5 sıfry týraly ótkendi bekitý, 4 - 5 sandaryn salystyrý
Taqyryby: 5 sıfry týraly ótkendi bekitý, 4 - 5 sandaryn salystyrý. Keńistikte baǵdarlaý: aldynda, ústinde, astynda, artynda.
Maqsaty: 5 kólemindegi zattardy sanaý qabiletin nyǵaıtý; sıfrdy zattyń sanymen sáıkestendirýdi úıretý; Aınaladaǵy zattardyń sulbasynan geometrıalyq fıgýralardy kóre bilýge úıretý. Aldynda, ústinde, astynda, artynda túsinikterin bekitý.
Shattyq sheńberi:
Qane, qane turaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Quryp bolsaq sheńberdi,
Alaqandy uraıyq.
Biz aqyldy balamyz,
Aıtqan tildi alamyz.
Dostarymdy kórgende,
Qýana qarsy alamyz.
Balalar, sender balapan arnasyndaǵy múltfılmderdi kórgendi jaqsy kóresińder me? Ondaǵy qandaı múltfılmdi súıip kóresińder? Olaı bolsa, búgin men jumysqa kele jatqanda, meniń aldymnan eki súıkimdi búldirshin kezdesti, olar kim ekenin bilgileriń kele me? Endeshe men senderge jumbaq jasyraıyn: Atasy men ájesine qonaqqa barady, olardyń súıikti dostary Aqtós, botaqan j\e kójek, olar kimder?(Álı men Aııa)
Jaraısyńdar, balalar! Endeshe ekeýin ortaǵa shaqyraıyq.
- Sálem balalar, qalaısyńdar? Biz senderdi kórgenimizge qýanyshtymyz. Balalar, búgingi kúnimiz qyzyqty ótý úshin senderdi tabıǵat aıasyna serýenge shaqyrǵymyz kelip tur, bizben birge barasyńdar ma? (Árıne)
- Endeshe bárimiz sheńbermen kettik.
Balalar kele jatqanda aldynan Álı men Aııanyń dosy, kójek kezdesedi. Balalar, kójek neshinshi bolyp kezdesti?(Birinshi)
- Kójekti sıpattaıyqshy (Aq, jumsaq)
- Sálemetsińder me, balalar, senderdi kórgenime qýanyshtymyn. Balalar, sender qaıda jol tarttyńdar? Men sendermen oıyn oınaǵym kelip tur, «Sandarǵa sáıkes kójekterdiń úıshigin tabý» (Mýzyka toqtaǵanda ár bala qolyndaǵy sany men úıshiktiń esigindegi sanǵa sáıkes óz úıshigin tabý. Oıyndy birneshe ret qaıtalaý. )
- Balalar, maǵan sendermen oınaǵan unady, endeshe meni de ózderińmen birge alyp ketińdershi? (Jaraıdy)
Balalar kójekti estelikke sýretke túsirip alaıyqshy, jaraıdy ma?
- Balalar kójekti ertip jolǵa shyqty, kele jatsa aldynan botaqan kezdesti.
- Sálem, balalar, qaıda jol tarttyńdar?(Serýenge)
- Balalar, bizge kójek neshinshi bolyp kezdesti, al botaqan she?
- Balalar, sender kóńildi ekensińder, meniń de sender sekildi oınaǵandy jaqsy kóremin, biraq oınap bolǵasyn oıynshyqtaryn jınaǵym kelmeıdi, sender maǵan kómektesesińder me?(Árıne)
Tapsyrma: Oıynshyqtardy sórelerge ornalastyr -
Alma - joǵary
It - tómenge
Dop - solǵa
Qýyrshaqty - ońǵa
Suraq qoıý: alma qaı jerde tur...
Rahmet, balalar, maǵan kómeketestińder, endi men oınap bolǵasyn mindetti túrde oıynshyqtarymdy oryndaryna salyp jınaıtyn bolamyn, meni de ózderińmen birge alyp ketińdershi? (Jaraıdy)
- Balalar botaqandy alyp jolǵa shyqty, kele jatsa aldynan Aqtós kezdesti.
- Balalar, káne esimizge túsireıikshi kójek birinshi, botaqan ekinshi, al Aqtós neshinshi?
- Sálemetsińder me balalar, jaǵdaılaryń qalaı? Sender aqyldy ekensińder. Balalar, meniń súıikti asym qandaı ekenin bilesińder me?(súıek)
- Durys aıtasyńdar, balalar. Qarańdarshy, meniń súıekterim shashylyp jatyr, olar bir - birine uqsaıdy ma? Nesimen erekshelenedi? (Túsi j\e pishinimen)
Endeshe maǵan qyzdar bir sebetke úshburyshty geom pishini bar súıekterdi jınap bersin, al uldar ekinshi sebetke dóńgelek geom pishindes súıekterdi jınap bersin, al men kim shapshań ekenin qarap turamyn, sosyn sanaımyz.
- Jaraısyńdar, balalar, sender jyldam ekensińder, rahmet senderge!
- Balalar, biz serýende Álı men Aııanyń barlyq dostaryn kezdestirdik, olarmen qyzyqty oıyndar oınadyq, endeshe dostarymyzǵa arnap «Sanamaq» ánin birge aıtsaq qalaı qaraısyńdar? (Jaraıdy)
- Balalar, bizdiń balabaqshaǵa qaıtatyn ýaqytymyz bolǵan sıaqty, dostarymyzben qoshtasaıyq, jaraıdy ma? (Jaraıdy)
- Balalar qarańdarshy, aldymyzda ózen aǵyp jatyr, odan qalaı ótetinimizdi oılastyraıyq, uzyn jáne qysqa jipterdi paıdalaný arqyly.
- Balalar, bizdi tobymyzda tosyn syı kútip tur. Búgingi keremet kúnnen estelik retinde biz Álı men Aıany sýretin osy geometrıalyq pishinderdi paıdalaný arqyly qurastyraıyq.
- Jaraısyńdar, balalar, senderge serýendegen unady ma? Biz kimdermen bardyq?
Bizge osy kóńildi serýende kimderdi kezdestirdik?
Olaı bolsa Álı men Aııany óz eline qaıtaraıyq. Olardyń bizge ákelgen syılyqtary bar eken.
Aqtóbe qalasy
№51 «Jarqyn bala»MDU
Tárbıeshi: Sabıtova Almıra Sabıtovna
Maqsaty: 5 kólemindegi zattardy sanaý qabiletin nyǵaıtý; sıfrdy zattyń sanymen sáıkestendirýdi úıretý; Aınaladaǵy zattardyń sulbasynan geometrıalyq fıgýralardy kóre bilýge úıretý. Aldynda, ústinde, astynda, artynda túsinikterin bekitý.
Shattyq sheńberi:
Qane, qane turaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Quryp bolsaq sheńberdi,
Alaqandy uraıyq.
Biz aqyldy balamyz,
Aıtqan tildi alamyz.
Dostarymdy kórgende,
Qýana qarsy alamyz.
Balalar, sender balapan arnasyndaǵy múltfılmderdi kórgendi jaqsy kóresińder me? Ondaǵy qandaı múltfılmdi súıip kóresińder? Olaı bolsa, búgin men jumysqa kele jatqanda, meniń aldymnan eki súıkimdi búldirshin kezdesti, olar kim ekenin bilgileriń kele me? Endeshe men senderge jumbaq jasyraıyn: Atasy men ájesine qonaqqa barady, olardyń súıikti dostary Aqtós, botaqan j\e kójek, olar kimder?(Álı men Aııa)
Jaraısyńdar, balalar! Endeshe ekeýin ortaǵa shaqyraıyq.
- Sálem balalar, qalaısyńdar? Biz senderdi kórgenimizge qýanyshtymyz. Balalar, búgingi kúnimiz qyzyqty ótý úshin senderdi tabıǵat aıasyna serýenge shaqyrǵymyz kelip tur, bizben birge barasyńdar ma? (Árıne)
- Endeshe bárimiz sheńbermen kettik.
Balalar kele jatqanda aldynan Álı men Aııanyń dosy, kójek kezdesedi. Balalar, kójek neshinshi bolyp kezdesti?(Birinshi)
- Kójekti sıpattaıyqshy (Aq, jumsaq)
- Sálemetsińder me, balalar, senderdi kórgenime qýanyshtymyn. Balalar, sender qaıda jol tarttyńdar? Men sendermen oıyn oınaǵym kelip tur, «Sandarǵa sáıkes kójekterdiń úıshigin tabý» (Mýzyka toqtaǵanda ár bala qolyndaǵy sany men úıshiktiń esigindegi sanǵa sáıkes óz úıshigin tabý. Oıyndy birneshe ret qaıtalaý. )
- Balalar, maǵan sendermen oınaǵan unady, endeshe meni de ózderińmen birge alyp ketińdershi? (Jaraıdy)
Balalar kójekti estelikke sýretke túsirip alaıyqshy, jaraıdy ma?
- Balalar kójekti ertip jolǵa shyqty, kele jatsa aldynan botaqan kezdesti.
- Sálem, balalar, qaıda jol tarttyńdar?(Serýenge)
- Balalar, bizge kójek neshinshi bolyp kezdesti, al botaqan she?
- Balalar, sender kóńildi ekensińder, meniń de sender sekildi oınaǵandy jaqsy kóremin, biraq oınap bolǵasyn oıynshyqtaryn jınaǵym kelmeıdi, sender maǵan kómektesesińder me?(Árıne)
Tapsyrma: Oıynshyqtardy sórelerge ornalastyr -
Alma - joǵary
It - tómenge
Dop - solǵa
Qýyrshaqty - ońǵa
Suraq qoıý: alma qaı jerde tur...
Rahmet, balalar, maǵan kómeketestińder, endi men oınap bolǵasyn mindetti túrde oıynshyqtarymdy oryndaryna salyp jınaıtyn bolamyn, meni de ózderińmen birge alyp ketińdershi? (Jaraıdy)
- Balalar botaqandy alyp jolǵa shyqty, kele jatsa aldynan Aqtós kezdesti.
- Balalar, káne esimizge túsireıikshi kójek birinshi, botaqan ekinshi, al Aqtós neshinshi?
- Sálemetsińder me balalar, jaǵdaılaryń qalaı? Sender aqyldy ekensińder. Balalar, meniń súıikti asym qandaı ekenin bilesińder me?(súıek)
- Durys aıtasyńdar, balalar. Qarańdarshy, meniń súıekterim shashylyp jatyr, olar bir - birine uqsaıdy ma? Nesimen erekshelenedi? (Túsi j\e pishinimen)
Endeshe maǵan qyzdar bir sebetke úshburyshty geom pishini bar súıekterdi jınap bersin, al uldar ekinshi sebetke dóńgelek geom pishindes súıekterdi jınap bersin, al men kim shapshań ekenin qarap turamyn, sosyn sanaımyz.
- Jaraısyńdar, balalar, sender jyldam ekensińder, rahmet senderge!
- Balalar, biz serýende Álı men Aııanyń barlyq dostaryn kezdestirdik, olarmen qyzyqty oıyndar oınadyq, endeshe dostarymyzǵa arnap «Sanamaq» ánin birge aıtsaq qalaı qaraısyńdar? (Jaraıdy)
- Balalar, bizdiń balabaqshaǵa qaıtatyn ýaqytymyz bolǵan sıaqty, dostarymyzben qoshtasaıyq, jaraıdy ma? (Jaraıdy)
- Balalar qarańdarshy, aldymyzda ózen aǵyp jatyr, odan qalaı ótetinimizdi oılastyraıyq, uzyn jáne qysqa jipterdi paıdalaný arqyly.
- Balalar, bizdi tobymyzda tosyn syı kútip tur. Búgingi keremet kúnnen estelik retinde biz Álı men Aıany sýretin osy geometrıalyq pishinderdi paıdalaný arqyly qurastyraıyq.
- Jaraısyńdar, balalar, senderge serýendegen unady ma? Biz kimdermen bardyq?
Bizge osy kóńildi serýende kimderdi kezdestirdik?
Olaı bolsa Álı men Aııany óz eline qaıtaraıyq. Olardyń bizge ákelgen syılyqtary bar eken.
Aqtóbe qalasy
№51 «Jarqyn bala»MDU
Tárbıeshi: Sabıtova Almıra Sabıtovna