin bildiredi. Keıde mundaı tús—syrdy ashyp aıtýdy jáne aýrýǵa shaldyǵýdy bildiredi.
  2. Et: túsinde et kórý—eger pisken bolsa, mal-múliktiń belgisi. Shıki et—aýrýdyń, qıynshylyqtyń belgisi. Túsinde bir adamnyń etin jegenin kórý—sol adamdy ǵaıbattaǵanyn bildiredi. Óz etin jegenin kórý—tapqan tabysyn paıdalanatynyn bildiredi. Dońyzdyń eti— aram maldyń belgisi. Sıyrdyń eti—qıynshylyqty bildiredi. Býranyń etiniń piskenin jeý—bir adamnyń malyn jep aýyryp, keıinnen qutylyp ketedi. Tú- sinde óz úıinde soıylǵan qoıdyń etin kórgen adam— tanymaıtyn bir adammen kezdesedi. Túsinde maıly qoıdyń etin kórý—mırastyń belgisi. Kimde-kim túsinde shıki et jegenin kórse—bul tús jaqsylyqtyń nyshany. Túsinde shıki etti kóre tura jemeý—jaqsy emes. Kimde- kim túsinde pisken et jegenin kórse—ol adamnyń maly artady. Eger pisken etti qarıa kisimen birge otyryp jese—ol adamnyń bedeli artady. Et—naýqastyqtan jazylyp, qaıǵy-muńnan arylýdy bildiredi. Qustyń eti—saparǵa shyǵyp, tabysqa kenelýdi bildiredi. Keı- de túsinde qustyń etin jeý—jumaqty jáne adamdy jumaqqa kirgizetin salıh amaldy bildiredi. Balyq eti—ońaı jolmen tabylǵan ryzyqtyń belgisi. Keıde balyq eti—teńizden alatyn paıdany bildiredi. Kimde- kim túsinde óz etiniń kóbeıip artqanyn kórse—ol adamnyń jaǵdaıy jaqsarady. Eger ol adam aýrý bolsa, jazylady. Eger óz etiniń azaıǵanyn kórse—ol adam- nyń jumysy turaqtaıdy.
  3. Etten istelgen tamaq—kedeı adamnyń baııtynyn, etsiz

tamaq kórý—muqtajdyqty bildiredi. Ártúrli nárseden istelgen tamaq kórý—naýqastyqtyń belgisi. Túsinde dámdi tamaq pisirgenin kórý—molshylyqqa kenelýdiń nyshany.

  1. Ettiń tilikteri—zıandy  nárselerdi  bildiredi.  Keı- de adamnyń jasyrǵan syrynyń jarıa bolatynyn bildiredi.

7-0185

 

 

  1. Etik—baılyqtyń belgisi. Etik tiktirý—qıynshylyq- ty, eki adamnyń arasyndaǵy dostyqtyń buzylýyn bildiredi. Úlken etik—toı-tomalaqtyń nemese súıinshi habardy bildiredi. Kishkene, qysqa etik—siz týraly aı- tylatyn sózder.
  2. Eshki saýyp júrý—kezdeısoqtyq, kútpegen qýanysh. Eshki: túsinde eshkini kórý nemese eshki sútin ishý—

jaqsylyqtyń belgisi. Tús kórýshi asyl muratyna jetetindigin bildiredi. Túsinde eshki etin jeý—jeńil bir aýrýdy bildiredi.

  1. Eshkiniń jáne basqa haıýandardyń júni—az maldyń belgisi. Eti jelinetin haıýannyń júnin kórý—halal maldy jáne onyń mólsherindeı dúnıe múlkiniń kó- beıetindigin, al eti jelinbeıtin haıýannyń júni— haram maldy bildiredi.
  2. Jabaıy qaz—arzanshylyq pen bereket, molshylyq- tyń belgisi.
  3. Jabaıy úırek—nadan, salaq áıeldi bildiredi. Jabaıy úırektiń júni—mal-múliktiń belgisi. Túsinde jabaıy úırekti ustap úıine ákelgenin kórgen adam salaq áıelge úılenedi. Ustaǵan úıreginiń qashyp ketkenin kórý— áıelimen ajyrasýdy bildiredi.
  4. Jabý: túsinde bir esikti japqanyn kórý—boıdaq bol- sa, jaqsy ádepti bir qyzben úılenetindigin bildiredi, al eger áıeli bar kisi bolsa, áıelimen ajyrasady. Esik- ti kiltpen kiltteý—úılenýdiń belgisi. Úıiniń esigin japqanyn kórý—jaqsylyqtyń belgisi.
  5. Jabyq tereze—bos ýaıym.
  6. Jaǵalaýda júrseń—tynysh ómir súresiń.
  7. Jaz mezgili: túsinde jaz mezgili bolǵanyn kórý— qalaýynyń oryndalatyndyǵyn, qys kezinde jazdy kórse—qıynshylyqqa tap bolady.
  8. Jazalaný: túsińizde jazalanǵanyńyzdy kórseńiz— teris áreketinińiz úshin keshiriletinińizdi bildiredi.
  9. Jazý jazý—aılanyń belgisi. Túsinde jazýynyń na- shar ekendigin kórý—tabysqa kenelýdi bildiredi.
  10. Jazylǵan jazý—kóńilsizdikti bildiredi. Túsinde jazý jazǵanyn kórý—isteıtin isińiz jaıynda oıla-

 

 

nyp, eshqandaı sheshimge kele almaıtyndyǵyńyzdy bildiredi. Sizge berilgen jazýdy nemese sizge beril- gen hatty oqyǵanyńyzdy kórý—eger oqýǵa yńǵaıly bolsa, jaqsylyqtyń, oqylmaıtyn dárejede bolsa, jamandyqtyń belgisi. Óship qalǵan kórinbeıtindeı dárejede bulyńǵyr jazýdy oqýǵa tyrysý—sizge berilgen isti  oryndaıtyndyǵyńyzdy,  dýalǵa  neme- se taqtaıdyń betine jazylǵan jazýdy oqý—bir isti istegende ózińizge senimdilik tanytatyndyǵyńyzdy; aspanda tumanmen jazylǵan jazý kórý—oılaǵan nárseńizdiń oryndalmaıtynyn; oqylmaıtyndaı dáre- jede bir taqtaıdyń ústinde aıqysh-uıqysh jazýdyń sizge berilgenin kórý—keıbir isterdiń ońaı sheshile- tinin bildiredi.

  1. Jaı shulyq kórseń—jaqsylyq.
  2. Jaınamaz: túsinde jaınamaz kórý—arly áıeldiń belgisi. Jún nemese maqtadan jasalǵan jaınamaz- dyń ústinde otyrǵanyn kórý—qulshylyqqa mán berýdi bildiredi. Jaınamazdyń joǵalǵanyn kórý— qulshylyqqa nemquraıly qaraýdyń belgisi.
  3. Jaq: túsinde jaq kórý—qaıyr men molshylyqtyń belgisi. Jaqtyń sary túste kórinýi—qorqynysh pen qaıǵydan qutylýdyń belgisi.
  4. Jaqsylyq jasaý: túsinde bireýge jaqsylyq iste- genin kórgen adam—jaman isterine táýbe etedi, tý- ǵan-týystarynyń kóńilin aýlaıdy nemese kedeı- kepshikterge sadaqa beredi. Túsinde jaqsylyq jasaý—ádildik ornaıtynyn bildiredi.
  5. Jaqut—qýanyshtyń belgisi. Sábı kútip júrgen adam- nyń qyzy dúnıege keledi.
  6. Jaqyp (á.s.): túsinde Jaqyp paıǵambardy kórý—bala- shaǵasy tarapynan qıynshylyqtyń shyǵýy, biraq keıinnen jaqsy ómir súretindiginiń belgisi. Joǵalǵan joqtyq tabylatyndyǵyn bildiredi.
  7. Jalańash áıel—ótirik, ósek.
  8. Jalańash erkek kórseń—kedeılikke tap  bolasyń.    Jalańash  júrý:  tús  jorýshy  Kırmanıdyń  aıtýy-

na qaraǵanda: «Túsinde bir jumys úshin sheshingenin

 

 

kórse jáne ol jumys dinge baılanysty bolsa— dúnıelik paıda kóretinin, biraq aqyretten násibi bolmaıtynyn bildiredi»—deıdi. Bazarda nemese bir top adamnyń ishinde jalańash júrgenin jáne oǵan adamdardyń qarap qalǵanyn kórse—saqtap júrgen qupıasy jarıa bolady. Meshitte sheshingenin kór- se—kúnálarynan arylady. Bir rıýaıatta:  «Túsinde ózin jalańash  kórse—dinı  jaýapkershiligin  oryn- daý úshin qaırat kórsetetinin bildiredi» delinedi. Jalańash júrip jynystyq múshesin bir nársemen jaýyp júrgenin kórse—baılyǵynan   aırylaty- nyn, biraq ózine jeterlikteı qalatynyn bildiredi. Jalańash bola tura ózine eshkimniń mán bermegenin kórse—aýrý bolsa, aýrýynan jazylady; qaryzy bol- sa, qaryzynan qutylady dep jorylady.

  1. Jalańashtaný: túsinde anadan týǵanyndaı jala- ńashtanyp júrgenin kórgen adam—kúnádan arylyp, saýapqa keneledi. Dinine berik adam túsinde jala- ńashtanyp sheshingenin kórse—qaıyr men tabysqa jetýdiń, qıynshylyqtan qutylýdyń belgisi. Al dinmen eshqandaı baılanysy joq adam bolsa, qıynshy- lyǵy odan saıyn artatynyn bildiredi. Áıel adam óziniń jalańash júrgenin kórýi—jaqsy emes. Eger turmys qurǵan bolsa, ajyrasady.
  2. Jalańaıaq júrý—qıynshylyqtyń belgisi. Keıbireý- ler kerisinshe jorıdy.
  3. Jalaý: túsinde jalaý alyp júrse—úlken syılyq alatynyna jorylady. Aq jalaý—dostyq pen qarym- qatynastyń; úlken jalaý—úılenýdiń belgisi. Túsin- de munara, meshittiń kúmbezin, nemese baıraq kórý— beıbitshilik pen qýanyshtyń belgisi.
  4. Jalǵyz juldyz—qýanysh.
  5. Jalpaqtaý: dúnıe úshin bireýge jalpaqtaý—negizsiz tústiń belgisi.
  6. Jalynsyz otty kómir kórmek—haram mal, bálkı je- tim maly bolar.
  7. Jamaǵat: túsinde top adamdy kórgen adamǵa Alla Taǵala meıirim etip, ony qorǵaıdy. Túste adamdardyń

 

 

arasynda ólikti kórse—ólgen adam Allanyń meıiri- mine bólenedi.

  1. Jaman sóz estý—kúná isteýdiń belgisi.
  2. Jamandyq: túsinde bireýge jamandyq nárse úıret- kenin kórse—jamandyqtyń belgisi. Bireýdiń sizge jamanshylyq isteýi—ol kisige keletin bále-jalany, qıynshylyqty bildiredi.
  3. Janaza: túsinde janazanyń arqasynan júrgenin kór- se—ol adamnyń dininiń teris ekendigin bildiredi. Ózin tabyttyń ishinde jatqanyn kórgen adamnyń dúnıesi kóp bolady. Eger ózin tabyttyń ishine qoıylǵanyn já- ne bir top adamnyń ıyǵyna kóterip salǵanyn kórse—ol adam saltanatqa ıe bolyp, bılikke kóteriletinine jo- rylady. Ol úshin jylap jatqan adamdardy kórse—ol adamnyń ómiriniń sońy jaqsy bolady. Túste janaza kórý—árdaıym jaqsylyq pen uzaq ómirge jorylady. Janazanyń óz otbasynan biri bolǵanyn kórse—naýqas tanysy bolsa, aýrýynan jazylady, uldy bolady dep esepteledi. Óziniń ólip qalǵanyn kórse—baqytty ǵumyr keshetinin bildiredi. Eger kórshińizdiń ólip qal- ǵanyn jáne onyń janazasyn shyǵarýǵa daıyndalyp turǵanyńyzdy kórseńiz—kórshińizdiń sizden razy ekendigin bildiredi. Túsinde janazany kóterip júrgen adamnyń qolyna mal túsedi. Kırmanıdyń kózqarasy boıynsha, túste janaza kóterip júrý—dinnen al- shaqtaǵan adamǵa járdem berýdiń, al óziniń tabyttyń ishinde ketip bara jatqanyn kórý—joǵary dárejege kóterilýdiń belgisi.
  4. Janartaý, lapyldaǵan ot—ómirinde úlken ózgeris bo- lady.
  5. Jannyń deneden shyǵýy—amanatty ıesine berýdi ne- mese aýrý adamnyń aýrýynan jazylatynyn, ıakı túr- meden bosaıtynyn bildiredi. Keıde jannyń deneden shyqqanyn kórý—kezdese almaı júrgen adamdarmen kezdesýdiń belgisi dep jorylady.
  6. Jan-janýarlardy baılaý—qaıyrly is.
  7. Janyp jatqan esik—ólimniń belgisi bolýy múmkin.

 

 

  1. Jańa aıaq kıim kıseń—jańa orynǵa aýysýyń múmkin. Jańa kıim kıseń—jańa olja keledi.
  2. Jańbyr kezindegi naızaǵaı—jaısyzdyq belgisi. 721. Jańbyr kórseń—jylaısyń, renjısiń.
  1. Jańbyr sýy—rahmat, jaqsylyq, eger kóp oryndarda kúshti jaýsa, ol orynda aýyrlyq bolar.
  2. Jańǵaq shaǵyp júrseń—aqsha alasyń.
  3. Japyraq tósep uıyqtasań—ekeýara súıispenshilik belgisi.
  4. Japyraqsyz aǵash—jaqsylyq emes.
  5. Japyraqtyń ártúrlisi bolsa—aýa raıynyń buzylýy. Jardan ótip ketseń—qaýipten qutylasyń.
  6. Jarqanat kórseń—unamsyz meıman áıel keledi. 729. Jarty aı kórseń—ýaqytsha ǵana baqyttyń belgisi. 730. Jaryq juldyz kórseń—nátıjege jetesiń.
  7. Jas adamdar tabyt kórse—úılený toıynyń belgisi. 732. Jas áıel osy tústi kórse—mahabbattaǵy sáttilik, tur-

mystaǵy baqyttylyq.

  1. Jas balanyń túsi—atasyna bolar.
  2. Jastyqtar, oryndyqtar, búrkenshik, jaýlyq—qyz- metshileri bolady.
  3. Jasyl japyraq—saparǵa bastar.
  4. Jasyl ton kórmek—dúnıedegi tirligi rahaty, onyń úshin ol ujmaq ahlderiniń kıimi edi.
  5. Jasyl tús—jolǵa, saparǵa shyǵý.
  6. Jasyl shalǵynda júrý—qonaqqa barý.
  7. Jasyl shegir kózdi kórmek—dininen ózge qarsy din bolar, eger balalary bolsa, syrqat bolar, eki kóziniń ketpegi, balasynyń ólmegi.
  8. Jat qatynmen, ıakı óz qatynymen shaǵylys jasasa— jasy uzyn bolar.
  9. Jatqa oqymaq Qurandy—bir haq is bolmaq, amanat ótemek, sharıǵat jolyn oryndamaq.
  10. Jaýhar—baılyq.
  11. Jáne maıdan baýlarda kirip júrse—kóńili hosh ýaqyt bolady dep aıtady.
  12. Jáne túsinde aspandaǵy aıdy kórse—kóp jaqsy bola- dy, tirlikte mánfaǵat bolady dep aıtady.

 

 

  1. Jáne túsinde túıege minip júrse—bizdikter, ólgen- der, bizdikterden, ıaǵnı áýlıelerden ıltıfat bolar dep aıtady. Ártúrli haıýanattardy minse—jyǵylmasa, jaqsy bolady.
  2. Járdem: túsinde járdem berý—márttiktiń belgisi. Bir adamǵa járdem bergenin kórý—saýapty is istegenin bildiredi.
  3. Jebireıil (á.s.)-nyń nasıhat aıtqanyn nemese súıin- shilep jatqanyn kórgen adam syıly, qurmetti jáne bir jaqsylyqqa súıinshi habar alady. Eger ol adam járdemge muqtaj bolsa, járdem alady, naýqas bolsa, jazylady. Qajyǵa barmaǵan bolsa, qajyǵa barady. Jebireıildiń keıpine kirgenin kórse—jaqsylyq pen bereketke bólenedi.
  4. Jeksenbi—ǵumyr boıy mańdaı terińizdi tógip óteti- nińizdi bildiredi. Sizge ómirde ońaı oljanyń joqtyǵyn habarlaıdy.
  5. Jel—mahabbat nyshany nemese muń.
  6. Jelkesin qalyń kórmegi—Qudaı taǵdyr etken nár- selerge, kúllisine qýatty bolmaq.
  7. Jemqorlyq: túsinde bireýden para alý nemese berý— saýda-sattyqtyń retsizdigin jáne jumysyńyzdaǵy beı-bereketsizdikti bildiredi.
  8. Jemis-jıdek: túsinde dámi tátti jemis-jıdek kórý— ryzyqty, paıdaly isti, bilimdi bildiredi. Qyshqyl jemis te ryzyq pen bilimdi bildiredi. Qyshqyl jemis jemeıtin kisi túsinde qyshqyl nárseni jegendigin kórý—haram joldan tabylatyn dúnıe-múlikti, aý- rýynyń artatyndyǵyn bildiredi. Jemis-jıdek—jaq- sylyqtyń belgisi.
  9. Jemis qurty—eki júzdi, ádepsiz, amanatqa qıanat ja- saıtyn, syrty bútin, ishi tútin bolǵan kisini bildiredi.
  10. Jemissiz aǵashtar kórmek—bir semiz kisi bolar, jýan daýysty, izgiligi hám maly az bolar.
  11. Jemisterden sary jemis kórý—qaıǵy, syrqat bolar. Jemisti aǵash kórseń—ıgilik.
  12. Jeńý: túsinde bireýdi jeńgenin kórý—qıynshylyqtan qutylýy, aýrý bolsa, aýrýynan jazylýdy bildiredi.

 

 

  1. Jeńis: túsinde jeńiske jetkenin kórý—jetistikke jetýdiń belgisi. Jeńiske jetýdi qıynshylyqqa dýshar bolý dep jorıtyndar da bar.
  2. Jer asty joly: túsinde bul tústi kórý—bilmesten, qalamastan jaman is isteıtindigin bildiredi. Jer asty jolymen júrip, ol jerden taza sý tabý—jaqsy- lyqtyń belgisi. Ol jerde taza emes, laı sýdy kórý— jamanshylyq pen qıynshylyqtyń belgisi.
  3. Jer bóligi: jer—áıelge jorylady. Jer satyp al- ǵanyn kórse—úılenedi, satsa—ajyrasady. Jerden kóp ónim alǵanyn kórý—urpaǵynyń kóbeıetinin bil- diredi. Jerde aýnap jatqanyn kórý—jaqsylyqtyń belgisi emes. Taza bolsa—jaqsylyq, al taza bolmasa— kerisinshe bolady. Ózi bilmeıtin jerden úlken jerge ıe bolǵanyn kórý—mal-múlikke ıe bolady nemese ózge ult ókilimen úılenedi. Jerde otyrǵanyn kórse—úlken dárejege kóteriledi. Jerden ýystap topyraq jegenin kórse—ol adam baqýat bolady. Aldyna topyraq jıy- lyp qalǵanyn kórse—ómiri uzaq bolady. Egin egiletin jerden súdigerge júrgenin kórse—súnnetti oryndamaı júrgenin bildiredi. Túsinde bir adamdy kómý úshin jer qazyp jatqanyn kórse—bireýge aıla jasaýdyń belgisi ekenin bildiredi. Shuńqyr qazyp jatqanyn kórse— áıelinen aıyrylatynynyń belgisi. Topyraqpen sóı- lesip jatqanyn kórse—uzaq ǵumyr keshedi. Aryq ne- mese kanal qazyp jatqanyn kórse—halyqqa qyzmet etip júrgenin nemese úlken qyzmetke kóteriletinin bildiredi. Bir jerge kópir salyp jatqanyn kórse— dinine berik ekenin bildiredi. Al kópirdi qulatqanyn kórse—dinine salǵyrt ekenin bildiredi. Egindiktiń sý basyp jatqanyn kórgen adam saparǵa shyǵady. Jerdi qazyp topyraǵyn jep júrse—mal taýyp alady. Úlken jerden qyspaq jerge kirý—kúnániń belgisi. Egindik- ke qojaıyn bolsa—úılenetinin bildiredi. Balasy joq bolsa, perzentti bolady.
  4. Jer kórmek—dúnıe, tirshilik.
  5. Jer qazyp júrseń—muńaıýdyń belgisi.

 

 

  1. Jer silkinisi: túsinde jer silkingenin kórý—jaq- sylyqtyń nyshany emes. Aqsha men mal múlikten aı- rylýdy jáne qıynshylyqty bildiredi.
  2. Jer sharynyń kartasy: túsinde karta kórý—saparǵa shyǵýdyń belgisi. Túsinde kartaǵa zer salyp qaraý— uzaq saparǵa shyǵýyn bildiredi. Karta syzǵanyn kór- gen adam, eger kartany tolyq syzsa—oǵan jumys beriletinin, tolyq syzbasa—berilmeıtindigin bildire- di. Túsinde bireýdiń karta kórsetip, odan suraǵanyn kór- se—kútpegen jerden habar keletinin bildiredi.
  3. Jer—ósekshil, ótirikshi áıeldiń belgisi. Jer—bilim men jaqsy sózdi bildiredi. Jerdiń tarylýy—kúnáni ashyq túrde isteýdiń belgisi. Keıde jerdiń jarylýy— sol jerdiń berekeli ekenin bildiredi. Bir jerdi ege- lengenin kórgen adam—boıdaq bolsa, úılenedi. Jerdiń silkingenin kórý—júkti áıeldiń balasyn tastaıtynyn bildiredi.
  4. Jerdiń túrilgenin kórý—ólim, ıakı bireýden ólý.
  5. Jetimdik: túsinde jetimsireý—adamdardyń túrtkisin- de qalady. Túsinde jetimdikti kórý—dushpanyn jeńý- di bildiredi.
  6. Jıde aǵashy—ádepti, kishipeıil, barshaǵa jaqsylyq jasaıtyn adam ekenińizdi ańǵartady.
  7. Jıde: Túsinde jıde kórý nemese jeý—aınalańyzdaǵy adamdar arasynda bedelińizdiń artatynyn bildiredi.
  8. Jıraf: túsinde jıraf kórýdiń eshqandaı qaıyry joq. Óıtkeni bul janýar—qıynshylyqtyń belgisin bildiredi. Jıraf—kúıeýine moıynsunbaıtyn áıeldi bildiredi.
  9. Jırenishti nárse kórý: túsińizde jırenishti nárse kórseńiz—jaqsy emes. Súıkimsiz álpet kórý—qaýip- tiń belgisin bildiredi. Ózińizdi jıirkenishti halde kórseńiz—sizdiń jarqyn júzdi, izgi  nıetti  meıirim- di jan ekendigińizdi bildiredi. Jıirkenishti janýar kórseńiz—jaqynda qýanyshty habar estip, qýanaty- nyńyzdy bildiredi.
  10. Jıhaz kórseń—qýanyshty kezdesýdiń nyshany.

 

 

  1. Joǵary úkimet bastyǵyn kórse—súıinishti iske kezde- ser.
  2. Joqshylyq—bereke, jaqsy, qymbatty dostardy já- ne ýaqytsha bir qıynshylyqty bildiredi.
  3. Jol: joldyń shetinde júrgenin kórgen adamnyń dinine salǵyrt qaraıtyndyǵyn bildiredi. Túsinde jol ústinde týra júrgenin kórgen adamnyń saýdada joly bolady. Jolynan adasyp ketken adam—saýapty is pen dininen aırylady. Eger qaıta taýyp alsa—týra joldy taba- dy. Jolda qalaı qaraı júrerin bilmeı basy qatsa— nápsisin tárbıeleı almaı júrgen adamdy bildiredi. Qarańǵyjoldanjúrgenadam—týrajoldanuzaqtaıdy. Qarańǵy jerden jaryqqa shyqqan adam—týra jolǵa túsedi. Jol—dinniń belgisi. Joldyń jaǵdaıyna qaraı dinin de bilýge bolady.
  4. Jolaýshy qasqyr kórse—sapary sátti bolady.
  5. Jolbarys—zalym nemese dushpan bir kisiniń belgisi. Túsinde jolbarysty óltirgenin kórý—dushpanyn je- ńetindigin, onyń sharasyz qalatyndyǵyn bildiredi. Jolbarys etin jegenin kórý—molshylyq, berekege tap bolady. Jolbarysqa mingendigin kórý—qyzmetiniń, abyroıynyń ósetindigin bildiredi. Jolbarystyń tis- tegenin kórý—tistegen jeriniń mólsherindeı jaman- shylyqtyń keletindigin bildiredi. Jolbarys—qý, aılaker adamnyń belgisi. Túsinde jolbarys kórgen kisi—kúnálardan táýbe etedi.
  6. Jolmen kele jatsań—syrqat, jaısyz habar.
  7. Jolmen túzý júrip bara jatsa—haq jolda ekendigi. Jomarttyq: sarań adamnyń túsinde jomart bo-

lýy—kórkem minezdi, adasyp týra jol tabatynyn bildiredi.

  1. Jóndeý: túsinde qandaıda bir nárseni jóndegenin kórý—qaryz bolsa, óteýdi, aýrýdyń jazylatynyn, júkti áıel bolsa, balaly bolatynyn bildiredi.
  2. Jýylǵan kirdi satyp alsa—aýrýdyń nyshany.
  3. Jýyný: túsinde ózen-kólde, taza sýda jýyný— qıynshylyqtan qutylýdyń belgisi. Túsinde tek qana

 

 

basyn jýý—zorlyq istegen adamdardan qutylý. Qol jýý—qýanyshtyń, denesin jýý—qurmetke bólenýdiń belgisi.

  1. Juldyz—adamdar arasyndaǵy qurmetti adam. Qolynda juldyz kórý—aqyldy bala. Úıinde kóptegen juldyz kórgen adamnyń urpaǵy kóbeıedi. Jap-jaryq juldyz kórgen adam qýanyshqa bólenedi. Juldyzdy jeý— adamdardyń múlkine qol suǵý. Juldyzdardyń aspanda aǵyp júrgenin kórgen adam baı bolsa, malynan aıryla- dy, kedeı bolsa, óledi.
  2. Juldyzdyń sóngenin kórseń—jaqynyńnan aıyry- lýyń múmkin.
  3. Julynǵan shash—dosyńnyń nemese jaqynyńnyń ólýi múmkin.
  4. Juma: juma namazyn oqyǵan adamnyń armany oryn- dalady. Túste juma namazyn kórse—qaıǵy-muńnan aırylyp, qýanyshqa keneledi. Túsinde juma namazyn oqysa—aqyretti kóp oılaıtynyńyzdy jáne Alla taǵala qulshylyqtaryńyzdy qabyl etetinin bildiredi. Beıýaqyt namaz oqyǵanyn kórse—ımanyn jańalaý kerektigine jorylady.
  5. Jumaq: jumaqty kórip, biraq ol jerge kirmegen adamnyń túsi—ol adam úshin jaqsylyqty bildiredi. Jumaqqa kirgisi kelgen adamdy kirgizbese—onyń qalaýy bolmaıdy. Jumaqtyń esikteriniń barlyǵy jabyq bolsa—ata-anasyna qarsy ekendigin bildiredi, al qalaǵan esigine kirse—ata-anasy odan razy bol- ǵanyn bildiredi. Óziniń jumaqqa kirgenin kórgen adam eki dúnıede de senimdilik pen qýanyshqa bólenedi. Jumaqtyń jemisin jese—jegen jemisindeı ryzyqqa ıe bolady. Jumaqtan sý, sharap, sút ishse—bilim men baılyqqa jetedi. Jumaqtyń jemisinen alyp, bireýge bergenin kórse—ol adam amal etpegen bilimin bireýge úıretetinin bildiredi. Aýrý adam jumaqqa kirse— aýrýynan jazylady. Jumaqtan qýylsa—kedeılikke ushyraıdy.
  6. Jumyrtqa kórseń—tabys, meıman keledi.

 

 

  1. Jumys isteý: eger túsinde qaıyrly bir is isteıin dep júrgenin kórse—muratyna jetedi. Bireýge jumys istetip, oǵan bas-kóz bolyp qasynda júrse—ońdy is isteıdi. Túsinde bir bólmede otyryp, sýret salyp neme- se jazý jazyp otyrsa—ómiri uzaq bolady jáne eshqan- daı qıynshylyq kórmeıdi. Baqshada, egindikte nemese fabrıkada jumys istep júrse—deniniń saýlyǵyn, baı- lyq pen molshylyqty bildiredi.
  2. Jumystan bosaý—qalaǵan isine jetýdiń belgisi. Kimde-kim túsinde jumystan shyǵarylyp, ornyna qarıa adamnyń ornalasqanyn kórse—ol adamnyń isi ońdy bolady. Óziniń ornyna jas jigittiń taǵaıyn- dalǵanyn kórse—ondaı jaǵdaıda isiniń ońdy júre- tinin bildiredi.
  3. Júgeri jeseń—aqsha keledi.
  4. Júgeri jınasań—malyń kóbeıip, baq dáýletti bola- syń.
  5. Júgirgen ıt kórseń—jańa oryn izdeısiń.
  6. Júgirý: túsinde júgirgenin kórý—jamandyqtyń bel- gisi. Júgirip kele jatyp qulasa—bastaǵan isi bitpeı, qıyndyqtarǵa kezdesedi.
  7. Júdeý bas kórmek—qaıǵy bolady.
  8. Júzý: túsinde teńizde júzip júrgenin kórgen adam ǵalym bolsa, murat-maqsatyna jetedi. Teńizde júzip, keıinnen jaǵaǵa shyqsa—eger ol bilim izdegen adam bol- sa, bárine qol silteıdi. Teńizdiń tereń jerine baryp, sol jerde rahattanyp júzip júrse—úlken iske ornalasa- dy. Kimde-kim sýda júzip júrse—dushpanyn jeńedi.
  9. Júzim jemisi hám baqshalar kórmek—qatyn bolady. Júzim jeý—qýanysh, utys.
  10. Júzim kórseń—úlken tabys.
  11. Júziniń aq kórinbegi—ımandylyǵy, qyzyldyǵy— dáýletti bolatyny, qyzyl men aqtyǵy—qurmetti bo- latyny.
  12. Júziniń sarylyǵy—syrqattylyq.
  13. Júziniń tozańmenen qara kórinýi—ólim depti.
  14. Júzip júrgen balyqty kórý—óńinde perzent súıedi.

 

 

  1. Júkti bolý: túsinde óziniń júkti bolǵanyn kórgen áıel jumystarynyń oryndy júretinin jáne abyroıynyń artatynyn bildiredi. Júktilik—tús kórýshiniń dúnıe- lik nársesiniń artatynyn bildiredi. Jesir áıel men jas qyz júkti bolsa—turmysqa shyǵady.
  2. Jún kıim kımek—kóp mal bolar, mamyq shapan kı- mek—dúnıe ahyret haıyryn jıar.
  3. Jún shulyq—syrqat.
  4. Júnis paıǵambardy kórse—bir iste asyǵyp, tutqyn- dyq tarlyqqa túsip, soń qutylar da, ajal kúnine sheıin jaqsy tirshilikpen óter.
  5. Júrek aıný: túsińizde júregińiz aınysa—kúshińizdiń álsiz bolǵany jáne sizden kúshti adam sizge tıisip, sonyń saldarynan abyrjısyz. Sondaı-aq mundaı tús densaýlyǵyńyzdyń joqtyǵyn bildiredi.
  6. Júrek—qazyna bolady, jorýy da hám solaı bolady. Júregińizdiń qatty soǵyp jatqanyn, ózińizge dem jet-

peı jatqanyn sezinseńiz—qyzmetińizde kúrdeli másele bolady. Keıbir jasaǵan qatelikterińizdi ýaqytysynda jolǵa qoımasańyz, ol úlken shyǵynǵa ákeledi.

  1. Júsip paıǵambardy kórse—ótirikshi, zalymdardan za- lal kórer, hám tutqynǵa túsip, aýyr halder kórip, soń úlken ulyq bolar, maqsatyna jeter.
  2. Jylan kórseń, aýyryp qalýyń, dosyńnyń opasyzdy- ǵyna kezigýiń múmkin.
  3. Jylan kórseń—jaqynda qýanyshqa kenelesiń.
  4. Jylan qýyp júrse—zymıan qatyndardan saqtaný ke- rek.
  5. Jylaý—qýaný.
  6. Jyldam aǵys kórseń—qýanysh. Jylqy minip júrseń—qýanysh.
  7. Jylqy satyp alyp júrseń—jańa habar alasyń. 820. Jyly sý ishseń—aýyrasyń.
  8. Jibek kıý—erkekke aramnan jınalatyn mal, dininde kemshilik.
  9. Zámzám sýy: kimde-kim túsinde zámzám sýyn ishse—derti men aýrýynan aıyǵady. Sondaı-aq mal-múlik pen bilim dep te jorylady.

 

 

  1. Zeıtún maıyn kórmek—haıyrly bereket bolmaq.
  2. Zikir: túsinde Alla taǵalany zikir etken adamdardy kórý—duǵanyń qabyl bolatynyn, mártebesiniń kóte- riletinin bildiredi.
  3. Iek kórý, úrý—tamyr ıesi bolar, ıaǵnı násil ıesi. Imamdardy kórmek—haıyr, sharafatdúr.
  4. Ine kórseń—dushpan qorshaýynda qalǵanyń. 828. It kórseń—adal dosyńa baılanysty sáttilik. 829. It qabatyn bolsa—jalaǵa ushyraıdy.
  5. Kalıma shahadat: túsinde kalıma shahadat aıtý—týra joldyń, molshylyqtyń belgisi.
  6. Káýap—jaqsylyq. Káýap satyp alý—mol tabys. 832. Kámpıt kórseń—meıman keler.
  7. Kebin: túsinde kebin kórý—aqyret amaldaryn bildi- redi. Keıbir kezde syr saqtaýyn, boıdaq kisiniń teńi bolmaǵan áıelge úılenetindigin bildiredi. Kebin kıgen- digin kórý—bireýdiń zıanqorlyqqa shaqyratyndyǵyn, biraq ol isti istemeıtindigin bildiredi. Túsinde ólik- tiń kebini qysqa bolsa—tús kórýshige táýbe etý kerek ekendigin bildiredi. Túsinde ashyq qabirdiń ishinde kebin kıip jatqandyǵyn kórý—kem-ketikterge, álsizderge járdem etýdi bildiredi. Kebinin sheship tastap, kóshede júrgendigin kórý—mol tabysty bildiredi. Ústinde kebin kıgendigin kórý—ólimdi bildiredi. Jaǵraf Sadyqtyń kózqarasy boıynsha, kebin tórt nárseni bildiredi: dúnıe nyǵmetin, jolaýshylyqty, ólim men aýrýdy. Túsinde tanıtyn kisige kebin tikkendigin kórý—molshylyqtyń belgisi. Túsinde birneshe kebin jınaǵandyǵyn kórý— abyroıynyń ósetindigin, al kebin taratyp júrgendigin kórý—jaqsylyqtyń belgisi.
  8. Kedeı: túsinde kedeı adamdardy kórý—jaǵdaıǵa baı- lanysty keıde molshylyqty, keıde kedeılikke túsýdi bildiredi. Túsinde tilenip júrgenin jáne bir nárse alǵanyn kórgen adam—qıynshylyqsyz mal-múlikke ıe bolady. Ústi-basy alba-julba kedeı adamdy kórý— keri ketýdi bildiredi. Keıbir tús jorýshylar muny basshylyqqa shyǵý dep jorıdy. Kedeı adamǵa bir nárse

 

 

berý—bále-jaladan qutylýdy bildiredi. Kedeı adam- nan bir nárse alý—kútpegen jerden bireýden járdem alatynyn bildiredi. Kedeıdiń jylap júrgenin kórý— qaıyrly habardy; muńdy júzin kórý—isteriniń keri ketetinin bildiredi.

  1. Kezdeme: túsinde kezdemeni kórý—dúnıelik isterdi bildiredi. Túrli-tústi materıaldardan tigilgen kóı- lek kıgenin kórý—qıynshylyqtyń belgisi. Túsinde kórgen kezdeme tústerine baılanysty da túrli jo- ramaldar aıtylǵan, aq tústi—qýanyshqa, súıis- penshilikke, kók tústi—súıinshige,  jasyl  tústi—tý- ra jolda ekendigine, qyzyl tústi—muń-qaıǵyǵa, qara tústi—ólimge, sary tústi—aýrýǵa joryǵan. Túsinde kezdemeni jyrtqanyn kórý—áıelimen ajy- rasatynyn bildiredi. Túsinde kezdemeni jınaǵanyn kórý—uzyn sapardy bildiredi.
  2. Kezdesý: túsinde bir joldasymen kezdesýge ketkenin kórý—bir jumys úshin memleket mekemesine baraty- nyn, eger kezdesken bolsa—jumysynyń ońalatynyn, kezdespese—bolmaıtynyn bildiredi.
  3. Kek alý: túsinde tis qaırap júrgen adamynan kek alǵanyn kórý—jaqsy kóretin adamynyń óletinin bildiredi.
  4. Kekesh: túsinde kekeshtengenin kórý—joqshylyqtyń belgisi nemese bastyq bolyp dushpandaryn jeńetindi- gin bildiredi.
  5. Kekilik—áıelderdi jáne jaqsy minezdi adamdar- dy bildiredi. Túsinde bir top kekilik bir tóbege ba- ryp qonǵandyǵyn kórý—qyzmetiniń ósip, kóp aqsha tabatyndyǵyn bildiredi. Túsinde kekilik etiniń qýyrylǵandyǵyn kórý—jańa kıim alatyndyǵyn, al kekilik aýlaǵanyn kórý—ádemi, ádepti bir qyzben ne- mese erkekpen tanysatyndyǵyn bildiredi.
  6. Kelinshek: túsinde kelinshek bolǵanyn kórý—turmys qurýdy, tabysty is áreketti bildiredi. Turmysqa shyqqan áıel kelinshek bolǵanyn kórý—qyz týa- tynyn nemese ıgi iske bastaýyn sebepshi bolatynyn

 

 

bildiredi. Jas, sulý kelinshek kórý—adal tabys pen molshylyqty bildiredi. Jıirkenishti kári kelinshek kórý—berekesiz tabysty bildiredi. Túsinde kórgen kelinshek ádemi bolsa, molshylyq pen arzanshylyqty bildiredi.

  1. Kelispeýshilik: túsinde jubaıyńyzben arańyzda tú- sinbeýshilik týyndasa—istegen isterińizdi mindetsinýdi doǵarý kerektigin bildiredi.
  2. Kelisim-shart: túsińizde kelisim-shartqa kelisip qol qoıýyńyz—qandaıda bir iske kiriser bolsańyz, qatty kóńil bólip isteýińizdi, sezim, kóńilge mán berýińizdi bildiredi.
  3. Kelisim: túsinde dushpandarmen kelisim júrgizgenin kórse—qorqynyshy ketip, qıynshylyqtyń sońy jaq- sylyq bolady dep jorylady. Naýqastyń shıpa ta- ýyp, ryzyqtyń artyp, tabysqa keneletinine joryla- dy. Boıdaq bolsa, úılenip, namazdy, orazany bastap, qaıyrly ister isteıtinin bildiredi.
  4. Keme—aýyryp, qınalyp, qatty abyrjyp júrgen adam úshin qaıyrly bolady. Kemeniń jaǵada turǵa- nyn kórý—joly bolatynyn bildiredi. Túsinde keme- ni jaǵaǵa qaraı súırep júrgenin kórgen adam—eki júzdilik kórsetedi. Salıhaly adamdarmen birge ke- mege mingenin kórgen adam—kúnádan tazarady. Keme- den shyqqanyn kórse—baqytqa keneledi. Kimde-kim jaǵada turyp, teńizde bir kemeniń bos qalqyp júrgenin kórse—ońdy sapardyń belgisi. Keme, nadandyq pen búlikten qutqaratyn Islam dep jorylady. Naýqas adam ólgen adammen birge kemege mingenin kórse—ol adam búlikterden arylady. Qaryzy kóp adam kemege mingenin kórse—qaryzyn ótep, qaıǵy-muńnan ary- lady. Eger jaǵdaıy nashar adam kórse—Alla taǵala oǵan kútpegen jerden molshylyq beredi. Jumyssyz júrgen adam kemege mingenin kórse—jumysqa ornala- satynyn bildiredi. Ólim tóseginde jatqan adam kemege mingenin kórse—onyń ómirin uzartady. Túsinde keme- niń batqanyn jáne taqtaıdan ustap qutylǵanyn kór-

 

 

se—jumysynda kezdesetin kedergilerdiń qysqa ýaqyt- tyń ishinde retke keletinin bildiredi. Túsinde bos keme kórý—saýdadaǵy tabys pen paıdany bildiredi. Túsinde teńizdiń jaǵasynda turyp, ol jerdegi kemeniń beıpil júzip júrgenin kórý—qaıyrly isti bildiredi. Boıdaq jigit túsinde keme satyp alsa—úılenedi. Túsinde Nuh (á.s)-nyń kemesin kórý—qýanyshty, jańbyr jaýaty- nyn bildiredi. Mingen kemesiniń aýada júrgenin kór- gen adamnyń ólimi jaqyndaǵanyn bildiredi. Kemeniń qurlyqta júrgenin kórý—jamanshylyqtyń belgisi. Úlken kemeler—jaqsylyqtyń belgisi. Kishkentaı kemeler—qaraqshylyqtyń belgisi. Buzylǵan keme— qaıǵy-muńnyń, batqan keme qutylýdyń belgisi.

  1. Kemege miný, keme kórý—qorqynyshynan qutylar. Kemede júzseń—hat-habar alasyń.
  2. Kemejaı, port: bul tústi kórý—jaqsylyqtyń bel- gisi. Kemejaıda júrip kóp keme kórý—úıińizge ke- letin qonaq nemese kópten kórmegen dostaryńyzben kezdesetińizdi bildiredi.
  3. Kempirqosaq kórseń—unamdy habar estirsiń. 849. Keń soqpaqpen júrseń—jaqsylyq.
  4. Kepter kórseń—qýanyshty ómir súresiń.
  5. Kepter sizge hat ákelse—arazdasqan ǵashyqtar qaıta jarasady nemese jaǵymdy habar keledi.
  6. Kerýen: túsinde bir kerýenmen sapar shegý—saýdańyz- dyń júretindigin, qyzmetińizdiń ósetindigin bildiredi. Kerýenniń qalaǵa kirgenin kórý—úlken mırasqa ege bolatyndyǵyn bildiredi.
  7. Kesilgen aǵash—ólim men qaraly kúnder belgisi bolýy múmkin.
  8. Ketik: ózińizdi ketik kórseńiz—jumysyńyzdy alyp ketý múmkindigińizdiń joq ekenin meńzeıdi.
  9. Keýde: eger jas áıel óz keýdesiniń jaralanǵanyn kórse—oǵan baqytsyzdyq keledi. Eger áıeldiń kókiregi tolyq ári appaq bolsa—jaqyn kúnderi úlken baılyqtyń murageri bolmaq.
  10. Keshirý: túsinde bireýdiń kinásin keshirgenin kórgen adam Alla taǵalanyń meıirimine bólenetin is isteıdi.

8-0185

 

 

Túsinde kinási keshirilgen adamnyń ǵumyry uzaq bolyp, qurmetke ıe bolady. Túsinde bireýdiń istegen qateligin keshirý—rýhanı dúnıeniń tazalanyp, biliminiń artyp, jaıdary adam bolatynyn bildiredi.

  1. Keshirim suraý: túsinde keshirim surap, táýbe etý—mol- shylyqtyń belgisi. Túsinde Alladan keshirim suraǵa- nyn kórse—Alla taǵala onyń kúnálaryn keshiredi, ol adamǵa bala berip, jumaqty násip etedi. Túsinde teris qylyǵy úshin keshirim suraǵanyn kórý—syıly adam ekenińizdiń belgisi.
  2. Kıim—jolǵa shyǵý.
  3. Kıim jýý—qıyn isterden qutylý.
  4. Kıim toqý—uzaq jerge saparǵa shyǵý. Júnnen kıim toqý—aýa-raıynyń buzylýy.
  5. Kıimdegi jamaý—sátsizdik nyshany. Kıimderdi útikteý—isi retke kelý.
  6. Kıimsheń jýynsań—zıan men syrqat belgisi.
  7. Kóbelek gúlge nemese jasyl jelekke qonyp tursa— jetistik.
  8. Kóbik kórseń—ótirik habar alasyń.
  9. Kógergen nan—zeketi berilmegen paıdasyz mal. 867. Kógershin—uzaqtan keletin jaqsylyq, paıda.
  10. Kógershin basyna nemese ıyǵyna qoný—úlken qýanysh. 869. Kógershin etin jeý—qolyna mal-múlik kelý.
  11. Kógershin kóp bolý—bir jerge basshy bolý.
  12. Kógershin ózine qaraı ushý—uzaqtan keletin qaıyrly habar.
  13. Kógershin túsinde—qatynǵa kezdesý.
  14. Kógershin ustap alý—úılený, qyzdy bolý.
  15. Kógershin ustaý úshin jerge tary sebý—halyqty jamandyqqa bastaý.
  16. Kógershin ushyp ketý—áıelinen nemese kúıeýinen aı- rylý.
  17. Kógershin uıa salyp jatsa—qýanysh, mamyrajaı ómir. Kógershinge oq atý—bir áıelge jala jabý.
  18. Kógershindi óltirý, bireýge satý—jamandyq.
  19. Kógershinniń qanatyn julý ıakı kesý—áıeliniń úıinen ketýge kedergi bolý.

 

 

  1. Kógildir aspan—bıikten kóriný, otbasyndaǵy baqyt. 881. Kóz—adam dini, týra jáne teris joldy kóretin júrek

kóz.

  1. Kóz aýrý—kedergi, joly bolmaý, dinine nemquraıly qaraý.
  2. Kóz aýrýyn sezý—balasy úshin qaıǵylaný.
  3. Kóz jasynyń júzine aqqanyn kórse—jylamaıynsha násáp, násil tarafynan shilte, ıakı shilte qylýshynyń sózi ótý.
  4. Kóz jasynyń salqyndyqpen bir aǵar kórse—shadlyq, ıakı kemshilikten qutylý, jarylqaný bolady.
  5. Kóz qabaǵynyń jaraqaty bolyp kórinýi—qaıǵyǵa kez- desý.
  6. Kóz qabaqtaryn kórmek, sálamat kórse—jaqsy bola- dy.
  7. Kóz tıý—ótkinshi qıynshylyq, qasiret.
  8. Kóz—ol jaýlaryńyzdyń kózi sizdiń isińizde ekenin bildiredi. Końyr kóz—aldaný. Kók kóz—kózdegen maq- satqa jetýdegi álsizdik pen jaýapsyzdyq. Bir kózsiz qalý—kúrdeli máselelerdiń týyndaıtynyn habardar etedi.
  9. Kózdi oıyp alý—uzaq ómir. Kózdi shyǵarý—kóz aýrý.
  10. Kózdiń ekeýinde kirpik bolmaý—Islam dinine kesirin tıgizý.
  11. Kózi ádemi bolý—bilimnen sýsyndaý, parasattylyqqa kezigý.
  12. Kózi kókter men qara kórse—dininde hılaflyq bol- maq.
  13. Kózi kór bolý—balasy ólý.
  14. Kózi kór bolýǵa jaqyn qalý—saýapqa kenelý. Kózi qoıý tústi bolý—dostyń áıeline kóz salý.
  15. Kózi úlkeıý nemese bógde adamnyń úlken kózi—Alla taǵalanyń járdemimen týra jolǵa túsý.
  16. Kózildirik—bóten bireýler ómirińizge óz kesirin tıgi- zedi. Ýaqytynda saqtyq jasap aldanyp qalmaǵanyńyz jón.

týs jorý, týs jorý aksha korse, týs jorý altyn korse, týs jorý alfavıt, týs jorý balyk, týs jorý ıt korse, týs jorý kazaksha, týs jorý mysyk, týs jorý sý korse, týsınde aksha korsen, týsınde altyn korse, týsınde aıagyn aýyr bolsa, týsınde balyk korse, týsınde bıt korse, týsınde jylan korse, týsınde jylky korse, týsınde ıt korse, týsınde kan korse, týsınde mysyk korse, tús jorý jigit kórse, tús jorý janýarlar, tús jorý jylan, tús jorý kitaby qazaqsha, tús jorý kitapshasy, tús jorý kıim kórý, tús jorý ul bala kórse, tús jorý áıel adam kórse, túsińde altyn kórseń, túsińde aıaǵyń aýyr bolsa, túsińde aqsha kórseń, túsińde balyq kórseń, túsińde jylan kórseń, túsińde jylqy kórseń, túsińde ıt kórseń, túsińde mysyq kórseń, túsińde tisiń tússe, túsińde tyshqan kórseń

You Might Also Like