Adam minezimen tanylady
Ózin - ózi taný páni 5 synyp
Adam minezimen tanylady
Maqsaty: Adamnyń minezi, minezdi jetildirýdegi adamnyń múmkindikteri týraly túsinik berý.
Mindetteri:
- Jaqsy-jaman minez - qulyqty ajyrata bilýge úıretý;
- Oqýshylardyń boıynda jaqsy minez - qulyq damytýǵa yqpal etý;
- Ózin qurmetteý, ózine degen senimdilikke tárbıeleý.
Shattyq sheńberi
Muǵalim oqýshylarmen amandasqannan keıin olardyń kóńil kúılerin kóterip, sabaqta kóńildi orta qurý maqsatynda «Balalyǵym – bal dáýrenim» ánin aıtýdy usynady.
Balalyǵym – bal dáýrenim
Sózi A. Aıtbaıdiki
Áni Q. Saqaıdiki
Áńgimelesý
Adam ómiri – is - áreketter tizbeginen, basqalardyń áreketterin qabyldaýdan jáne olarǵa degen túrli kóz - qarastardan turady. Kez kelgen áreketti durys túsinip, qabyldaı bilý árkimniń qolynan kelmeıdi. Alaıda adamnyń ózin osy qabiletke baýlyp, tárbıeleýge múmkindigi mol. Oqýlyqtaǵy «Oılanaıyq, pikirleseıik» aıdarymen berilgen suraqtar minez - qulyqtyń adamnyń qarym - qatynas jasaýynda alatyn orny, adamnyń óz minezin ózgerte alatyndyǵy, onyń únemi ózine - ózi syn kózben qaraı otyryp, ózin - ózi tárbıeleýi jónindegi taqyryp aınalasynda júrgiziledi.
1. Minez degenimiz ne?
2. Adamnyń minezi qaıda jáne qalaı tanylady?
3. Minez - qulyq adamdardyń qarym - qatynasyna áser ete me?
4. Adam óz minezin ózgerte ala ma? Qalaı?
Dáıeksóz
Oqýshylardyń minez - qulyq týraly oılaryn túıindeý maqsatynda oqýlyqta minez týraly naqyl sóz berilgen.
Muǵalim oqýshylardyń mátindi oqyǵannan keıingi oıyn tolyq tyńdap alǵan soń, olardyń pikirlerin basshylyqqa ala otyryp, dáıeksózben qorytyndy jasaıdy.
Muǵalim kórnekti qoǵam qaıratkeri, ǵalym Halel Dosmuhamedulynyń: «Jaqsy minez – búkil ómirińniń sarqylmas baılyǵy» degen naqyl sózinen túrli qabiletter jáne múmkindiktermen qosa, jaqsy minez de adamnyń ómir jolyn, taǵdyryn belgileýge úlken áser etetinin oqýshylarǵa túsindiredi.
Mátinmen jumys
Jańa sabaqtyń mazmunyn asha túsý úshin jáne adamdar arasyndaǵy qarym - qatynasta minez qulyqtyń ornyn túsindirý maqsatynda oqýshylarǵa B. Tursynbaevtyń «Álim men Janar» áńgimesin oqý tapsyrylady.
Álim men Janar
B. Tursynbaev
Jańa aqparat
Oqýshylardyń mátin arqyly túıgen oılary oqýlyqtaǵy jańa aqparatpen tolyǵa túsedi. Oqýlyqta adamnyń minez-qulqyna qatysty negizgi tujyrymdamalar berilgen:
«Adamnyń minezi onyń basqa adamdarǵa, qorshaǵan ortaǵa degen qarym - qatynasynan, is - áreketterinen baıqalady.
Adam ózin - ózi tárbıeleý úshin óziniń minez - qulqyn tanyp, ózine synı kózben qaraı alatyndaı qabiletke ıe bolý kerek.
Ár adam óz boıynda adamgershilik qasıetterdi tárbıelep, óz minezin jetildire alady».
Adamnyń qasıetteri óziniń jeke boıyna tán bolsa, minez mindetti túrde qarym - qatynas barysynda aıqyndalady. Oqýshylardyń jaýaptaryn paıymdaı kele muǵalim: Adam óz minezin durys qalyptastyrý úshin ne isteýge bolady? Minezdi qalaı shynyqtyrý kerek? – degen sıaqty suraqtar qoıyp, oqýshylardyń oılaryn tyńdaı. Osy jerde muǵalim synyptaǵy minez óte jaqsy oqýshylarǵa toqtala ketip, olardyń basqaǵa úlgi bolyp, barlyq oqýshymen jaqsy qarym - qatynas jasaýy – olardyń minezderiniń jaıly da jaǵymdy bolǵanynan degen qorytyndy jasap ketýine bolady.
Dáptermen jumys
Dápterde berilgen krıptogrammany sheship, «Ózin - ózi taný» týraly Sokrattyń naqyl sózine paıymdaý jasaý tapsyrylady.
Júrekten júrekke
Muǵalim oqýshylarǵa sheńber boıymen turyp, bir - biriniń jaqsy qasıetterin tizbekpen (oń jaqtan bastap ózinen keıingi balaǵa) aıtyp shyǵýdy tapsyrady. Muǵalim sheńberge turady da, ózi bastap úlgi kórsetedi.
Adam minezimen tanylady
Maqsaty: Adamnyń minezi, minezdi jetildirýdegi adamnyń múmkindikteri týraly túsinik berý.
Mindetteri:
- Jaqsy-jaman minez - qulyqty ajyrata bilýge úıretý;
- Oqýshylardyń boıynda jaqsy minez - qulyq damytýǵa yqpal etý;
- Ózin qurmetteý, ózine degen senimdilikke tárbıeleý.
Shattyq sheńberi
Muǵalim oqýshylarmen amandasqannan keıin olardyń kóńil kúılerin kóterip, sabaqta kóńildi orta qurý maqsatynda «Balalyǵym – bal dáýrenim» ánin aıtýdy usynady.
Balalyǵym – bal dáýrenim
Sózi A. Aıtbaıdiki
Áni Q. Saqaıdiki
Áńgimelesý
Adam ómiri – is - áreketter tizbeginen, basqalardyń áreketterin qabyldaýdan jáne olarǵa degen túrli kóz - qarastardan turady. Kez kelgen áreketti durys túsinip, qabyldaı bilý árkimniń qolynan kelmeıdi. Alaıda adamnyń ózin osy qabiletke baýlyp, tárbıeleýge múmkindigi mol. Oqýlyqtaǵy «Oılanaıyq, pikirleseıik» aıdarymen berilgen suraqtar minez - qulyqtyń adamnyń qarym - qatynas jasaýynda alatyn orny, adamnyń óz minezin ózgerte alatyndyǵy, onyń únemi ózine - ózi syn kózben qaraı otyryp, ózin - ózi tárbıeleýi jónindegi taqyryp aınalasynda júrgiziledi.
1. Minez degenimiz ne?
2. Adamnyń minezi qaıda jáne qalaı tanylady?
3. Minez - qulyq adamdardyń qarym - qatynasyna áser ete me?
4. Adam óz minezin ózgerte ala ma? Qalaı?
Dáıeksóz
Oqýshylardyń minez - qulyq týraly oılaryn túıindeý maqsatynda oqýlyqta minez týraly naqyl sóz berilgen.
Muǵalim oqýshylardyń mátindi oqyǵannan keıingi oıyn tolyq tyńdap alǵan soń, olardyń pikirlerin basshylyqqa ala otyryp, dáıeksózben qorytyndy jasaıdy.
Muǵalim kórnekti qoǵam qaıratkeri, ǵalym Halel Dosmuhamedulynyń: «Jaqsy minez – búkil ómirińniń sarqylmas baılyǵy» degen naqyl sózinen túrli qabiletter jáne múmkindiktermen qosa, jaqsy minez de adamnyń ómir jolyn, taǵdyryn belgileýge úlken áser etetinin oqýshylarǵa túsindiredi.
Mátinmen jumys
Jańa sabaqtyń mazmunyn asha túsý úshin jáne adamdar arasyndaǵy qarym - qatynasta minez qulyqtyń ornyn túsindirý maqsatynda oqýshylarǵa B. Tursynbaevtyń «Álim men Janar» áńgimesin oqý tapsyrylady.
Álim men Janar
B. Tursynbaev
Jańa aqparat
Oqýshylardyń mátin arqyly túıgen oılary oqýlyqtaǵy jańa aqparatpen tolyǵa túsedi. Oqýlyqta adamnyń minez-qulqyna qatysty negizgi tujyrymdamalar berilgen:
«Adamnyń minezi onyń basqa adamdarǵa, qorshaǵan ortaǵa degen qarym - qatynasynan, is - áreketterinen baıqalady.
Adam ózin - ózi tárbıeleý úshin óziniń minez - qulqyn tanyp, ózine synı kózben qaraı alatyndaı qabiletke ıe bolý kerek.
Ár adam óz boıynda adamgershilik qasıetterdi tárbıelep, óz minezin jetildire alady».
Adamnyń qasıetteri óziniń jeke boıyna tán bolsa, minez mindetti túrde qarym - qatynas barysynda aıqyndalady. Oqýshylardyń jaýaptaryn paıymdaı kele muǵalim: Adam óz minezin durys qalyptastyrý úshin ne isteýge bolady? Minezdi qalaı shynyqtyrý kerek? – degen sıaqty suraqtar qoıyp, oqýshylardyń oılaryn tyńdaı. Osy jerde muǵalim synyptaǵy minez óte jaqsy oqýshylarǵa toqtala ketip, olardyń basqaǵa úlgi bolyp, barlyq oqýshymen jaqsy qarym - qatynas jasaýy – olardyń minezderiniń jaıly da jaǵymdy bolǵanynan degen qorytyndy jasap ketýine bolady.
Dáptermen jumys
Dápterde berilgen krıptogrammany sheship, «Ózin - ózi taný» týraly Sokrattyń naqyl sózine paıymdaý jasaý tapsyrylady.
Júrekten júrekke
Muǵalim oqýshylarǵa sheńber boıymen turyp, bir - biriniń jaqsy qasıetterin tizbekpen (oń jaqtan bastap ózinen keıingi balaǵa) aıtyp shyǵýdy tapsyrady. Muǵalim sheńberge turady da, ózi bastap úlgi kórsetedi.
You Might Also Like
