Tús jorý: Túsińde ne kórseń ne bolatynyn bilesiń be? (4)
  1. Kózimen kórý, qulaqpen estý—qyzdary, qatyny bolmaq. 901. Kózine aq túsý—qaıǵy-muń, jaqsy adamynan aırylý. 902. Kózine dári tamyzý—balaly bolý, jasyryn ister bar bolý. 903. Kóılegin teris kıý—jaǵdaıy ózgeriske ushyraý.
  2. Kóıleginiń jaǵasy jyrtylý—aqyrette mol tabys pen saýap berilý.
  3. Kóılek—Alladan qorqý, bilim, súıinshi habar, jańa- lyq estý.
  4. Kóılek kıý—dini men dúnıe-múlki haly. 907. Kóılek kórseń—habar, jańalyq estısiń.
  5. Kóılek, tonnyń taza, keń, aq, jańa bolmaǵy—dininde kórkemdigi bolady.
  6. Kók tús—úlken áńgime, salmaqtylyq.
  7. Kók tústi kıim kıetin bolsa—barsha tilekteri qabyl bo- lyp, muratyna jetedi.
  8. Kókek—joǵy túgeldenedi.
  9. Kóknár—jetilip, er jetken adam. Kóknár jemisi— dúnıe-múlik.
  10. Kókónis jeseń—qýanysh keledi. Kókpar shabý—bir nársege tańyrqaý.
  11. Kóktem—qýanysh, mahabbatta joly bolý.
  12. Kóktem gúli—rızyq, qusalyqtan qutylý, qalaýyna jetý.
  13. Kóktem kelý jáne aınaladaǵy aǵashtar gúldený—uldy bolý, úılený, uzaq ómir.
  14. Kókten qaıshy túsý—ómiri bitý.
  15. Kókten qus túsip, janyna qoný—súıinshili habar. Kól kórseń—jańalyq, habar.
  16. Kólbaqa kórseń—birjaqty súıispenshilik nyshany. 922. Kóń kórseń—kiris kóbeıedi.
  17. Kóń úıindisin qazyp júrseń—qazynaǵa kezigesiń. 924. Kóń úıindisinde uıyqtap júrseń—jazylasyń.
  18. Kóńildenip júrseń—qaýiptiń belgisi. 926. Kóńildi adamdardy kórseń—qýanasyń.
  19. Kóńildi túrdegi otyrysta otyrsań—syrqattanasyń. 928. Kóp qumyrsqa—ómiriniń uzyn bolýy, bala, maldyń

kóptigi.

 

 

  1. Kóp sıyrlar kórse—dáýlet, jaqsylyqtar kórmek. 930. Kópir—kúdikti jáne osy dúnıe, baılyq, uzaq ómir ne-

mese aýrý, sózinde turý, týra jol, hıdaıat namaz, oraza.

  1. Kópir salý—dinine berik bolý.
  2. Kópirden keıin kógaldy jerge barý—paıda, tabys. 933. Kópirden keıin meshitke kezigý—muratyna jetý, kele-

shekte qajylyqqa barý.

  1. Kópirden ótý—jaqsy qyzmetti qaldyryp, odan da jaqsy qyzmetke barý.
  2. Kópirdi qulatý—dinine salǵyrt bolý.
  3. Kórstan qabir kórse—ǵıbrat almaq, qylmystarynan táýba qylmaqqa ısharat.
  4. Kóseý—perzent.
  5. Kóseýdi ólgen adam berý—perzent súıý.
  6. Kóseýdi ólgen adam qaıtyp alý—perzentti qaıtyp alý. Kóterem túıege minse—jaqsy emes.
  7. Kóshede jas erkek kórseń—jańa tabys kózi ashylady. 942. Kóshet ekseń—baqyt, baılyq.
  8. Kóshý: túsinde kóshkenin kórý—mańyzdy ózgeris bolyp, az ýaqyt qıyndyq kórgen soń kóńilińiz jaı tabady.
  9. Kúbi: túsinde kúbi kórý—úıdiń otaǵasyn nemese júkti áıeldi bildiredi. Sharaptyń kúbisi—qazyna. Sýǵa toly kúbi—baı áıel. Sirke sýyna toly kúbi—taqýa adam. Er adamnyń kúbini syndyrýy—áıelimen ajy- rasatyndyǵyn bildiredi.
  10. Kúz—turmystaǵy sáttilik pen baqytty bolýdy bil- diredi.
  11. Kúz, jartas, úńgir kórý—qınalý belgisi. 947. Kúıe kórseń—sátsizdik belgisi.
  12. Kúıe-kóbelek kórseń—shyǵyn, unamsyz shashylyp-tó- gilý.
  13. Kúıeýi qýanyshty bolsa—baqytty ómirdiń belgisi. 950. Kúıkentaı—qapalyq.
  14. Kúlseń—kóz jasynyń belgisi.
  15. Kúmis aqsha—sóz dep jorylady. Eger kúmis taza bolsa— ol aqshalar bilim men jaqsy sózdiń, ıakı qajettiligin óteýdiń belgisi. Kúmis aqsha altynmen aralas bolsa—

 

 

duǵanyń qabyl bolatynyn, aýrýǵa shıpa bolatynyn bildiredi.

  1. Kúmis kórý—baqytty ákim bolý, baı bolý. 954. Kún—mártebeń kóteriledi.
  2. Kún batysqa qarap namaz oqysa, onyń kaǵba artynda tursa, bir úlken kúnáǵa kiriptar bolar, ıakı jalǵan iske ant etken bolar, ıakı bir istegen zınasyna sógis alar.
  3. Kún sáýlesi—oń ózgeris bolady.
  4. Kún shyǵyp, jańbyr jaýyp tursa—utys.
  5. Kún shyǵyp kele jatsa—ómiriń jaqsara túser.
  6. Kún shyǵysqa qaraı namaz oqysa—ol kisiniń tutqan joly buzylar.
  7. Kúndi kórse—dushpandarynan mereıi ústem bolyp, dáýleti tasıdy.
  8. Kúnniń ystyq bolýy—bireýge qatty ǵashyq bolýyń ne- mese saǵan bireýdiń ǵashyq bolýy.
  9. Kúń kórmek—ózine eńbek isteıtin qatyn haıyrly is bolmaq.
  10. Kúrek kórseń—jaqsylyqqa tap bolarsyń. Kúrish kórseń—biraz ǵana aqsha alasyń.
  11. Kilt kórseń—jańa mahabbattyń nyshany.
  12. Kimde-kim semirip, ne aryqtap júrse—aýrýdyń bel- gisi.
  13. Kir jýsań—jolǵa shyǵasyń. 968. Kir kóılek kıseń—kedeılik. 969. Kir-kir tyrnaq—ósek.
  14. Kirpiktiń joq bolmaǵy—din sharıǵatynyń joq bol- maǵy.
  15. Qabylan kórseń—qaýipti dostyń belgisi.
  16. Qabyldy kórse túsinde—azady, bir kisi óltirer. 973. Qabyrǵa kórmek túsinde—qatyndar úshin jorylar. 974. Qaǵaz aqsha kórseń—áýreshilik, urys-keris, hat.
  17. Qaǵaz paraqtasań—shyǵynnyń nyshany. 976. Qaz kórse—azyq-túlik qory kóbeıedi.
  18. Qaz sanap júrseń—aldanasyń.
  19. Qazan: túsinde qazan kórý—sol úıdiń egesi men áıelin bildiredi. Qazanda tamaq pisip jatqanyn kórý—kúshti, qýatty kisiniń belgisi. Qazanshy kórý—uzaq ómir.

 

 

  1. Qazyna tapsań—qýanasyń.
  2. Qaımaq kórseń—molshylyq, qýanysh.
  3. Qaımaq, balqaımaq kórseń—hat-habar keler. Qaınaǵan sý—baqyt belgisi.
  4. Qaıyqta júzseń—jolǵa shyǵarsyń. 984. Qaıyń kórseń—qýanysh.
  5. Qaıyr-sadaqa berip júrseń—járdem alasyń.
  6. Qaıyrshy: ózińizdi nemese dostaryńyzdy qaıyrshy or- nynda kórseńiz—bul, sirá, kóp shyǵyn men ýaıym áke- ledi. Beıtanys qaıyrshy kórseńiz—ózińizge sál bolsa da kóńil bólgenińiz jón.
  7. Qaıyrshymen kezdesseń—unamsyzdyqqa tap bolýyń múmkin.
  8. Qaqtyń sýyn kórse—isindegi qolaısyzdyq.
  9. Qala: túsińizde beımálim qalada júrseńiz—jaǵymsyz jaǵdaılardyń nátıjesinde úıińizdi aýystyrýǵa máj- búr bolasyz.
  10. Qalaıy—keri ketken is ilgeri basady.
  11. Qalampyr: túsinde qalampyr kórý—aq kóńil, járdem, súıer kisini bildiredi. Keıbir kezde úlken mahabbatty bildiredi. Túsinde qalampyrdy dári retinde qoldanyp jatqanyn kórý—qurmet, danq, ataqtyń belgisi.
  12. Qalqan: túsinde qalqan kórý—jamandyqtan quty- latynyn bildiredi. Qalqan—oraza dep aıtylady. Paı- ǵambarymyz (s.a.s) hadısinde: «Oraza—qalqan» dep buıyrǵan. Aq tústi qalqan—taqýa kisini; jasyl tústi qalqan—syıly kisini; qyzyl tústi qalqan—meıirim- di, kóńildi kisini; qara tústi qalqan—baı kisini bildi- redi. Qalqanmen birge basqa da qarýlardy kórý—bul kisiniń myqty ekendigin, dushpany odan qorqatynyn bildiredi. Túsinde qalqan kórgen kisiniń erkek bala- sy bar bolsa, balasy bul kisini baǵyp qaǵatynyn, ári jamanshylyqtardan saqtaıtynyn bildiredi. Túsinde kórgen qalqan qymbat bolsa—jaqsy áıeldiń, al eger qunsyz bolsa—jaman áıeldiń belgisi.
  13. Qalta: túsińizde qalta kórseńiz—basyńyzǵa keletin urlyqty, tarshylyqty bildiredi. Túsinde kıiminiń

 

 

qaltasy tesik bolǵanyn kórse—músápir adam ekendigin; qaltasynyń bos bolǵanyn kórse—aqylǵa qonymsyz áreket jasaıtynyn; qaltasy toly bolsa—jaǵymsyz istermen aınalysatyndyǵynyń aıǵaǵy.

  1. Qalýa: túsinde qalýa kórý—dindegi yqylasyn, túr- medeginiń qutylatynyn, jolaýshynyń oralatynyn, aýrýdyń shıpasyn tabatynyn, boıdaqtyń úılenetinin, týra jolǵa túsýdi de bildiredi.
  2. Qalyń shash kórseń—tabys ákeledi.
  3. Qamat: túsinde namazǵa qamat aıtyp jatqanyn kó- rý—qalaǵany bolyp, qıynshylyqtan qutylatynyn bildiredi. Túsinde túrmege túskendigin, túrmege namaz úshin qamat aıtyp jatqanyn kórý—bostandyqqa shy- ǵatyndyǵynyń, jaqsylyqtyń belgisi. Túsinde qamat aıtqan kisi saýdager bolsa—mol baılyqtyń belgisi. Túsinde azan aıtyp, qamat keltirgenin kórý—aqkóńil, pák minezdi adam ekendigin bildiredi.
  4. Qamba: túsinde qamba kórý—tús ıesiniń ahlaq minezi- niń jaqsy-jaman jaqtaryn bildiredi. Úıinde qoldan- baǵan qamba bar ekendigin kórý—Alla Taǵalaǵa degen súıispenshiligin, qulshylyǵyn odan ári kúsheıtýin bildiredi.
  5. Qamshy ustasa—ul súıedi.
  6. Qamshy—qıynshylyqtardyń ketýin, dushpandardyń jeńilýin bildiredi. Qamshy—bala-shaǵanyń da belgisi. Túsinde aspannan qamshy túskenin kórý—Alla taǵa- lanyń qahar, qarǵysyn bildiredi. Túsinde atyn qam- shysymen sabaǵanyn kórý—jaqsylyq úshin Alla Taǵalaǵa duǵa qylýyn bildiredi.  Túsinde  bir  adam- dy qamshymen urý—ol kisige ýaǵyz, nasıhat aıtýdy bildiredi. Túsinde bir adamdy qamshymen urǵanda, ol kisiden qan shashyraǵanyn kórý—jamanshylyq pen qıynshylyqtyń belgisi. Túsinde dushpanyn qamshy- men urǵanyn kórý—abyroı, ataq-danqtyń belgisi. Tú- sinde jer tepkilep jatqanyn kórý—jolaýshylyqty bildiredi. Eger bireý túsinde marqum bolǵan kisini uryp jatqanyn kórse—ol kisiniń bir kúná is istegenin nemese

 

 

isteıtindigin bildiredi. Al eger, kerisinshe, marqum kisi sizdi uratyn bolsa—joǵaltyp alǵan nársesiniń taby- latynyn bildiredi.

  1. Qamyr ıleý—úmittiń belgisi. 1001. Qamyr ashý—jaǵdaıy nasharlaý.
  2. Qamyr: túsinde qamyr kórý—ońaı bitetin isterdi, qıynshylyqtardan qutylýdyń belgisi. Kimde-kim úıinde qamyr kórse—saýda-sattyq jasaý arqyly mol tabysqa keneledi. Qamyrdyń ashyp qabynan tasyp jatqanyn kórgen adam saýdada zıanǵa ushyraıdy.
  3. Qamys: túsinde qamys kórý—teris pıǵyldy adam men aýyr, jaman sózderdi bildiredi. Túsinde qamystyń al- tynnan nemese kúmisten bolǵandyǵyn kórý—kórýshi- niń bul dúnıede tabatyn kóp mal-múliktiń, jaqsy, pák minezdi áıeldi ári balalary men izgi isterdiń belgisi. Qamystyń bir aýyldyń ishinde óskenin kórý—sol aýyl halqynyń aıyptarynyń ortaǵa shyǵýyn, sol aýyl- dyń áıelderiniń jınalýyn bildiredi. Keıbir kezderde qamysty kórý—joǵalǵan malyn taýyp alatyndyǵyn, neke qıýdyń belgisi. Túsinde qamystan jasalǵan úıde otyrǵandyǵyn kórý—jaqsylyqtyń belgisi.
  4. Qan—haram maldy, kúná isti bildiredi. Ózin qanǵa boıaǵanyn kórý—mal-múlikti, aqshanyń belgisi, biraq azap jolymen tabylmaǵanyn bildiredi. Óziniń denesi- nen qan aqqanyn kórý—baı bolsa, sol aqqan qannyń mólsherindeı dúnıe-múlikten aıyrylatyndyǵyn, al kedeı bolsa—sol mólsherde dúnıe-múlikke ıe bola- tyndyǵyn bildiredi.
  5. Qanat—otbasyndaǵy ul balalardy bildiredi. Túsinde eki qanat bitkendigin kórý—eki ulynyń bolatyndy- ǵyn bildiredi. Túsinde qanaty bar ekenin kórý neme- se ushyp júrgendigin kórý—jolaýshylyq sapardyń belgisi. Túsinde qanatynyń synýy—balalarynyń aý- rýǵa dýshar bolatynyn, qanatynyń julynǵanyn kó- rý—balalarynan aıyrylatynyn bildiredi. Qanaty ózinen úlken, aýyr ekenin kórý—kúná is istegendigin bildiredi.

 

 

  1. Qanjar: qolyna qanjar ustap júrgenin kórgen adam— mal-múlikke ıe bolady. Qanjardy nemese pyshaqty qynyna salǵanyn kórgen adam—bir áıelmen nekelesedi. Túsinde bireýge qanjar satý nemese berý—bergen ada- myna járdem beretinin bildiredi. Qanjardy syndyrý ıakı joǵaltý—kúsh-qýatynan aıyrylyp, dushpanynan jeńilýdi bildiredi.
  2. Qant kórseń—tabys keledi.
  3. Qańqa: túsinde adamnyń qańqasyn kórý—mal-múlik- ke ıe bolýdyń belgisi. Tanıtyn adamnyń qańqasyn kó- rý—onyń malynan paıdalanatynyn bildiredi. Qańqa etin jeýge bolatyn maldyń qańqasy bolsa—adal ta- bysqa; etin jeýge bolmaıtyn mal bolsa—aram tabysqa jolyǵatyndyǵynyń belgisi.
  4. Qańtar—balalarǵa baılanysty qolaısyz jaǵdaıdyń týyndaıtynyn habarlaıdy.
  5. Qapas, tor: túsinde bir qusty qapastan shyǵarǵanyn kórý—jaman joldy tastap, ádilettilikti ditteıtin- digin bildiredi. Tereze toryn kórý—qyzǵanysh pen qu- pıany bildiredi. Qustyń qapastan shyǵa almaı jat- qanyn kórý—áıelińizdiń baqytsyz ekenin kórsetedi. Qustyń qapastan shyqqanyn kórý—áıelińizben ajy- rasýdy bildiredi.
  6. Qar astyndaǵy aǵashty kórseń—erli-zaıyptylyq ómirde ózgeris bolýy múmkin, jaısyzdyq belgisi.
  7. Qar—ryzyq-baılyqtyń, shıpanyń belgisi. Qardy óz merziminde jaýǵanyn kórý—qaıǵy-qasirettiń ke- letindigin, dushpanyna ústem keletindigin bildiredi. Túsinde qar jaýyp turǵanyn kórý—jolaýshylyq, sapardyń belgisi. Qar ústinde uıyqtap jatqanyn kórgen kisi—túrmege túsetindigin bildiredi. Jaýǵan qardyń tez erigendigin kórý—jamanshylyq, qaıǵynyń belgisi. Qar jaýyp turǵanda ózin bir panada ekendigin kórý—jaqsylyqtyń belgisi.
  8. Qara at kórseń—sátsizdikke urynasyń. 1014. Qara bult tónip tursa—qaıǵyly habar. 1015. Qara bulttar—shyǵyn.

 

 

  1. Qara bulttardyń kóshýi—syrqattan saýyǵý. 1017. Qara kıingen adam—jaqsylyq emes.
  2. Qara qarǵa—jamandyq habarshysy. 1019. Qara qas kórseń—densaýlyq belgisi.
  3. Qara sıa—ataq-danq pen úlken mártebeni bildiredi. 1021. Qara sóz kórmek—halys dinshil bolmaq.
  4. Qara sýyq, aıaz—renish mashaqat. Eger biraz ǵana oryn- da kórse—sol orynnyń halqyna bolmaq.
  5. Qara ton, kirli tonmen jer qazýshy kórmegi—Alla taǵalaǵa jalǵanshy bolmaq.
  6. Qara tús—urys-keris, muń.
  7. Qara tús: túsinde betiniń qaraıǵanyn kórý—onyń ótirikshi ári dininen bet buratynyn bildiredi.
  8. Qara shybyn—adamdardyń shýlasýlary.
  9. Qaraǵaı—qartaıǵansha densaýlyq jaqsy bolady. 1028. Qaraqus—baılyq.
  10. Qarama-qarsy nárse: saý adamnyń túsinde ólgenin kó- rý—ol adamnyń ómirden alatyn násibin bildiredi. Ól- gen adamnyń saý júrgenin kórý—ol adam aqyrette úlken násipke qaýyshady.
  11. Qaratorǵaı kórseń—unamdy adamyńa kezigip, shatta- nasyń.
  12. Qarbyz: túsinde tátti qarbyz jegenin kórý—jaqsylyq pen paıdanyń belgisi. Túsinde qarbyz jegen kisi— óńinde qıynshylyqtan qutylatyndyǵyn bildiredi. Úıinde óte kóp qarbyzdyń bar bolýy—úlken bir pále- ge kez keletindigin bildiredi. Basqa tús jorýshylar kóp qarbyzdy kórý—dúnıe-múliktiń kóbeıetindigin bildiredi deıdi.
  13. Qarǵa—muń, qaıǵynyń belgisi.
  14. Qarǵa kórmek—pasyq kisi bolar. Onyń úshin Paıǵam- barymyz qarǵany pasyq dep atady.
  15. Qarǵa qulasań—súıiktińnen alystaısyń.
  16. Qarǵa: qarǵanyń sizben sóıleskenin kórý—bóten kisiniń sizge járdem berýi jáne jaqsy habardyń  belgisi. Ala qarǵany kórý—menmensingen ári ótirikshi kisini bildiredi. Úıińizdiń ishinde qarǵanyń bar ekendigin kórý—qyzmetińizdiń joǵarylaıtynyn bildiredi.

 

 

  1. Qarǵanyń balapany: túsinde qarǵanyń balapanyn kó- rý—kedeıshilik, joqshylyqty, biraz ýaqytqa tý- ǵan-týysqandarmen qarym-qatynasty úzý kerektigin bildiredi.
  2. Qarǵanyń qarqyldaǵanyn esitý—bireýdiń aıtqanyna kónip, aıdaýyna júrgenińizdi bildiredi. Er adam mun- daı tústen keıin aılaly áıeldiń qarmaǵyna túsip qa- lýy múmkin.
  3. Qarıa: túsinde qarıa kisini kórý nemese sálem berý— jumysynyń alǵa basatynyn bildiredi. Túsinde syı- ly qarıanyń jaqyndaǵanyn kórgen adam—qaıyr men berekege qaýyshady. Túsinde qarıanyń alǵysyn alý—adamdardyń sizden razy ekenin bildiredi. Túsinde tanymaıtyn qarıanyń artyna túsip júrgenin kórgen adam—molshylyq pen jaqsylyqqa keneledi. Jas jigit túsinde qarıa adamǵa aınalǵanyn kórse—ol adam bilim úırenedi.
  4. Qarlyǵash—dúnıe-múlikti nemese ádepti bir kisini, áıeldi nemese bir balany bildiredi. Túsinde úıinde kóp qarlyǵash kórý—tapqan tabysynyń adal ekendigin bildiredi. Ózine qarlyǵashtyń paıdasy tıgenin kó- rý—ol kisiniń dosyna járdemi tıetindigin bildiredi. Qarlyǵashty ustap alǵandyǵyn kórý—bir áıelge zulymdyq etedi. Qarlyǵashtyń etin jeý—jaman is isteıtindigin bildiredi. Túsinde qarlyǵash kórý—boı- daq kisi úshin senimdi, pysyq, tárbıeli bir áıelmen úılenetindigin bildiredi.
  5. Qarmaq: tústegi qarmaq—bireýdiń sizge járdem etetin- digin bildiredi. Qarmaqtyń synǵanyn nemese joǵalt- qanyn kórý—qıyn jaǵdaıǵa túsetindigin bildiredi.
  6. Qarý: túsinde qarý kórse—dushpanyn jeńedi. Qarýdy qushaqtap júrý—biliminiń, kúsh-qýatynyń, kedeı- likten qutylýdyń belgisi.
  7. Qarshyǵa kórý—zalym ulyǵy bolar.
  8. Qasapshy: túsińizde qasapshy etti bólikterge bólip jatqanyn kórseńiz—hattar men qujattar tóńireginde saq bolyńyz, repýtasıańyzǵa nuqsan kelýi múmkin.

 

 

  1. Qasqyr kórseń—urys-keriske kezigesiń.
  2. Qasqyrdy, qabandy, jolbarysty kórý jáne olardy óltirý—dushpannan ústem bolýdy bildiredi.
  3. Qasyń aǵaryp ketse—tabys.
  4. Qasyńmen kezdesý—kelimsiz jáıt.
  5. Qatynnyń jaýlyǵy, sálisi—kúıeýi bolady, kúıeýi bolmasa, jaqyny.
  6. Qatynynyń tulymdaryn uzyn kórmek—bala bolar. 1050. Qaýyn—ýaıym-qaıǵy.
  7. Qashar kórý—safar bolady. 1052. Qısyq jol kórseń—tabys.
  8. Qısyq-qyńyr áıel—aýrý habarshysy.
  9. Qojaıyn: túsińizde qojaıynyńyz bar bolsa—bóten adamdardyń ystyq yqylasyn ańsap júrgenińizdiń belgisi.
  10. Qozyquıryq kórseń—bala kóteresiń (áıelder úshin), tabys ákeledi.
  11. Qoı balasy—bir jaqsy qurmetti qatyn bolar. Eshki hám qoı balasy ornyna jorylady, biraq eshki qoı ba- lasynan sharapaty artyǵyraq bolady. Keı ýaqytta eshki—sıyr ornyna jorylar, ıaǵnı semiz múıizdi bolsa, jyldyń toqtyǵyna, ıakı múıizsiz aryq bolsa, jyldyń asharshylyǵyna.
  12. Qoı etin jep júrseń—tabysqa kezigesiń. 1058. Qoı etin kórse—hal haýyfy bolar.
  13. Qoı kórse—dáýlet nıǵmaty artady.
  14. Qoı otaryn kórý—mundaı tústi jaqsy dep esepteıdi. 1061. Qoqys kórseń—kútpegen aqsha keledi.
  15. Qol jýý—mazasyzdyqtan arylý.
  16. Qol: ádemi qol—qyzmette tez ósý men ataqty bolý. Qol jýý—sáttilikter. Bireýdiń qolyna súısiný—qyz- ǵanyshtyń qurbany bolýdyń belgisi. Qorqynyshty qol—kezdeısoqtyq pen kedeılik.
  17. Qolǵap: qolyńyzǵa jańa qolǵap kıip júrseńiz, sizde qarjy jaǵdaıyna baılanysty qıynshylyqtar bola- dy, biraq ony oıdaǵydaı sheshesiz.
  18. Qolsaǵat—jaýdan keletin qaýip-qater.

 

 

  1. Qoltyq túginiń uzyn bolmaǵy—dushmanynan qýatty- lyǵy.
  2. Qońyz kórseń—kútken qonaǵyń keledi, qýanasyń. 1068. Qońyr tús—kútken adamyńmen júzdesý.
  3. Qora-qopsy kórseń—jańa orynǵa aýysasyń. 1070. Qorǵan kórseń—tilegiń oryndalady.
  4. Qorǵanda ómir súrý—baılyq.
  5. Qorǵannyń ishine kirseń—kútpegen baq-dáýlet. 1073. Qoıan—barlyq tilekterine jetedi.
  6. Qý aǵash kórmek—munafıqtarǵa kezdeser. 1075. Quzǵyn kórý—shaıan sekildi bolyp jorylady.
  7. Qulaq: túsińizde qulaq kórseńiz—jumysyńyzǵa zıan keltirý úshin óte nashar adam istegen isińizdi ańdyp júrgeninen habardar etedi.
  8. Qulpynaı jeseń—áńgime, sóz.
  9. Qulyn kórseń—kiris keledi, biraq qınalysqa kezigýiń múmkin.
  10. Qulyp—senimsizdik belgisi. 1080. Qum, usaq tas kórý—mal bolady.
  11. Qumda júrý, topyraq—mal bolady.
  12. Qumyra: túsinde qumyra kórý—jaqyn týysyńyzdan ádemi syılyq alýdyń belgisi.
  13. Qumyrsqa kórý—bir nashar dúnıe jandy er bolady, eger kóp bolyp kórinse—ásker bolady.
  14. Qumyrsqa: túsinde qumyrsqany kórý—otbasyn ári uzaq ómir súretindigin bildiredi. Eger bireý túsinde bir qumyrsqanyń aýylǵa kirgendigin kórse—ol jerge áskerdiń kiretindigin bildiredi. Túsinde tóse- giniń ústinde qumyrsqanyń júrgenin kórý—úbir- li-shúbirli, bala-shaǵasynyń kóp bolatyndyǵynyń belgisi. Qumyrsqanyń ushqandyǵyn kórý—aýrý kisi bolsa, dúnıe salatyndyǵyn bildiredi. Qumyrsqa—mol- shylyq, ryzyqtyń belgisi. Túsinde úıine aýzynda azy- ǵy bar qumyrsqanyń kirgendigin kórý—molshylyqty bildiredi. Al eger úıinen  shyǵatyn  nemese  kirmeı- tin bolsa—qıynshylyq pen joqshylyqtyń belgisi. Túsinde qumyrsqa óltirý—kúná bir is isteıtindigin bildiredi.

 

 

  1. Qundyz—súıispenshilikti, mahabbatty bildiredi.
  2. Quran aıattary: eger aıat meıirim jaıynda bolsa, al ony oqyp otyrǵan adam ólgen bolsa—ol Allanyń ra- hymyna bólenedi. Eger aıat qorqynyshty, al ony oqyp otyrǵan adam tiri bolsa—ony jaman isterden tyıyla- tynyna jorylady. Súıinshileıtin aıat bolsa—tús ıesin qaıyrly ispen súıinshileıdi.
  3. Quran Kárim: túsinde Alla Taǵalanyń kitabyn kórý— óte úlken baqyt, ári jaqsylyq. Túsinde Quran tyń- daý—jaqsylyqtyń belgisi, túsinde Quran jattaǵanyn kórý—mol tabysty bildiredi. Quran oqyp, maǵynasyn túsingendigin kórý—aqyldy, parasatty ekendiginiń belgisi. Tilimen Qurandy jattaǵynan kórý—kúná istiń belgisi. Túsinde Quran Kárim oqý—jaqsy, salıh isterdi jáne mártebesiniń ósetindigin bildiredi. Keıbir kezde Quran oqýdy—ólim dep te joryǵan.
  4. Quran oqý: túsinde Quran oqyǵandyǵyn kórý—abyroı- ataqqa jetetindigin bildiredi. Kúnáhar kisi bolsa, Alla taǵala onyń kúnálaryn keshiretindiginiń belgi- si. Al, eger kedeı bolsa,  baııtyndyǵynyń  belgisi. Al eger Quran kárimdi qate oqyǵandyǵyn kórse—tý- ra joldan adasatyndyǵyn,  sózinde  turmaıtyndy- ǵyn bildiredi. Oqyǵan Qurandy jurtshylyq tyńdap otyrǵanyn kórý—bir qyzmetke ornalasatyndyǵynyń belgisi. Túsinde amal dápteriniń oqyǵandyǵyn kórý— mol tabysqa jetetindigin bildiredi. Quran  kárimniń bir betin nemese qandaıda bir kitapty oqý—bireýge mırasqor bolatyndyǵyn bildiredi. Kitapty teris oqyp otyrǵandyǵyn kórý—kóp qaryzǵa batatyndyǵyn bil- diredi.
  5. Qurandy jerge jazar kórse—ol kisi tózimdilik pen jaqsylyqqa kezdeser.
  6. Qurbaqa—taqýa jáne Alla Taǵalanyń ámirlerin oryndap júrgen kisiniń belgisi. Túsinde qurbaqalar- dyń arasynda otyrǵandyǵyn kórý—týystarymen jáne kórshilerimen kezdesetindigin bildiredi. Túsinde qurbaqa etin jeý—tabystyń belgisi. Keıbir tús jorý-

 

 

shylar qurbaqa—jaqsy minezdi, ádepti jáne kishipeıil áıeldiń belgisi dep joramaldaǵan.

  1. Qurban aıt—jaqsylyqtyń belgisi. Túsinde bul me- reke kúndi kórý—qýanysh, baqyttyń belgisi. Bir za- tyn joǵaltqan kisi osyndaı tústi kórse—joǵyn tabatyndyǵyn bildiredi.
  2. Qurbandyq: túsinde qurbandyq maldy, qurbandyq shalatyn jerge kelgendigin kórý—qıynshylyqtan qutylatyndyǵyn, aýrýyna shıpa tabatyndyǵyn bil- diredi. Túsinde qurbandyq kórý—jaqsylyqtyń bel- gisi. Tústi kórýshi júkti áıel kisi bolsa, erkek bala týatyndyǵyn bildiredi. Bir kisi túsinde túıe nemese sıyr, ıakı qoı qurbandyq etkendigin kórý—qaryzdar bolsa, qaryzdarynan qutylatyndyǵyn bildiredi. Ke- deı bolsa, baııdy. Bul tústi qajylyqqa barmaǵan kisi kórse, qajylyqqa baratyndyǵynyń belgisi. Adamdar- ǵa qurbandyq etin taratý—qaıǵy-muńnyń ketetindi- gin, ári abyroı-ataǵynyń ósetindigin bildiredi. Túsin- de qurbandyq kórý—áıeliniń nemese kúıeýiniń izgi is isteýiniń belgisi.
  3. Qurǵaq japyraq jınasań—kedeılik.
  4. Qurǵap qalǵan qaınar kórseń—úmitsizdik belgisi. 1095. Qurǵaý: túsinde bir aǵashtyń nemese gúldiń, qandaı

da bir nárseniń qurǵaǵanyn kórý—joqshylyqtyń, qıynshylyqtyń belgisi.

  1. Qurdastar: túsinde qurby-qurdastaryn kórý—jaq- sylyqtyń belgisi. Saýda-sattyqta tabysy mol bola- dy. Jaqsy qurbysyn kórse—uzaq ómirdi, al jaman bolsa—urys-tóbelesten aýlaq júrý kerektigine jo- rylady. Túsinde qurbylarmen aıqaılap júrgenin kórý—jasyryn is istegeni úshin ókinetinin bildiredi. Naýqastanyp júrgen qurbysyn kórse—naýqasynan qutylýdyń, al dosynyń toıynda júrse—súıgenine úı- lenetinine jorylady. Dosynyń janazasynda júrse— qandaı da bir keleńsiz jaǵdaı týdyrmaý úshin muqıat bolý kerektigin bildiredi.
  2. Qurma—jańbyrdyń belgisi. Qurma jegenin kórý—ózi- ne ǵana tıisti ryzyqtyńbelgisi. Qurma jeý—Quran oqý-

 

 

dy jáne dinge paıdasyn tıgizýdi de bildiredi. Saqtal- ǵan qurma—jınalǵan mal-múliktiń belgisi. Shashylyp jatqan qurmalardy kórý—ýaqytsha qolǵa túsetin aqshany bildiredi. Túsinde ózine qurma berilgenin kó- rý—mal-múlikke ıe bolýdyń belgisi. Kimde-kim qurma- nyń ishindegi súıegin alǵanyn kórse—ol adam balaly bolady. Qurma—adal ryzyqtyń belgisi. Kimde-kim ádemi qurma jegenin kórse—ol adam jaqsy sóz estıdi, ári mol tabysqa keneledi.

  1. Qurmet kórsetý: túsinde ózine nemese óziniń bastyqqa qurmet kórsetip júrgenin kórý—adamdar jaıynda jaqsy nárse oılaıtynyn bildiredi. Qurbylar men jumysshylardyń qurmet kórsetip júrgenin kórý— tabysy kóbeıip, joǵarylaıtynyn bildiredi.
  2. Qursaq kórmek—mal, ıa bala bolady. Qursaǵynyń kishkene bolmaǵy bala, malynyń nashar bolýy, úlken bolýy mal balasynyń ulyq bolýy, ishek te osy sekildi. Eger túsinde ishekteri shyqqanyn kórse, malynyń ashyq bolmaǵy.
  3. Qurt jeseń—jańalyq estısiń. 1101. Qurt ılep otyrsań—qonaq kútesiń.
  4. Qurt (jándik): túsinde qurt kórý—qyzdyń belgisi. Túsinde ishinde qurt baryn sezý—týysqandaryna kele- tin qıynshylyqty bildiredi. Túsinde denesinen qurt shyqqandyǵyn kórý—qıynshylyqtyń jáne qaıǵy- nyń ketetindigin bildiredi.
  5. Qurtty jaıyp júrseń—aýrýdan aıyǵý.
  6. Qurylysshy: jumys ústindegi qurylysshyny kór- seńiz—eleýli shyǵyn shyǵatyn úlken ózgeris kútip tur. Eger qurylysshyny jas qyz kórse—turmysta jolyńyz bolǵaly tur.
  7. Qus kórse—dáýlet, rahattyq bolady.
  8. Qus ustaǵan adam—óner ne bılik qonady, dáýletti bo- lyp, perzent súıedi.
  9. Qus: túsinde qus kórip, qandaı qus ekendigin bilmese— Ázireıl (á.s.) dep jorylady. Aýrý kisi túsinde bir qustyń úıinen bir zatty alyp kókke ushqandyǵyn

9-0185

 

 

kórse—dúnıe salatynyn bildiredi. Qustyń tóbeńizge kelip otyrýy—úıińizge qonaq keletindigin bildiredi. Túsinde aq tústi qus kórý—áıeli júkti bolsa, er bala týatyndyǵynyń belgisi. Túsinde qustyń qanatyn syndyrsa, dúnıege keletin balanyń ómir jasy uzaq bolatyndyǵyn bildiredi. Túsinde qustardyń tóbesinde ushyp júrgendigin kórý—qyzmetiniń joǵarylap, tasynyń joǵary  domalaıtynyn  bildiredi.  Kókten bir qus túsip, janyna qonǵandyǵyn kórý—súıinshili habardyń belgisi. Keıbir tús jorýshylar aq tústi qusty—jaqsylyqqa, qara tústi qusty—kúná iske, ala tústi qusty rıa dep joryǵan.

  1. Qustyń jemisi, azyǵy: túsinde qustyń azyǵyn kórý— halal jolmen tabylǵan dúnıe-múlikti bildiredi. Túsinde qustyń azyǵyn jegendigin kórý—keıbir tús jorýshylardyń aıtýynsha, jaqsylyqtyń belgisi, al, keıbireýi jamandyqtyń belgisi dep joramaldaǵan. Keıbir kezde qus azyǵy—aqshanyń belgisi.
  2. Qusý: eger túsinde jeńil qusqandyǵyn kórse—ol kisi táýbe etýin, týralyqty tabýyn bildiredi. Eger qan qusqandyǵyn kórse—kúná is isteýden toqtalýyn, ha- ram jolmen dúnıe-múlik tapqandyǵyna ókinýin, ama- natty ıesine berýin bildiredi. Qaqyryq qusqandyǵyn kórý—kúnáisteýdentoqtalatyndyǵynbildiredi. Jegen tamaǵyn qusý—óziniń jaqsy kóretin bir zatyn bireýge syılaý kerektigin meńzeıdi. Túsinde qandaı da bir zatty qusý—jaqsylyqtyń belgisi. Óte kóp qan qusqandyǵyn kórý—mol tabysty, januıasyndaǵy bir balanyń dúnıege kelýin, saparda bolsa, úıine qaıtatyndyǵyn bildiredi. Aýrý kisi túsinde jylan qusqandyǵyn kór- se—ólimniń ókshelep kelip qalǵandyǵyn bildiredi. Deni saý adamnyń bul tústi kórýi—dushpanyna ústem bolatyndyǵyn bildiredi.
  3. Qusy bar uıa—úlken túsim.
  4. Quttyqtaý: túsińizde týysqannan quttyqtaý kelgen- digin kórý—jaqsylyqtyń belgisi. Bireýge quttyqtaý qaǵazyn jiberý—kedeı-kepshikterge járdem berýdiń belgisi.

 

 

  1. Quty, qorap: túsinde lyq toly quty kórý—molshy- lyqtyń, bos quty—joqshylyq pen qıynshylyqtyń belgisi.
  2. Qutylý: túsinde qandaı da bir qıyndyqtan qutyla- tyndyǵyn kórý—dertinen, aýrýynan qutylatyndy- ǵyn bildiredi.
  3. Qutyrý: túsinde qutyrǵan ıt kórý—aldy-artyn sho- lýdy, abaılaýdy bildiredi. Túsinde qutyrǵan ıttiń tisteýi—kóre almaýshylyq, qyzǵanyp júrgen adam- dardyń belgisi. Al túsinde qutyrǵan ıtti óltirý— dushpandaryńyzdy jeńýdi bildiredi.
  4. Qushaqtaý: túsinde qushaqtaýdy eki túrli jorýǵa bo- lady: jeńis jáne mahabbat. Bireýdi qushaqtaǵanyn kórý—jeńis, ústemdikti bildiredi. Ábý Saıd al-Ýaız- dyń aıtýynsha, qushaqtaý—súıispenshilik pen dostyq- tyń belgisi. Túsinde dushpanymen qushaqtasqanyn kórý—onymen dostasatyndyǵynyń belgisi. Túsinde bul dúnıeden ótken kisimen qushaqtasqanyn kórý—az ýaqyt qushaqtassa, ol kisiniń uzaqtaý ómir súretindigin bildiredi. Al ólgen kisi qushaqtap, óz tarapyna alyp ketkendigin kórý—ol kisiniń bul dúnıeden ótetindigin bildiredi.
  5. Qydyr túni: túsinde qydyr túnin kórý—jumysynyń órge domalaıtynyn bildiredi. Bul tús—tústerdiń eń qaıyrlysy.
  6. Qyz bala: túsinde kishkentaı qyz kórý—molshylyq- ty, ataq-abyroıdy bildiredi. Túsinde emshektegi qyzdy kórý—jaqsylyqtyń belgisi. Túsinde qyz bala taýyp alý nemese otbasynda qyz bala týǵandyǵyn kó- rý—tús kórýshiniń jamandyqtan qutylatyndyǵyn, baqytty ómir súretindigin bildiredi. Aýrý kisi qyz tý- ǵanyn kórse—aýrýyna shıpa tabylatyndyǵyn bil- diredi. Áıeliniń qyz týýy—armanyna jetetindigin, jaqsylyq pen tabysty bildiredi. Jórgektegi qyz balanyń sizge sóıleýi—jora-joldastaryńyzdyń qyz- ǵanatyndaı qyzmetińizdiń ósetindigin bildiredi. Al kishkentaı qyzdyń aýyrýy nemese ólýi—joqshylyq, jamanshylyqtyń belgisi.

 

 

  1. Qyz qýýǵa qatysý—úılený.
  2. Qyz qarbyz jep júrse—aldanady, qatelesedi, ýaıymǵa kezdesedi.
  3. Qyz túsinde bosanyp júrse—jamandyq.
  4. Qyz: eger túsinde bireý turmysqa shyqpaǵan qyzben kezdeskenin kórse—dúnıe-múlikke nemese saýdasynda zor tabysqa ıe bolatyndyǵyn bildiredi. Túsinde boı- jetken qyzben sóılesý, qaljyńdasý, súıisý—baqyt- ty, mol ryzyqty bildiredi.
  5. Qyzǵaldaq—jas, ádepti bireýge ǵashyq bolatyndy- ǵyńyzdyń belgisi. Bul gúldi ósirý nemese alý nemese tapqandyǵyn kórý—qýanyshtyń belgisi. Qyzǵaldaq gúlin basyńyzǵa jaǵýyńyz—qyzmetińizdiń ósetindigin bildiredi.
  6. Qyzǵaný—búlik, báleketti bildiredi. Keıbir kezde ashý- yzany, menmendikti jáne jamandyqty bildiredi.
  7. Qyzǵylt tús—syılyq.
  8. Qyzmetshi áıel—jaqsylyqtyń nyshanyn bildiredi. Túsinde qyzmetshi áıeli bar ekenin jáne odan kish- kentaı kezinde tyńdaǵan ertegilerdi aıtyp ber dep ótinip jatqanyn kórý—eger járdemge muqtaj bolsa, járdem beriletinin nemese jumysyndaǵy tabysynan da joǵary tabysy mol jerge ornalasatynyn bildiredi. Qyzmetshisiniń qolyn súıip duǵasyn alǵanyn kórgen adam—Allanyń razylyǵyna bólengen adam ekenin bildiredi. Bul tús—dúnıe men aqyrettegi isteriniń ońdy bolatynyn bildiredi.
  9. Qyzyl jaqut, laǵyl: túsinde tanıtyn bireý bul asyl tasty berýi—ol kisiniń týysynan bir qyzben úılene- tindigin bildiredi. Tasty bergen kisini tanymasa—ala- tyn qyzy tanymaıtyn otbasydan bolatyndyǵynyń belgisi. Túsinde bir áıeldiń sizge bul tasty berýi— jaqsylyqtyń belgisi. Óziniń basqa bireýge berýi—ol kisige úılený isinde járdem berý kerektigin bildiredi.
  10. Qyzyl kórpe jamylsań—aýrýǵa tap kelýiń múmkin. 1128. Qyzyl saqal: túsinde saqalynyń tústi bolýy—búliktiń

belgisi.

 

 

  1. Qyzyl tumsyqty qarǵa—oıyn-kúlki, súıispenshilikti bildiredi.
  2. Qyzyl tut: túsinde qyzyl tut alǵanyn kórý—aqsha jáne bala-shaǵanyń kóp ekendigin bildiredi. Túsinde tut jeý—kóp tabysqa keneletindigin bildiredi.
  3. Qyzyl tústi kıim kıse—el bılegen bastyq bolady. 1132. Qyzyl tústi nárseler—mahabbat, syrqatqa kezigý. 1133. Qyzyl sharap quıyp tursań—tóbeleske tap bolarsyń. 1134. Qyzylsha—bireýdiń mazaǵy bolý.
  4. Qyl kópir: túsinde qyl kópirdiń ústinde turǵanyn kórgen adam—dinine berik ekendigin bildiredi. Qyl kópirdiń ústinde aıaǵy taımaı júrgenin kórgen adam— úlken isti tyndyrady. Qyl kópirden aıaǵy taıǵanyn kórgen adam—kúni istep, aqıqattan aırylady.
  5. Qylysh: túsinde qylysh asynǵanyn kórý—úlken bir maqamdy bildiredi. Qylyshynyń qatty aýyr- laýy—kúsheıip jáne paıda kóretinin bildiredi. Qy- lyshtyń baýy úzilip jerge túsýi—qyzmetinen bo- saıtyndyǵynyń belgisi. Túsinde bireý áıeline qylysh bergendigin nemese áıeliniń oǵan qylysh bergendigin kórý—otbasynda er balanyń dúnıege keletindigin bildiredi. Al eger áıeline qynynan sýyrylmaǵan qylyshty berse—áıeliniń qyz týatynyn bildiredi. Eger qylysh ótkir bolsa—onda sóılegen sózi aqıqat, durys ekendigin bildiredi. Jerde jatqan qylyshty alǵanyn kórý—aqıqatty izdegen kisini ári aqıqatty tabatynyn bildiredi. Túsinde bireýden qylysh alý— áıeliniń belgisi. Qylyshty qynyna tyǵý—amanattyń belgisi. Qylysh sabynyń synǵanyn kórý—áıeliniń nemese aǵasynyń dúnıeden ótetindigin bildiredi. Qy- lyshty jutqanyn kórý—dushpanynyń mal-múlkin qoldy etetinin bildiredi. Túsinde bir kisini qylyshpen urý—ol kisiniń mazasyn alatyndyǵyn bildiredi. Boıdaq bireý túsinde qylyshty qynyna tyqqanyn kórse—úılenetindiginiń belgisi. Qolyndaǵy qylysh dushpanynyń qylyshynan uzyn bolsa—dushpanyn jeńetindigin bildiredi. Qylyshynyń ótpeı qalýy—

 

 

ol kisiniń sózin eshkim tyńdamaıtyndyǵyn bildiredi. Eger bireý qylyshpen uratyn bolsa, qylyshtyń tı- gen jerinen qan shyqpasa—ol adamnyń aıtatyn sózi aqıqat ekendigin bildiredi. Qylysh—ryzyqty da bildiredi. Keıbir kezde qylysh kórý—dúnıe múlikti jáne bilimdi bildiredi. Qylyshty istegendigin kórý— bilimdi kisiniń belgisi.

  1. Qymyzdy bireýge berseń—oljańdy bólisý nemese oqý ornyna barý.
  2. Qyna: túsinde qyna kórý—ádemilikti bildiredi. Tú- sinde óziniń nemese ózgeniń qolyna qyna jaǵý— jaqsylyqtyń belgi. Qynany ydysta ekendigin kórý— dúnıe-múlik pen jaqsy habardyń belgisi. Qoly men aıaǵyn qynamen boıaǵandyǵyn kórý—úıine mol tabys ákeletindigin bildiredi. Saqalyn qynamen boıaǵanyn kórý—qulshylyqqa berilýin, joqshylyqqa shúkir etýin, uzyn jáne jaqsy ómirdi jáne Alla Taǵala razylyǵy úshin jumys, qyzmet etýdi bildiredi.
  3. Qyr sıyrynyń buzaýy—nadandardyń amalyn habar- laý.
  4. Qyran—dáreje.
  5. Qyraý: túsinde qys mezgilinde qyraý kórý—muń- qaıǵynyń ketip, dushpany men kúndep júrgen adamda- ryna ústem keletindiginiń belgisi. Túsinde qyraý sýdy qatyryp, aǵashtardy syndyrǵan bolsa—joqshylyq pen qıynshylyqtyń belgisi. Bir kisiniń qyraý basqan jerde júrýi—jamanshylyqtyń belgisi.
  6. Qyrǵaýyl kórse—barlyq isi oıdaǵydaı bolady. 1143. Qyrkúıek—istegi keleńsizdik.
  7. Qyrmandy satyp alý—jaqynda salıqaly qyzben úı- lenýdiń belgisi.
  8. Qyrman: túsinde qyrman kórý—mańdaı termen jı- nalǵan mal-múliktiń belgisi. Túsinde órtengen qyrman kórý—qolyńyzdaǵy mal-múlikten aırylýdyń belgisi.
  9. Qys: túsinde mezgilsiz qysty kórý—qaıǵy-muńnyń belgisi. Al óz maýsymynda kórý—jaqsylyqtyń bel- gisi.

 

 

  1. Qystygúni jasyl jaılaý kórse—Qudaıdyń meıirimi túsedi.
  2. Qysh quıý—balalary kóp bolý. Qysh kirpish—dúnıe- múlik. Qyshtan úı soǵý—abyroıy ósý.
  3. Laı sý—renish.
  4. Laı sý ishseń—ýaıym keler.
  5. Lashyndy kórse—ákimderdiń saıasy túsedi. 1152. Mazarat kórseń—tynyshtyq belgisi.
  6. Maı basyńa jaǵylsa—aqsha alasyń. 1154. Maı kórseń—jaqsylyq, molshylyq.
  7. Maıdy kıimge tamyzyp alsań—mahabbattaǵy sáttilik. 1156. Maımyldy túsinde kórmek—bir aqyly kem kisige kez-

deser, onymen áýre bolýy kisi kózine túser.

  1. Maqtanyń kósheti—bilimdar, meıirimdi adam. Maqta- nyń shıti—qıynshylyqpen qol jetkizgen mal-múlik.
  2. Maqta kórseń—baılyq.
  3. Maqta terseń—úlken tabys, qýaný. 1160. Mal basy—molshylyq.
  4. Marjan—qýanysh, tabys.
  5. Masa—dushpan. Masa shaǵý—tisin batyra almaı júr- gen qas dushpan.
  6. Másjıd jamıǵny kórý, kaǵbany taýaf qylý—joǵary ókimet bastyǵy bolmaq, dininde týra bolmaq.
  7. Meshit—ǵalym kisi. Meshit salý—jaqsylyq jasaý, súnnet is. Meshitke kirý—kúnádan tazarý. Meshitte na- maz oqý—jaqsylyq. Meshitte shyraq jaǵyp otyrý— bilimdar bolý. Meshittegi shyraq sóný—bilimdi kisiniń dúnıeden ótýi. Meshittiń esigi jabyq bolý—tarshylyq.
  8. Meń—qýanysh, shattyq.
  9. Meıiz, jańǵaq jeseń—oljaly tabys.
  10. Merýert kórý—Alla taǵalanyń adal perzent bereıin degeni.
  11. Mıras—ótkinshi qıynshylyq.
  12. Mıhrab kórmek—bastyq, ıakı ımam bolmaq. Mıhrabta namaz oqymaq—súıinishti habar bolady.
  13. Moıyn kórmek—amanat bolady, moıynnyń túsinde na- shar kórinýi—amanatynan, dininen nashar bolýy.

 

 

  1. Mola kórseń—kútpegen jaqsylyq.
  2. Molany talqandap júrseń—ólimniń belgisi.
  3. Monsha ishinde namaz oqyr kórse—qatynymen shaǵy- lys qylmaq.
  4. Monshadaǵy jalańash áıel—renish. 1175. Monshadaǵy qan—mezgilsiz ólim.
  5. Monshadan shyǵyp kele jatsań—qanaǵattanasyń. 1177. Molshylyq—qıynshylyqtan qutylý, qaryzdaryn

óteý.

  1. Muǵalim—bilimi artý.
  2. Muz kórseń—sátsizdik belgisi.
  3. Muzdaı sý ishseń—densaýlyǵyń jaqsarmaq. 1181. Muzjarǵysh kórseń—ólim týraly habar keledi.
  4. Murnyn sińbirý, ıakı muryn boǵyn kórý—bala bolady. 1183. Murt kórmek hám kespek—izgi ǵamal bolady, uzyndy-

ǵy—mákrýh istegendigi.

  1. Muryn qanamaq—haramnan kiretin mal bolady.
  2. Muryn qanaýy—kisiniń jaqyn qaryndastarynyń ar- týy.
  3. Muryn: óz murnyńyz—kez kelgen istiń sheshimin ta- bý. Eger túsińizde murnyńyz tym kishi bolyp kórin- se—joǵaltý men sátsizdik. Qan aqqan muryn—baqyt- syzdyq.
  4. Musylman nanymyn alyp qaraıyq: túste aq, jasyl tústi zatty nemese sýdy kórý—jaqsy nyshan.
  5. Muhıt kórseń—qanaǵattanasyń. 1189. Múıiz kórseń—aqsha alasyń.
  6. Músinshi—óńińizdegi shekten tys shyǵyn sizdiń mate- rıaldyq jaǵdaıyńyzǵa zıanyn tıgizedi.
  7. Myltyq kórseń—qaýip belgisi. 1192. Mys teńge—ýaıymǵa batyrar.
  8. Mystan júrgen tús—sizdiń janyńyzǵa jaqyn dos- taryńyzdyń ortasynda kóńil kóteretinińizdi boljaı- dy. Alaıda saq bolyńyz, sońynda sizdi ýaıym kútip tur.

 

 

  1. Mysyq kórý—adamdardy saqtaýshy qyzmetker bolar. 1195. Naızaǵaı—istegi qıyndyqtar. Naızaǵaı men kúnniń

kúrkireýin estiseńiz—jolyńyzdy kes-kestegen qıyn- dyqtar men senimsizdiktiń belgisi.

  1. Namaz oqyp meshitten shyqsa—haıyrly bolmaq, keń- shilik bolmaq.
  2. Namazdy tamam etip, sálem etip shyǵýdy kórse—bar- lyq mashaqatynan qutylmaq.
  3. Nan—baılyq, olja, nesibe.

1199. Nan jaýyp júrseń—bereke, toqshylyq.

 

týs jorý, týs jorý aksha korse, týs jorý altyn korse, týs jorý alfavıt, týs jorý balyk, týs jorý ıt korse, týs jorý kazaksha, týs jorý mysyk, týs jorý sý korse, týsınde aksha korsen, týsınde altyn korse, týsınde aıagyn aýyr bolsa, týsınde balyk korse, týsınde bıt korse, týsınde jylan korse, týsınde jylky korse, týsınde ıt korse, týsınde kan korse, týsınde mysyk korse, tús jorý jigit kórse, tús jorý janýarlar, tús jorý jylan, tús jorý kitaby qazaqsha, tús jorý kitapshasy, tús jorý kıim kórý, tús jorý ul bala kórse, tús jorý áıel adam kórse, túsińde altyn kórseń, túsińde aıaǵyń aýyr bolsa, túsińde aqsha kórseń, túsińde balyq kórseń, túsińde jylan kórseń, túsińde jylqy kórseń, túsińde ıt kórseń, túsińde mysyq kórseń, túsińde tisiń tússe, túsińde tyshqan kórseń

You Might Also Like