Bala quqyǵy – asyl qazyna
Taqyryby: Bala quqyǵy – asyl qazyna.
Maqsaty: Oqýshylardyń adam quqyǵy, onyń ishinde bala quqyǵy jóninde túsinigin keńeıtý, árbir adam óz quqyǵyn bilip, ózgeniń quqyǵyn buzbaýǵa úıretý, quqyqtyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Slaıd, maqal mátel, toptyq jumys, N. Á. Nazarbaevtyń sózi.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Shıratý:
Maqsatymyz, bilim alý
Mindetimiz, eńbektený
Ár oqýshy óz quqyǵyn bilý,
Ony ómirde paıdalaný.
İİ. Oı – qozǵaý.
- Bala dep kimdi aıtamyz?
- Balanyń qandaı quqyǵy bar?
- Eńbek etýge;
- Óz pikirin bildirýge;
- Balanyń óz atyn, ákesiniń atyn alýǵa;
- Múlikke ıe bolý;
- Qorǵalýǵa;
- Otbasynda ómir súrýge, tárbıelenýge;
- Ultyn tańdaýǵa;
- Dem alýǵa;
- Densaýlyǵyn saqtaýǵa quqyly.
Muǵalim sózi: Balalar, zań degenimiz – qoǵamnyń negizgi tiregi. Qoǵam dep otyrǵanymyz myna bizder.
Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev
«Konstıtýsıa – bul da el rámizderiniń biri. Sondyqtan negizgi zańdy eldiń Týy, Án - urany jáne Eltańbasy sekildi qadirleý, qurmetteý – bizdiń paryzymyz» – degen.
Konstıtýsıa – eldiń barlyq erejeleri jınaqtalǵan memlekettiń negizgi qujaty. Sondyqtanda biz ony Ata Zań dep qurmetteımiz.
2002 jyly tamyzda Qazaqstanda «Bala quqyǵy týraly zań» qabyldandy. Bul zań 9 taraý, 53 baptan turady. 2002 jyly 2 qyrkúıekte Qazaqstan «Bala quqyǵy týraly konvensıaǵa» qol qoıady, sóıtip Qazaqstannyń «Balalar quqyǵy týraly zańy» engizildi.
Qazaqstanda balalardyń quqyǵyn qorǵaý týraly ataýly kúnder berilgen.
1 – maýsym Balalardy qorǵaýdyń halyqaralyq kúni
20 – qarasha Balalardyń dúnıejúzilik kúni
10 – jeltoqsan Adam quqyǵy kúni
3. Kórinis: Dáýlet pen Jandáýlettiń partaǵa talasýy.
Suraq: Dáýlet pen Jandáýlettiń arasyndaǵy daýdy sender qalaı sheshken bolar edińder? (Oqýshylar oıyn tyńdaý)
İİİ. Artyq bolmas bilgeniń
Muǵalim: Endeshe balalar 9 taraý, 53 baptan turatyn bala quqyqtary týraly ne bilemiz. 1 - bap.
1. 18 jasqa tolmaǵan jetkinshek bala dep sanalady.
4 - bap. 1. Tegine, násiline jáne qaı uıatqa jatatyndyǵyna, áleýmettik jáne múliktik jaǵdaıyna, jynysyna, tiline, bilimine, dinge kózqarasyna, turǵylyqty jerine, densaýlyq jaǵdaıyna, balaǵa jáne ata anasyna nemese basqa zańdy ókilderine qatysty ózgede mán jaılarǵa qaramastan, barlyq bala teń quqyqqa ıe. 5 - bap.
1. QR-nyń zańdarynda belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, balanyń quqyqtaryn shekteýge bolmaıdy.
8 - bap. 1. Árbir balanyń densaýlyq saqtaýǵa buljymas quqyǵy bar. 9 - bap.
1. Árbir bala týǵan sátinen bastap aty, ákesiniń aty, tegi, ulty jáne azamattyǵy bolýyna quqyly. 15 - bap.
1. Árbir balanyń bilim alýǵa quqyǵy bar jáne QR-nyń bilim týraly zańdaryna sáıkes oǵan tegin bastaýysh, negizgi orta jáne jalpy orta bilim, orta bilimnen keıingi kásiptik, jáne joǵary bilim alýǵa kepildik beriledi. 16 - bap. 1. Árbir balanyń eńbek bostandyǵyna, qyzmet jáne kásip túrlerin erkin tańdaýǵa quqyǵy bar. 19 - bap. 1. Árbir bala óziniń jasyna, densaýlyǵyna jáne qajetterine qaraı demalýǵa jáne bos ýaqytyn paıdalanýǵa quqyly. 21 - bap. 1. Balanyń otbasynda ómir súrý jáne tárbıelený quqyǵy bar. Árbir balanyń otbasynda ómir súrýge jáne tárbıelenýge quqyǵy, óziniń ata - anasyn jáne basqa da jaqyn týystaryn bilýge quqyǵy, olardyń qamqorlyǵy men tárbıesin alýǵa quqyǵy bar.
VI. bólimi. «Jalǵasyn tap».
«Balańdy beske deıin eshteńeden tyıma,
Besten on úshke deıin qulyndaı qına,
On úshten ary syrlasyńdaı syıla».
1. «Ádepti bala................, Ádepsiz bala.............
2. Ananyń kóńili -.....
Balanyń kóńili -.......
3. Balaly úı -......
Balasyz úı qý........
4. Ádepti bala ata anasyn................, maqtatar Ádepsiz bala ata anasyn............ qaqsatar.
Ú. Toptyq jumys:
«Ne isteýge bolmaıdy?»
- Úlkenderdiń aldynan kesip ………..
- Kishkene balany …………
- Qyz balany …………..
- Sabaqtan ………………………
- Synypta …………………….
- Dóreki, bylapyt sózderdi ………………….
«Ne isteý kerek?»
- Úlken kisini …………………………..( syılaý kerek)
- Úlkenniń ……………………………..( tilin alý kerek)
- Úlkenderge ………………………….( sálem berý kerek)
- Kishilerge ………………………………….( qamqorlyq jasaý kerek)
- Analardy, apalardy ………………….( syılaý kerek)
- Oqý quraldaryn ………………………( kútip ustaý kerek)
- Sonymen qatar elimizde bala quqyǵynyń saqtalmaýy, ıaǵnı buzylýyna baılanysty keleńsiz oqıǵalarda kezdesedi. Solardyń birimen tanysaıyq. Sizderge aqparat quraldarynda jarıalanǵan «Temirlannyń hatymen» tanystyrǵym keledi.
«Temirlannyń haty»
«Sálemetsiz be, qurmetti redaksıa!
Sizge hat jazyp otyrǵan Aqtaý qalasynda turatyn, 6 - synypta oqıtyn Asanbaev Temirlan degen balamyn. Jasym 12 - ge kelse de, ómirdiń basyma túsken aýyr jaǵdaılary qolyma qalam alǵyzyp, sizderge hat jazýǵa májbúr etti. Osydan 3 - 4 jyl buryn men de óz otbasymmen baqytty ómir súrip, baqytty balalyq shaǵymda bastan keshirip jattym. Biraq ómirim bir mezette alaı - dúleı boran soqqandaı ózgerip sala berdi. Osydan 3 - 4 jyl buryn Aqtaý qalasynda ózimizdiń turyp jatqan úıimiz de boldy. Sol úıde áke, sheshem jáne ózimnen basqa 2 inim, 2 qaryndasymmen birlesip, ómir súrgen baqytty otbasy edik. Ókinishke oraı, ákem úıimizdi bankke qoıyp, nesıege 40 myń dollar aqsha alyp, qaryzǵa kirdik. Kóp uzamaı belgisiz sebepterge baılanysty ákemiz bizdi tastap ketti. Anamyz bes balamen qalyp, eki jerde jumys jasap, aıanbaı eńbek etti. Árıne onyń tapqan azǵantaı aqshasy bizge ázer jetkenimen, nesıe tóleýge qaıdan jetsin. Ýaqytynda tóleýge tıis nesıemiz de tólenbeı, aqyry aqpan aıynda úıimizden aıyryldyq. Qystyń qaqaǵan kúni jylap - syqtaǵan balalardyń kóz jasyna qaramaı, sot oryndaýshylary úıimizden qýyp shyqty. Amalsyz qala syrtyndaǵy dachadaǵy 1 - bólmeli saraıdy panalaýǵa májbúr boldyq. Kúndelikti asqa jarymaǵandyqtan, men de mekteptegi sabaǵyma barýdy qoıdym. Ózimnen eki jas kishi inimdi ertip, kóshege shyǵyp, mashınalardyń dóńgelegin jýýǵa shyqtym. Jumysymyz úshin 100 teńge alyp, kúnine 500 teńge, keıde 1000 teńge tapsaq, máz bolyp úıge júgiremiz. Úıde eki kózi tórt bolyp kútip otyrǵan inim men qaryndastarymyzǵa nan, jeıtin tamaǵyn alamyz.
Ash bala toq balamen oınamaıdy degendeı, men de sabaqqa barýdy osylaı qoıdym. Meniń qazirgi ýaqyttaǵy basty maqsatym: «Oqý, bilim alý emes, balalary úshin eńbek etip júrgen anama kómektesý. Týǵan baýyrlaryma kúndelikti tamaǵyn taýyp berý» Ákemnen eshqandaı kómek te joq, habar da joq. Men tek ózime senemin. Anama senemin. Ash bolsam da, toq bolsam da óz otbasymmen birge bolǵym keledi.
Qurmetti redaksıa! Osy hatymdy joldaı otyryp, jaǵdaıymdy aıta otyryp, sizderden aqyl - keńes suraımyn. Maǵan qandaı aqyl - keńes berer edińizder.
Sálemmen Temirlan.»
- Al balalar, Osy hatty jazyp otyrǵan Temirlanǵa qandaı sıpattama berer ediń?
Temirlannyń osy basyna túsken aýyr jaǵdaıyna kimder kináli?
Ózderińmen qatar Temirlan atty balaǵa qandaı aqyl - keńes berer edińder?
Balalar, úıge árkim óz atynan Temirlanǵa hat jazyp, júrekten shyqqan sózderimizdi qaǵaz betine túsireıik.
Qorytyndy: Sonymen «quqyq» degenimiz ne boldy?
Keri baılanys. Jelkendi kemeni boıaý.
— Quqyq - memleket tarapynan, bolmasa tıisti qaýly, zańmen árbir adamǵa berilgen erik, bostandyq…
Maqsaty: Oqýshylardyń adam quqyǵy, onyń ishinde bala quqyǵy jóninde túsinigin keńeıtý, árbir adam óz quqyǵyn bilip, ózgeniń quqyǵyn buzbaýǵa úıretý, quqyqtyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Slaıd, maqal mátel, toptyq jumys, N. Á. Nazarbaevtyń sózi.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Shıratý:
Maqsatymyz, bilim alý
Mindetimiz, eńbektený
Ár oqýshy óz quqyǵyn bilý,
Ony ómirde paıdalaný.
İİ. Oı – qozǵaý.
- Bala dep kimdi aıtamyz?
- Balanyń qandaı quqyǵy bar?
- Eńbek etýge;
- Óz pikirin bildirýge;
- Balanyń óz atyn, ákesiniń atyn alýǵa;
- Múlikke ıe bolý;
- Qorǵalýǵa;
- Otbasynda ómir súrýge, tárbıelenýge;
- Ultyn tańdaýǵa;
- Dem alýǵa;
- Densaýlyǵyn saqtaýǵa quqyly.
Muǵalim sózi: Balalar, zań degenimiz – qoǵamnyń negizgi tiregi. Qoǵam dep otyrǵanymyz myna bizder.
Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev
«Konstıtýsıa – bul da el rámizderiniń biri. Sondyqtan negizgi zańdy eldiń Týy, Án - urany jáne Eltańbasy sekildi qadirleý, qurmetteý – bizdiń paryzymyz» – degen.
Konstıtýsıa – eldiń barlyq erejeleri jınaqtalǵan memlekettiń negizgi qujaty. Sondyqtanda biz ony Ata Zań dep qurmetteımiz.
2002 jyly tamyzda Qazaqstanda «Bala quqyǵy týraly zań» qabyldandy. Bul zań 9 taraý, 53 baptan turady. 2002 jyly 2 qyrkúıekte Qazaqstan «Bala quqyǵy týraly konvensıaǵa» qol qoıady, sóıtip Qazaqstannyń «Balalar quqyǵy týraly zańy» engizildi.
Qazaqstanda balalardyń quqyǵyn qorǵaý týraly ataýly kúnder berilgen.
1 – maýsym Balalardy qorǵaýdyń halyqaralyq kúni
20 – qarasha Balalardyń dúnıejúzilik kúni
10 – jeltoqsan Adam quqyǵy kúni
3. Kórinis: Dáýlet pen Jandáýlettiń partaǵa talasýy.
Suraq: Dáýlet pen Jandáýlettiń arasyndaǵy daýdy sender qalaı sheshken bolar edińder? (Oqýshylar oıyn tyńdaý)
İİİ. Artyq bolmas bilgeniń
Muǵalim: Endeshe balalar 9 taraý, 53 baptan turatyn bala quqyqtary týraly ne bilemiz. 1 - bap.
1. 18 jasqa tolmaǵan jetkinshek bala dep sanalady.
4 - bap. 1. Tegine, násiline jáne qaı uıatqa jatatyndyǵyna, áleýmettik jáne múliktik jaǵdaıyna, jynysyna, tiline, bilimine, dinge kózqarasyna, turǵylyqty jerine, densaýlyq jaǵdaıyna, balaǵa jáne ata anasyna nemese basqa zańdy ókilderine qatysty ózgede mán jaılarǵa qaramastan, barlyq bala teń quqyqqa ıe. 5 - bap.
1. QR-nyń zańdarynda belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, balanyń quqyqtaryn shekteýge bolmaıdy.
8 - bap. 1. Árbir balanyń densaýlyq saqtaýǵa buljymas quqyǵy bar. 9 - bap.
1. Árbir bala týǵan sátinen bastap aty, ákesiniń aty, tegi, ulty jáne azamattyǵy bolýyna quqyly. 15 - bap.
1. Árbir balanyń bilim alýǵa quqyǵy bar jáne QR-nyń bilim týraly zańdaryna sáıkes oǵan tegin bastaýysh, negizgi orta jáne jalpy orta bilim, orta bilimnen keıingi kásiptik, jáne joǵary bilim alýǵa kepildik beriledi. 16 - bap. 1. Árbir balanyń eńbek bostandyǵyna, qyzmet jáne kásip túrlerin erkin tańdaýǵa quqyǵy bar. 19 - bap. 1. Árbir bala óziniń jasyna, densaýlyǵyna jáne qajetterine qaraı demalýǵa jáne bos ýaqytyn paıdalanýǵa quqyly. 21 - bap. 1. Balanyń otbasynda ómir súrý jáne tárbıelený quqyǵy bar. Árbir balanyń otbasynda ómir súrýge jáne tárbıelenýge quqyǵy, óziniń ata - anasyn jáne basqa da jaqyn týystaryn bilýge quqyǵy, olardyń qamqorlyǵy men tárbıesin alýǵa quqyǵy bar.
VI. bólimi. «Jalǵasyn tap».
«Balańdy beske deıin eshteńeden tyıma,
Besten on úshke deıin qulyndaı qına,
On úshten ary syrlasyńdaı syıla».
1. «Ádepti bala................, Ádepsiz bala.............
2. Ananyń kóńili -.....
Balanyń kóńili -.......
3. Balaly úı -......
Balasyz úı qý........
4. Ádepti bala ata anasyn................, maqtatar Ádepsiz bala ata anasyn............ qaqsatar.
Ú. Toptyq jumys:
«Ne isteýge bolmaıdy?»
- Úlkenderdiń aldynan kesip ………..
- Kishkene balany …………
- Qyz balany …………..
- Sabaqtan ………………………
- Synypta …………………….
- Dóreki, bylapyt sózderdi ………………….
«Ne isteý kerek?»
- Úlken kisini …………………………..( syılaý kerek)
- Úlkenniń ……………………………..( tilin alý kerek)
- Úlkenderge ………………………….( sálem berý kerek)
- Kishilerge ………………………………….( qamqorlyq jasaý kerek)
- Analardy, apalardy ………………….( syılaý kerek)
- Oqý quraldaryn ………………………( kútip ustaý kerek)
- Sonymen qatar elimizde bala quqyǵynyń saqtalmaýy, ıaǵnı buzylýyna baılanysty keleńsiz oqıǵalarda kezdesedi. Solardyń birimen tanysaıyq. Sizderge aqparat quraldarynda jarıalanǵan «Temirlannyń hatymen» tanystyrǵym keledi.
«Temirlannyń haty»
«Sálemetsiz be, qurmetti redaksıa!
Sizge hat jazyp otyrǵan Aqtaý qalasynda turatyn, 6 - synypta oqıtyn Asanbaev Temirlan degen balamyn. Jasym 12 - ge kelse de, ómirdiń basyma túsken aýyr jaǵdaılary qolyma qalam alǵyzyp, sizderge hat jazýǵa májbúr etti. Osydan 3 - 4 jyl buryn men de óz otbasymmen baqytty ómir súrip, baqytty balalyq shaǵymda bastan keshirip jattym. Biraq ómirim bir mezette alaı - dúleı boran soqqandaı ózgerip sala berdi. Osydan 3 - 4 jyl buryn Aqtaý qalasynda ózimizdiń turyp jatqan úıimiz de boldy. Sol úıde áke, sheshem jáne ózimnen basqa 2 inim, 2 qaryndasymmen birlesip, ómir súrgen baqytty otbasy edik. Ókinishke oraı, ákem úıimizdi bankke qoıyp, nesıege 40 myń dollar aqsha alyp, qaryzǵa kirdik. Kóp uzamaı belgisiz sebepterge baılanysty ákemiz bizdi tastap ketti. Anamyz bes balamen qalyp, eki jerde jumys jasap, aıanbaı eńbek etti. Árıne onyń tapqan azǵantaı aqshasy bizge ázer jetkenimen, nesıe tóleýge qaıdan jetsin. Ýaqytynda tóleýge tıis nesıemiz de tólenbeı, aqyry aqpan aıynda úıimizden aıyryldyq. Qystyń qaqaǵan kúni jylap - syqtaǵan balalardyń kóz jasyna qaramaı, sot oryndaýshylary úıimizden qýyp shyqty. Amalsyz qala syrtyndaǵy dachadaǵy 1 - bólmeli saraıdy panalaýǵa májbúr boldyq. Kúndelikti asqa jarymaǵandyqtan, men de mekteptegi sabaǵyma barýdy qoıdym. Ózimnen eki jas kishi inimdi ertip, kóshege shyǵyp, mashınalardyń dóńgelegin jýýǵa shyqtym. Jumysymyz úshin 100 teńge alyp, kúnine 500 teńge, keıde 1000 teńge tapsaq, máz bolyp úıge júgiremiz. Úıde eki kózi tórt bolyp kútip otyrǵan inim men qaryndastarymyzǵa nan, jeıtin tamaǵyn alamyz.
Ash bala toq balamen oınamaıdy degendeı, men de sabaqqa barýdy osylaı qoıdym. Meniń qazirgi ýaqyttaǵy basty maqsatym: «Oqý, bilim alý emes, balalary úshin eńbek etip júrgen anama kómektesý. Týǵan baýyrlaryma kúndelikti tamaǵyn taýyp berý» Ákemnen eshqandaı kómek te joq, habar da joq. Men tek ózime senemin. Anama senemin. Ash bolsam da, toq bolsam da óz otbasymmen birge bolǵym keledi.
Qurmetti redaksıa! Osy hatymdy joldaı otyryp, jaǵdaıymdy aıta otyryp, sizderden aqyl - keńes suraımyn. Maǵan qandaı aqyl - keńes berer edińizder.
Sálemmen Temirlan.»
- Al balalar, Osy hatty jazyp otyrǵan Temirlanǵa qandaı sıpattama berer ediń?
Temirlannyń osy basyna túsken aýyr jaǵdaıyna kimder kináli?
Ózderińmen qatar Temirlan atty balaǵa qandaı aqyl - keńes berer edińder?
Balalar, úıge árkim óz atynan Temirlanǵa hat jazyp, júrekten shyqqan sózderimizdi qaǵaz betine túsireıik.
Qorytyndy: Sonymen «quqyq» degenimiz ne boldy?
Keri baılanys. Jelkendi kemeni boıaý.
— Quqyq - memleket tarapynan, bolmasa tıisti qaýly, zańmen árbir adamǵa berilgen erik, bostandyq…
You Might Also Like
