Ultty táýelsizdikke úndegen «QAZAQ» gazeti

Gazetimizdiń kóp maqsatynyń biri — basqadan da alyp, ózimizde baryn jıyp, qazaq tiliniń betin jóndep, jolyn ashpaq, sondyqtan qazaqtyń maqaldary, taqpaq sózderi, bılerdiń, sheshenderdiń aıtqan sózderi, basylǵan óleńder, qıssalar bári de qabyl alynady, basylmaı qalǵan sózder qaıtarylmaıdy.

«Qazaq» gazetiniń shyǵarýshylar alqasy

 

"Qazaq" gazetiniń quryltaıshylary (soldan ońǵa qaraı): Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhan jáne Mirjaqyp Dýlatuly.

1913 jyly 2 aqpanda Orynborda «Qazaq» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. Alǵashqy jyldary apta saıyn, al 1915 jyldan aptasyna eki ret shyǵyp turǵan basylym bes jyldyń ishinde qazaq tilinde kásibı gazet stılin qalyptastyrdy.

««Zamanyna qaraı amaly» degen sóz bar. Munyń maǵynasy — zamannyń túrine qarap isteý. Tóńirekke qarasaq, túnergen-túnergen bulttar kórinedi, túbi qandaı belgisiz, ne bolaryn bilmeımiz. Nur bolyp jaýyp, jerimizdi kógertip, nesibemizdi molaıtar ma?

Bolmasa, daýyl bop soǵyp, úıimizdi jyǵyp, obshınamyzdy shashyp tastar ma? Kózimiz buǵan jetpeıdi. Jalań aıaq, jalań bas, jeńderimiz qıýsyz, etekterimiz jıýsyz ashylyp, shashylyp qamsyz jatqan halyqpyz. Kúnniń ne bolaryna kózimiz jetpeı tur. Daýyldy jaýyn etý qolymyzdan kelmese de, úılerimiz qıramaı, obshınamyz shashylmaı qalýyna amal etý kerek emes pe? Sol amalǵa kirýge jurtqa muryndyq bolatyn nárseniń biri gazet. Halyqqa gazettiń keregi qandaı ekendigin aıtyp ótkenimiz unamsyz bolmas.

Áýeli, gazet — halyqtyń kózi, qulaǵy hám tili. Adamǵa kóz, qulaq, til qandaı kerek bolsa, halyqqa gazet sondaı kerek. Gazeti joq jurt basqa gazeti bar jurttardyń qasynda qulaǵy joq kereń, tili joq maqaý, kózi joq soqyr syqyldy. Dúnıede ne bolyp jatqanyn kórý joq, ne sóılenip jatqanyn estý joq, óz pikirin aıtý joq. Bútin dúnıe júzindegi halyqtar telegramm, telefon, poshtalardyń arqasynda bir-birimen habarlasyp, gazet arqyly jurtqa jaıyp, bir úıdegi adamdardaı sóılesip otyr. Dúnıede bolyp jatqan ister, sóılenip jatqan sózder — kimge paıdaly? Kimge zararly ekendigin kúni buryn bilip, paıdaly bolsa, shattanyp, zararlysynan saqtanyp turady.

Ekinshi, gazet — jurtqa qyzmet etetin nárse, olaı bolatyn mánisi jurttyń bilimdi, pikirli, kórgeni kóp kósemderi, oqyǵany kóp adamdary gazet arqyly halyqtyń aldyna túsip, jol kórsetip, jón siltep, basshylyq aıtyp turady.

Úshinshi, gazet — halyqqa bilim taratýshy. Olaı deıtinimiz, gazetten jurt estimegenin estip, bilmegenin bilip, birte-birte bilimi molaıyp, zeıini ósip, pikiri ashylyp, parasaty jetikpekshi. Tórtinshi, gazet — halyqtyń daýshysy. «Jurtym» dep halyqty aryn arlap, zaryn zarlap, namysyn joqtaıtyn azamattary gazet arqyly halyqtyń sózin sóılep, paıdasyn qorǵap, zararyna qarsy turyp, qarǵaǵa kózin shoqytpasqa tyrysady.

Halyqqa gazettiń osyndaı paıdaly qyzmetteri bar ekendigin bilgen jurttar gazetti kıetin kıimi, ishetin tamaǵy, ústindegi úıinen sońǵy kerek nársege sanaıdy. Gazettiń paıdasyn bilimdi, ónerli halyqtar kóbirek biledi. Sondyqtan neǵurlym bilimdi, ónerli halyq bolsa, soǵurlym gazet-jýrnaldary kóp...» — 1913 jyldyń 2 aqpańynda dál osy sózdermen «Qazaq» gazetiniń redaktory Ahmet Baıtursynov alǵash maqalasyn bastaǵan edi.

Gazetke qarjylaı kómekteskenderdiń kóshbasynda Mustafa Orazaıuly bar. Jalpy 265 nómiri jaryq kórgen. Gazet rámizdik-beıne retinde kıiz úıdi usyndy. Onyń túndigi batystan ashylyp, esigine «Qazaq» dep jazyldy. Muny túsindirgen ult zıalylary «qazaq ishine Eýropa ǵylym-óneri taralsyn, «Qazaq» gazeti qazaq jurtyna ári mádenıet esigi, ári syrt jurt jaǵynan kúzetshisi bolsyn» dep jazdy.

«Qazaq» gazetin shyǵarýdy uıymdastyrýshy, redaktory - Ahmet Baıtursynuly, onyń ókiletti ókili M. Dýlatuly boldy. 

«Qazaq» gazetiniń avtorlary: Birmuhamet Aqbasov, Júsipbek Aımaýytov, Jaqyp Aqbaev, Ishanǵalı Arabaev, Muhtar Áýezov, Gúláıim Baıgýrına, Ahmet Baıtursynov, Ahmet Birimjanov, Aqqaǵaz Dosjanova, Halel Dosmuhametov, Sábıt Dónentaev, Mirjaqyp Dýlatov, Ǵanıjamal Dýlatova, Álimhan Ermekov, Músilim Ermekov, İlıas Jansúgirov, Tahır Jomartbaev, Qudaıbergen Jubanov, Maǵjan Jumabaev, Máshhúr-Júsip Kópeev, Ǵumar Qarash, Shákárim Qudaıberdıev, Názıpa Quljanova, Beıimbet Maılın, Mustaqym Maldybaev, Ahmet Mámetov, Ǵabdolǵazız Musaǵalıev, Mustafa Shoqaı, Ahmet Orazaev, Mustafa Orazaev, Bıahmet Sársenov, Jansultan Seıdalın, Jıhansha Seıdalın, Asylbek Seıitov, Muhametjan Seralın, Bekmuhambet Serkebaev, Sultanmahmut Toraıǵyrov, Muhametjan Tynyshbaev, Jumaǵalı Tileýlın, Sýbhanberdi Hasenov, Sádýaqas Shormanov.

"Qazaq" gazetiniń 1914 jylǵy 14 aqpan kúngi №50 sany "Qyr balasynyń" qazaqtyń dástúrli bıler sotyn qalpyna keltirý qajettigin aıǵaqtap jazǵan "Bı hám bılik" maqalasymen ashylady.

Birinshi qatarda otyrǵandar: "Qazaq" gazetiniń demeýshisi Hasen Aqaıuly men báıbishesi. Turǵandar: ortada Smaıyl Baıtenuly, ekinshisi - belgisiz.

Ahmet ıshan Orazaıuly, "Qazaq" gazetine aqsha berip, demeýshilik tanytqan adam.

Ahmet Baıtursynuly, "Qazaq" gazetiniń úsh quryltaıshysynyń biri, ári 1913-1917 jyldardaǵy bas redaktory.

Mustafa Shoqaı, Túrkistan muhtarıatynyń (Qoqan avtonomıasynyń) jetekshisi. "Qazaq" gazeti avtorlarynyń biri.

Ǵumar Qarashuly, 20-ǵasyr basyndaǵy tanymal din qaıratkeri, aqyn. "Qazaq" gazeti avtorlarynyń biri, ári Alash qozǵalysy men Alashorda avtonomıasynyń belsendisi.

"Qazaq" gazetiniń tilshileri: Ǵaınıjamal Dýlatova, Aqqaǵaz Dosjanova, Gúlaıym Balǵynbaeva. Orynbor, 1914 jyl.

Alashorda ulttyq-terrıtorıalyq avtonomıasy úkimetiniń (Halyq Keńesiniń) músheleri Alash qalasyna (Zarechnaıa Slobodka, Semeı) kóship kelip qonystanǵan 1918 jyly. Úshinshi qatarda otyrǵandar: soldan ońǵa qaraı birinshi - Ahmet Baıtursynuly, bir kisiden keıin basyna aq kepki kıgen - Alashorda tóraǵasy Álıhan Bókeıhan. 1918 jyl.

20 basyndaǵy qazaq zıalylarynyń toby. Birinshi qatarda qaq ortada aq jeıdemen otyrǵan Álıhan Bókeıhan, onyń sol jaǵyndaǵy adam - Abaıdyń uly Turaǵul, onyń janynda otyrǵan Jubandyq Bolǵanbaev. Ekinshi qatarda oń jaqtan ekinshi turǵan Kókbaı Janataıuly.

Birinshi qatarda (soldan ońǵa) ekinshi otyrǵan Týraǵul Abaıuly, Kókbaı Janataıuly, Muqan Jákejanuly, Ahmet Baıtursynuly. Ekinshi qatarda (soldan ońǵa): Eldes Omarov, Seıdázim Kádirbaev, qazaqtyń áıgili balýany Qajymuqan Muńaıtpasov, Mirjaqyp Dýlatov, Jubandyq Bolǵanbaev. Semeı qalasy, 1918 jyl.

Birinshi qatarda soldan ońǵa qaraı: Halel Ǵabbasov, Mirjaqyp Dýlatov, Ahmet Baıtursynov, Muhtar Áýezov. Ekinshi qatarda (soldan ońǵa): Júsipbek Aımaýytov, Álkeı Marǵulan, Abdolla Baıtasov.

Ahmet Baıtursynuly izbasarlarynyń ortasynda.

20-ǵasyr basyndaǵy qazaq zıalylary. Ortada otyrǵan - "Qazaq" gazetiniń ókiletti ókili Mirjaqyp Dýlatuly. Tashkenttegi fotostýdıalardyń birinde túsirilgen sýret.

 


You Might Also Like