- 05 naý. 2024 01:20
- 272
«Bir atanyń balalary» M.Maǵaýın
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdiligi: Oqýshylardyń mátindi tolyq oqyp, meńgergenderin teksere otyryp, bilimderin keńeıtý, ıdeıasyn ashý, qazaq otbasyndaǵy er balanyń ornyn uǵyndyrý;
á) Tárbıeligi: Qazaq halqynyń boıyndaǵy baýyrmashyl qasıetterdi baǵalaı bilýge, otansúıgishtikke, dostyqqa, meıirimdilikke tárbıeleý;
b) Damytýshylyǵy: Óz oıyn maqal - mátel júıeligin paıdalana otyryp dáleldeýin, sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn, yntasyn, izdenýshilik belsendiligin, qabiletin arttyrý, ádebı teorıalyq uǵymdaryn tereńdete meńgertý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıd, portret, tirek - syzba belgileri,
kespeler.
Sabaqtyń túri: izdenis sabaǵy
Sabaqtyń ádis - tásilderi: toptyq jumys, problemalyq sıtýasıa týdyrý, damyta oqytý
elementterin paıdalaný, suraq - jaýap, shyǵarmashylyq
jumys, satylaı keshendi taldaý, maqal - mátel maǵynasyn ashý
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi: Sabaqtyń maqsaty men ereksheligine toqtalý.
İİ. Úı jumysyn tekserý: a) Mátinde kezdesken qıyn sózderdiń
anyqtamasyn jazyp kelý.
Gımnasterka – áskerı syrt kóılek
Protez – adamnyń joq múshesiniń ornyna yńǵaılap jasalǵan jasandy múshe
Pobogreıka – egin shabatyn mashına
Aıyl – er toqymdy jylymaıtyndaı ustap turatyn jalpaq qaıys tartpa
A) Al, aǵaıyn, tegis jınalsaq, sózime qulaq sal, - dedi basqarma. Jetisip otyrǵan eshkim joq soǵystan keıin. Myna balalarǵa bólisip alaıyq. Jurt dabyrlap ketti.
a) Balalardy bólisip aldy.
á) Zıgfrıdke jasaǵan asyq jilikti toıy.
Osy arada kishkene pikirtalas uıymdastyryp jibereıik.
Qazaqtyń qara kóz bóbekterin shet elge berý durys pa? Durys emes pe? (óz pikirleriń)
a) Bilimdiligi: Oqýshylardyń mátindi tolyq oqyp, meńgergenderin teksere otyryp, bilimderin keńeıtý, ıdeıasyn ashý, qazaq otbasyndaǵy er balanyń ornyn uǵyndyrý;
á) Tárbıeligi: Qazaq halqynyń boıyndaǵy baýyrmashyl qasıetterdi baǵalaı bilýge, otansúıgishtikke, dostyqqa, meıirimdilikke tárbıeleý;
b) Damytýshylyǵy: Óz oıyn maqal - mátel júıeligin paıdalana otyryp dáleldeýin, sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn, yntasyn, izdenýshilik belsendiligin, qabiletin arttyrý, ádebı teorıalyq uǵymdaryn tereńdete meńgertý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıd, portret, tirek - syzba belgileri,
kespeler.
Sabaqtyń túri: izdenis sabaǵy
Sabaqtyń ádis - tásilderi: toptyq jumys, problemalyq sıtýasıa týdyrý, damyta oqytý
elementterin paıdalaný, suraq - jaýap, shyǵarmashylyq
jumys, satylaı keshendi taldaý, maqal - mátel maǵynasyn ashý
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi: Sabaqtyń maqsaty men ereksheligine toqtalý.
İİ. Úı jumysyn tekserý: a) Mátinde kezdesken qıyn sózderdiń
anyqtamasyn jazyp kelý.
Gımnasterka – áskerı syrt kóılek
Protez – adamnyń joq múshesiniń ornyna yńǵaılap jasalǵan jasandy múshe
Pobogreıka – egin shabatyn mashına
Aıyl – er toqymdy jylymaıtyndaı ustap turatyn jalpaq qaıys tartpa
A) Al, aǵaıyn, tegis jınalsaq, sózime qulaq sal, - dedi basqarma. Jetisip otyrǵan eshkim joq soǵystan keıin. Myna balalarǵa bólisip alaıyq. Jurt dabyrlap ketti.
a) Balalardy bólisip aldy.
á) Zıgfrıdke jasaǵan asyq jilikti toıy.
Osy arada kishkene pikirtalas uıymdastyryp jibereıik.
Qazaqtyń qara kóz bóbekterin shet elge berý durys pa? Durys emes pe? (óz pikirleriń)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.