InfoHub Logo

Keshe, jaqyn Semeıde, 21 oktábrde, burynǵy jandaral mekemesi, «Bostandyq úıine» qaraı top-tobymen aǵylǵan qazaq edi. Semınarıster bir ret, gımnazıser bir ret, kýrıster, muǵalimder bir ret, saýdagerler, qyrdan kelgender de bar. «Segizdegi bala seksendegi shal da qalmaı» degendeı, toıǵa bara jatqandaı bóriniń de mereıleri ústem, eńseleri kóterińki, júzderi jaryq, kózderinen, qozǵalystarynan qýanǵandyqtary kórinip turýshy edi. Bir-birine jolyqqanda qýanyshtan aman - sálemdi de umytyp sózderi: «Poezd qashan keledi deý ǵana» edi. Bular kimdi tosady? Bulardyń poezd kelgen, kelmegenine ne isi bar? Álde «General-gýbernator keledi, daıar bolyńdar» dep jandaral ómir berdi me? Onda osyndaı qýana ma? Onda jalmaýyzdyń jalǵyz kózinde mańdaıy jarqyrap qazaqtardy joldan bylaı tur dep qoısha ıirip sabap júretin prıstav, strajnıkter qaıda? Onda «jumysqa kerek» dep jıylǵan qazaqtardyń astarynan aýdaryp alyp jatatyn attary qaıda? Onda etekteri dalıyp, moıyndaryna bir-bir sary jezderin salyp alyp ersili-qarsyly shaýyp júretin bolys, aýylnaılary qaıda? Joq, munyń bárinen de 27 fevraldan beri qazaqtyń arqasy bosaǵan, aıaǵy sheshilgen. Bul qazaqtar burynǵydaı eriksiz «qanyn sorǵan bıtin» tosyp jıylǵan qazaqtar emes, erikti qazaqtar, elge eńbegin sińirgen erin tosyp jıylǵan qazaqtar edi. Ol eri kim edi? Ol eri: eli úshin qurbandyqqa janyn bergen, bıt, búrge, qandalaǵa qanyn bergen, kórdeı sasyq aýa, temirli úıde alash úshin zaryǵyp beınet etken, bolsa da qalyń tuman, jarqyldaǵan túımege aldanbaǵan, basqadaı bir basy úshin jaldanbaǵan, (qaıtkende alash kórkeıer degen oıdan basqa oıdy ómirinde maldanbaǵan Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhanov edi.

Álgi kóshe toly aǵylǵan qazaqtyń bári «Bostandyq úıine» baryp toldy. Arnalǵan kisiler halyqty rettep otyrǵyzdy. «Qarsy alý toıymyzdyń úlkeni erteń Alash qalasynda bolsyn, jáne búgingi kún Ertisten qaıyq júrmeıdi, poezdan sharshap kelgen kisini kóp ustamaýǵa búgin komıtet kisileri hám bergi jaqtaǵy oqyǵandar qarsy alsyn» delinip jurt Alash qalasynda kórispek boldy. Birsypyralar Álıhan kelgende qutty bolsyn aıtýǵa hám onyń qylǵan qyzmetterine júrekteriniń qalaı rıza bolǵanyn bildirýge qandaı sóz tabýdyń qamyna kiristi. Qozybaǵarov hám basqalar jas balalarǵa jáne qara halyqqa Álıhannyń ómirin, qylǵan qyzmetterin sóıledi.

Sóıtip otyrǵanda poezd tosyp avtomobılmen alyp kelýge jibergen eki kisiniń (Mustaqym hám Tarabaev) basy kórinip, kútip otyrǵan qurmetti erimizdiń kelip qalǵany bilindi. Al jurt qadyr kisisin kórgende mundaı súısinbes. Árkim túregelip aıaqbasqan jerinde qýanyshtan bir-eki mınýt esinen aıyrylyp pa, áıteýir daǵdaryńqyrap turdy. Ǵalıhan jurtqa aman - sálem qylyp otyrǵan soń, qara halyq atynan Shynjy Musataev kelgenine qutty bolsyn aıtty. Onan soń komıtet atynan Ahmetjan Qozybaǵarov sóıledi. Onan soń ýchıtelder atynan Mánnen Turǵynbaev aıtty: «Súıikti basshymyz! Eńbegiń jandy. Ultyńyzdyń jandana bastaǵanyn kózińiz kórdi. Óziniń oqytýshy ekenin jasyryp júretin oqytýshylar mynaý otyrǵan. Burynǵy kelgenderińizde dıdaryńyzdy kórsetpeı jaýyp qoıǵan ýaqyt da bolyp edi. Júziqaralardan qorqyp biz de búıtip kórinip aldyńyzdan shyǵa almaýshy edik. Qudaı bizdi búıtip qarsy alýǵa jetkizdi. Biz, oqytýshylar, pikirińizdi jaıyp, elińizdi tiriltýge daıarmyz. Jasa, bizdiń bıik basshymyz! Sizdi kórýmen ózimizdi baqytty sanaımyz». Sonan soń jalpy jastar atynan S. M. Toraıǵyrov kelýin bylaısha quttyqtady:

«Kósh bastaǵan erimiz!
Qýanyshta elińiz.
Tóbemiz kókke jetkendeı,
Kókirekten búgin ketkendeı,
Sizdi kórip sherimiz.
Elińizdiń bul shaǵyn,
Alash týyn hám baǵyn,
Kózben kórip tólendi,
Kópten bergi terińiz,
Alash týyn qolǵa alǵan
Qarańǵyda jol salǵan
Arystanym, kelińiz!»

Onan soń oqýshylar atynan Aımaýytov sóıledi:

«Qarańǵydan qan jylap qańǵyrǵan kúnde basyndy alash jolynda qurban qylǵan aǵamyz, asqar belimiz!

Sizdi kórgendegi júrektiń qýanyshyn til aıtyp jetkizerlik emes. Ómirińdi jibergen jolyń, biz, inilerińe jaǵyp qoıǵan sham - shyraq.

Jasasyn, súıregen, alashyń! Jasa sabazym!»

Onan soń basqalar tarapynan sol rettes sózder aıtylyp bolǵan soń Álıhan aǵaı turyp jurtqa qarap aman - sálem quttyqtaýdy qabyl alǵanyn bildirip, qysqa ǵana sóıledi:

«Aǵalar, iniler! Meni bulaı qarsy alǵandaryńa rahmet! Biraq uǵyný kerek: bostandyqty týǵyzǵan men emes, orys erleri. Men olardyń jolynda joldastyqta júrgen kisi. Júz jyldan beri bostandyq úshin atylǵan, asylǵan solar. Rahmetti solarǵa baryp aıtý kerek. Bostandyqqa qýansańdar, meni basshymyz dep aıtqandaryń shyn bolsa, mine, men óle-ólgenshe senderge qyzmet qylýǵa ýáde beremin, sender ýáde beresińder me bostandyqtyń jolymen bolýǵa? Bostandyqtyń jolymen bolsańdar: bısharany jemeýge, partıany qoıyp, birigýge, bas paıdasymen jurt paıdasyn birdeı kórýge, barlyq kúnderińdi ǵylym jolyna, bostandyq arqasymen kógerý jolyna jumsaýǵa kerek. Mine, bostandyq bolǵaly osylardy qylyp otyrǵan shyǵarsyńdar. Osylardy qylsańdar, bostandyq ózinen-ózi senderge túk ákep bermeıdi».

Budan soń jurt erteń Alash qalasyna baryp, Álıhan men Álimhannyń Sıbır sezinde sóılegen sózderin tyńdamaq bolyp tarady.

Alash qalasyna «Álıhan saǵat onda ótedi» degenmen, sol ýaqytty ańdyǵan halyq teńizi tolqyndatyp, qaıyq aýzyna qaraı aǵylady. Aldyńǵy rette kóńili esińki attylar qolynda «kúnim týdy, kún astynda men de... men de...» dep kókke qarap, kókiregin kergen Alash týy kózge buryn túsýshi edi.

«Kóterilgen týym bar, kóteretin erim bar...» degendeı qylyp, kóńili bosap, kózderine jas alǵan otaǵasylar, aqsaqaldar bir ret edi. Balapandaryn shýyrtqan úırekteı shákirtterin qatarlap aldarynda, qoldarynda túrli tústegi tý alyp bastaǵan muǵalimder bir ret edi.

Muǵalimdik kýrs shákirtteri de týyn jelkildetip bir ret edi. Kórinistiń bárin jazýǵa murshasyzbyn, áıteýir bul kórinisti kórgen qazaq qany eriksiz «qudaıa, búgin alsań da» degendi túsirýshi edi.

Mine, qaıyqtaǵy avtomobıl Alash týynyń astynda Álıhanyn tosqan halyq ishine kirdi. Avtomobılden túsip, aman - sálem kórsetken soń, doklad oqıtyn úıdiń alystyǵyna qaramaı, halyqpen birge jaıaý júrdi. Munymen Álıhannyń qaıda bolsa halyqpen birge ekendigi, buryn myń qaıtara bolsa, endi birneshe myń qaıtara bolyp oılandy.

Alash qalasynda eń keńi osy dep, tandap daıarlaǵan úıge halyq syımady: kóbi sózin estýden buryn kórýge qumar edi. Syımaı esikke, terezege úımelegen halyq tilegine qaraı Álıhan dokladyn dalada jasady. Alash qalasynyń aqsaqaldary kelgenin quttyqtap, yqylastaryn kórsetip sózder aıtqan soń, halyqtyń yqylasyn qabyl alyp aıtqany mynaý:

«Halyq! Bulaı qurmet kórsetýlerińe laıyq eńbegim sińdi dep, maqtana almaımyn. Buryn mundaı qurmetpen qarsy alynyp kórgenim joq, sondyqtan qurmetterińe laıyq jaýap berýge tosyrqap turmyn».

Sonan soń Semeıdegi noǵaı komıtetiniń jibergen Mýslımov pe Ákiram ımam Álıhannyń baıaǵydan beri halyqqa qylǵan qurmetine noǵaılar atynan rahmet aıtyp, kelýimen halyqty quttyqtady.

Munan soń jalpy Sibir sezi hám ýchredsobranıe týraly Álıhan hám sońynda Álimhannyń doklady bastaldy.

Bul dokladtar týraly basyldy, hám basylyp turar. Sonda da sózderinen meniń uqqan qorytyndym mynaý:

Orystyń jeri keń, bir sheti men bir shetiniń arasy 12 myń shaqyrymǵa barady. Bul keń jerdiń ár jaǵyna shashylyp 105 tilmen sóıleıtin halqy bar. Bulardyń ár qaısysynyń kún kórisi, oılaýy, dúnıege, sharýaǵa qarasy ár túrli.

Rýh psıhologıasynyń basqalyǵyna jabaıy dálel mynaý: qazaqpen qonystas mujyq, jer bólisi syzyqtan qazaq maly attap ótse, onan úlken kiná joq dep uǵady; qazaqtyń basyn qaǵyp tastaýǵa daıar turady. Al qazaqtyń jerine mal túse, ony úlken kiná dep mujyq uqqandaı uqpaıdy.

Osyndaı tili, jaratylysy, jany bir-birine bólek halyqtarǵa bir top kisi qandaı aqyldy bolsa da báriniń keregin bilip, bárine laıyqty zań jasaı almaıdy, laıyqty zańdy ózderine - ózi ǵana jasaı alýǵa múmkin. Zań jasaýǵa senip, saılap jibergen depýtattary halyqtyń ózderimen bir esep. Bul depýtattardyń ár qaısysy «Zań aǵashynyń» halqyna kelispegen qısyq jerlerin jonyp, túzý aǵash shyǵarmaq. Bul «Zań aǵashyn» jonyp túzýlep ár halyqqa qolaıly qylyp shyǵaratyn oryn - ýchredsobranıe atanady.

Ýchredsobranıe qazaqtan barǵan depýtattar Rossıa patshasynyń avtonomıa (aýyzdyqsyz) bolýyn qoldaý kerek. Avtonomıa úsh túrli: 1) qany birgelik; 2) jeri birgelik; 3) sharýasy birgelik.

Qazaq jeri birgelik avtonomıany qabyldap, Sibirge qosylǵany paıdaly. Qazaq bolyp jeke avtonomıa suraýdyń ázirge qolaısyzdyǵy mynaý:

1) avtonomıany júrgizip áketerlik kisimiz tipti jetkiliksiz, qazaqtyń jalpysyn tarıh daıarlaǵan joq. Qaı kúni júrgizýge qarap, Sibirden avtonomıa surasań, bóget qylmaıdy: bul Sibir sezinde jobaǵa kirildi.

2) Sibirmen qosylsaq, Rossıadaǵy avtonomıaly halyqtyń bárine sybaǵa úlestiretin keń qazan - Dýmada eleýli bolamyz, tabaq jyldam taratylady, kezek erte tıedi, sebebi: Sibir avtonomıasynda qazaq qosylyp kóptik bar, eleýli ásker bar, eleýli bilim mádenıet bar, eleýli ishki Rossıaǵa ketetin sharýashylyq nárseleri bar...

Bólek avtonomıa bolamyz desek, nadandyqtan basqa túgimiz joq, bizge keń qazannan sybaǵa jyldam tıe qoımas. Sybaǵamyz Sibirdiń shaǵyn qazanynan jyldap tıip otyrar.

1915 jyldan bostandyqqa deıin Rossıa Dýmasynda, biz tursyn mádenıetti Sibir sózin sóıleýge de 3-4-aq kezek keldi. Ol qarańǵy ýaqyt bolǵanymen de, ǵıbrat almaýǵa bolmaıdy.

3) Sibir Dýmasynda ıakýt, býrát basqa buratanalarmen qosylyp, kópshilikti, ıakı, teń túsýdi alamyz.

4) Qonystas mujyq qazaqtyń jeke avtonomıa seniń ishinde qalam demes, aralaryndaǵy qazaqtar jerin olarǵa qaldyryp kete almas. Sibirge qosylýǵa mujyq daıar. Al Túrkistanmen birge avtonomıa alý qoıny - qonyshyńa tas toltyra, Ertiske súńgýmen bir esep. Sebebi: bizden qarańǵylyǵy 10 ese, úlgi, úmit ete almaımyz. Tashkent gorodskoı ýpravasynda sarttyń glasnyılary, «obaǵa qarsy em qylý halyqtyń qudiretine qarsylyq kiná bolady, em keregi joq» dep jasaǵan qaýlylary avtonomıa arbasyna esek pen túıe jegilip ońbaıtyndyqty kórsetedi. Bul zamanda esek pen túıe jegilip ońbaıtyndyqty kórsetedi. Bul zamanda Buhardyń kózildirigin qıip, sart kózimen dúnıege qaraıtyn kisilerimiz jalpynyń kóbi desek te bolady. Sondyqtan joǵarǵy Tashkenttik soqyr glasnyılary qazaqtan joldasty kóp taýyp, búktep otyrýyn boljaýǵa kóp áýlıelik kerek emes.

Osyny aıtqanda bir qazaq qajysy men bir noǵaı moldasy musylmandyqtan qozǵap, ana áńgimege rahattanǵan jurttyń ýaqytyn alyp renjitip, joǵarǵy sózdiń tiri dáleli boldy. Jastar «páleniń aldynda da aıattan dálel salaýatty, er eken, bilimdi eken» dep qara halyqqa aıtqyzǵysy kelgennen basqa maqsaty joq molda men qajyǵa kóp renjip, Álıhannan uıalyp qana toqtap turdy. Solardyń sonsha soqyrlyǵyna jaýap berip túsindirem dep azaptanǵan Álıhandy «esil er osynyń bárine shydaısyń - aý, ultty súıgeniń - aý, jaqsy kisi ıt te, adam da ótýge shydaıtyn kópir» mısaldy - aý dep jastar bir jaǵy ǵıbrat, bir jaǵy Álıhandy aıady.

Basqalar týrasyndaǵy sózderin ekinshi ýaqytta jazarmyn. Álıhan, Marsekov, Qozbaǵarov, Álimbekov saılaý týraly qyzdyratyn sózder aıtyp, jıylǵan jurt aqyrynda:

— Alash týynyń astynda,
Kýá bolsyn aramyz.
Kórkeıtýge alashty,
Qurbandyq bizdiń janymyz!
Bylaı tursyn malymyz!
Alash degen el úshin,
Saryarqanyń jeri úshin,
Bostandyq bergen er úshin.
Tógilsin bizdiń qanymyz!
Aıalmasyn barymyz!
Jasasyn, alash, jasasyn! –

dep kóńili bosap, qýanyshtan kózderine jas alyp tarady.

1917

---