Saıyn Muratbekov «Jýsan ısi» áńgimesi
Sabaqtyń taqyryby: Saıyn Muratbekov «Jýsan ısi» áńgimesi.
2 – saǵaty. Soǵys jyldaryndaǵy balalar ómiriniń kórinisi.
Sabaqtyń maqsaty: A) Bilimdiligi: Oqýshylardyń tanym, bilim kókjıegin keńeıtý, shyǵarma mazmunyn uǵyndyrý, bilimderin jınaqtap bekitý;
Á) Tárbıeliligi: Oqýshylardyń meıirimdilikke, adal dostyqqa, syılastyqqa tárbıeleýi;
B) Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń óz betinshe salystyra bilý, zertteý, qorytyndy, tujyrym jasaýdaǵy mashyǵyn damytý, oı – órisin, sózdik qoryn, oılaý qabiletin damytýǵa yqpal jasaý;
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, bılet, jýsan, karandash.
Sabaqtyń ádis tásili: suraq – jaýap, izdendirý, saıystyrý, oıyn sabaǵy.
Sabaqtyń túri: Saıys, bilimdi jınaqtaý, qorytý sabaǵy.
Sabaqtyń barysy: «Jýsan ıisi» povesinen úzindi oqyp, alǵan bilimimizdi jınaqtaý úshin
búgingi sabaqta «HHİ ǵasyr kóshbasshysy» ıntellektýaldy oıyn uıymdastyrylyp otyr.
Oıyn Úİİ kezeńnen turady:
İ Báıge
Oqýshylar eki topqa bólinedi: «Ǵıbrat», «Qasıet» toby
İ – topqa:
1. Áńgimedegi keıipkerlerdi ata (Aıan, Esikbaı, Bapaı shal, Turǵan, Asylbek shal, áńgimeshi bala)
2. Shyǵarmada baıandalatyn oqıǵa qaı jyldary ótken? (1941 - 1945 jyldar)
3. Aıan ertegisi qalaı baıandalady? (Ertede bir jetim bala bolypty)
4. Aıan taıdyryp alǵan tobyǵyn kimge saldyrdy? (Asylbek shalǵa)
5. Aıandy talaı jerge deıin shyǵaryp salǵan kim? (Esikbaı)
İİ – topqa:
1. Aıan alǵashqy saýatyn kimnen ashty? (Imanjanovtan)
2. Ájesi qaıtqan soń Aıan kimniń qolyna kóshti?(Ájesiniń týmasy Bapaı degen shaldyń úıine)
3. Aıannyń keshki qoregi ne edi? («Tisiń bar ǵoı» dep bir ýys bıdaı tógedi)
4. Aıan alǵash ret tobyǵyn qalaı taıdyrdy? (Óristen buzaý aıdap kele jatqanda úıretemin dep, óziniń qasqa buzaýyna sekirip mingen. Semiz buzaý móńkip – móńkip jyǵyp ketti)
5. Aýyl qaı jerde ornalasqan? (Eshkiólmes degen kishkene qońyr taýdyń eteginde).
İİ Kókpar
Ár toptan bir oqýshy shyǵyp bılet sýyrady. Berilgen taqyryp boıynsha maqal – mátel aıtady. Top múshelerin tolyqtyrady. Qansha maqal – mátel aıtsa, sonsha upaı jınaıdy. «Týǵan jer, Otan» týraly, «Tatýlyq, dostyq» týraly.
İİİ Til – óner
Áńgimeden bir sóılem alyndy, ishinen bir sóz qaldyryp ketem, sol sózdi taýyp oryssha, aǵylshynsha aýdarmasyn aıtady. Tolyq jaýap berse 30 upaı.
1. Áýelde biz – balalar onyń..... aıtatynyn bilgenimiz joq. (Ertegi, skazka, lıterarı)
2. Meniń kókem de, atam da joq, sondyqtan tóbelessem...... urysady ǵoı. (áje, babýshka, grandmaze).
3. Shirkin, aǵama.... jazar edim (hat, pısmo, lette).
4. Al, júrińder men keshegiden de........ (ertegi aıtamyn. (qyzyq, ınteresnyı, ınterestıń)
5. Aǵamnyń......... sińip qapty (ıisi, zapah, lovelı).
6. Aıan esik jaqtaǵy temir peshtiń túbine tóselgen qurym kıizdiń ústinde kir – kir juqa quraq....... jamylyp jatyr eken. (kórpe, odeıalo).
7. Aıan aryq........... otqa tyǵyp jiberip, shala pisken kúıemen masaqty lyp degizip sýyryp alatyn (rýka, qol, arm).
İÚ Jandy sóz
Saıyn Muratbekovtyń shyǵarmalaryna baılanystyryp eki top bir – birine úıden daıyndap kelgen test túrinde suraqtar qoıady.
İ – top
1. S. Muratbekov «Qylaý» áńgimesinen Sataı Rabıǵadan qandaı kitap aldy?
A) Qazaq ádebıeti
Á) Geometrıa
B) Algebra
V) «Qan men ter»
2. Sataı Rabıǵa ketýge yńǵaılanǵanda qandaı suraq qoıady?
A) Sen jaqsy oqısyń ba?
Á) Sen ólimnen qorqasyń ba?
B) Qasqyrdy kórgende qoryqtyń ba?
V) Sen qaı mektepte oqısyń?
3. S. Muratbekovtyń shyǵarmalaryn ata.
A) «Balyqshy áni», «Týǵan jer».
Á) «Qos shalqar», «Oıanǵan ólke».
B) «Aýyl oty», «Dos izdep júrmin».
V) «Ápke», «Dermene».
İİ – top
1.«Meniń basym aýyryp tur» Qaı keıipkerdiń sózi?
A) Sadyq
Á) Imanjanov
B) Esikbaı
V) Aıan
2. S. Muratbekov Máskeýdegi M. Gorkıı atyndaǵy ınstıtýtty qashan bitirdi?
A) 1971j. B) 1976j.
Á) 1972 j. V) 1978j.
3. S. Muratbekovtiń alǵash áńgimesi qaı jyly jarıalandy?
A) 1952j. B) 1954j.
Á) 1973 j. V) 1964j.
2 – saǵaty. Soǵys jyldaryndaǵy balalar ómiriniń kórinisi.
Sabaqtyń maqsaty: A) Bilimdiligi: Oqýshylardyń tanym, bilim kókjıegin keńeıtý, shyǵarma mazmunyn uǵyndyrý, bilimderin jınaqtap bekitý;
Á) Tárbıeliligi: Oqýshylardyń meıirimdilikke, adal dostyqqa, syılastyqqa tárbıeleýi;
B) Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń óz betinshe salystyra bilý, zertteý, qorytyndy, tujyrym jasaýdaǵy mashyǵyn damytý, oı – órisin, sózdik qoryn, oılaý qabiletin damytýǵa yqpal jasaý;
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, bılet, jýsan, karandash.
Sabaqtyń ádis tásili: suraq – jaýap, izdendirý, saıystyrý, oıyn sabaǵy.
Sabaqtyń túri: Saıys, bilimdi jınaqtaý, qorytý sabaǵy.
Sabaqtyń barysy: «Jýsan ıisi» povesinen úzindi oqyp, alǵan bilimimizdi jınaqtaý úshin
búgingi sabaqta «HHİ ǵasyr kóshbasshysy» ıntellektýaldy oıyn uıymdastyrylyp otyr.
Oıyn Úİİ kezeńnen turady:
İ Báıge
Oqýshylar eki topqa bólinedi: «Ǵıbrat», «Qasıet» toby
İ – topqa:
1. Áńgimedegi keıipkerlerdi ata (Aıan, Esikbaı, Bapaı shal, Turǵan, Asylbek shal, áńgimeshi bala)
2. Shyǵarmada baıandalatyn oqıǵa qaı jyldary ótken? (1941 - 1945 jyldar)
3. Aıan ertegisi qalaı baıandalady? (Ertede bir jetim bala bolypty)
4. Aıan taıdyryp alǵan tobyǵyn kimge saldyrdy? (Asylbek shalǵa)
5. Aıandy talaı jerge deıin shyǵaryp salǵan kim? (Esikbaı)
İİ – topqa:
1. Aıan alǵashqy saýatyn kimnen ashty? (Imanjanovtan)
2. Ájesi qaıtqan soń Aıan kimniń qolyna kóshti?(Ájesiniń týmasy Bapaı degen shaldyń úıine)
3. Aıannyń keshki qoregi ne edi? («Tisiń bar ǵoı» dep bir ýys bıdaı tógedi)
4. Aıan alǵash ret tobyǵyn qalaı taıdyrdy? (Óristen buzaý aıdap kele jatqanda úıretemin dep, óziniń qasqa buzaýyna sekirip mingen. Semiz buzaý móńkip – móńkip jyǵyp ketti)
5. Aýyl qaı jerde ornalasqan? (Eshkiólmes degen kishkene qońyr taýdyń eteginde).
İİ Kókpar
Ár toptan bir oqýshy shyǵyp bılet sýyrady. Berilgen taqyryp boıynsha maqal – mátel aıtady. Top múshelerin tolyqtyrady. Qansha maqal – mátel aıtsa, sonsha upaı jınaıdy. «Týǵan jer, Otan» týraly, «Tatýlyq, dostyq» týraly.
İİİ Til – óner
Áńgimeden bir sóılem alyndy, ishinen bir sóz qaldyryp ketem, sol sózdi taýyp oryssha, aǵylshynsha aýdarmasyn aıtady. Tolyq jaýap berse 30 upaı.
1. Áýelde biz – balalar onyń..... aıtatynyn bilgenimiz joq. (Ertegi, skazka, lıterarı)
2. Meniń kókem de, atam da joq, sondyqtan tóbelessem...... urysady ǵoı. (áje, babýshka, grandmaze).
3. Shirkin, aǵama.... jazar edim (hat, pısmo, lette).
4. Al, júrińder men keshegiden de........ (ertegi aıtamyn. (qyzyq, ınteresnyı, ınterestıń)
5. Aǵamnyń......... sińip qapty (ıisi, zapah, lovelı).
6. Aıan esik jaqtaǵy temir peshtiń túbine tóselgen qurym kıizdiń ústinde kir – kir juqa quraq....... jamylyp jatyr eken. (kórpe, odeıalo).
7. Aıan aryq........... otqa tyǵyp jiberip, shala pisken kúıemen masaqty lyp degizip sýyryp alatyn (rýka, qol, arm).
İÚ Jandy sóz
Saıyn Muratbekovtyń shyǵarmalaryna baılanystyryp eki top bir – birine úıden daıyndap kelgen test túrinde suraqtar qoıady.
İ – top
1. S. Muratbekov «Qylaý» áńgimesinen Sataı Rabıǵadan qandaı kitap aldy?
A) Qazaq ádebıeti
Á) Geometrıa
B) Algebra
V) «Qan men ter»
2. Sataı Rabıǵa ketýge yńǵaılanǵanda qandaı suraq qoıady?
A) Sen jaqsy oqısyń ba?
Á) Sen ólimnen qorqasyń ba?
B) Qasqyrdy kórgende qoryqtyń ba?
V) Sen qaı mektepte oqısyń?
3. S. Muratbekovtyń shyǵarmalaryn ata.
A) «Balyqshy áni», «Týǵan jer».
Á) «Qos shalqar», «Oıanǵan ólke».
B) «Aýyl oty», «Dos izdep júrmin».
V) «Ápke», «Dermene».
İİ – top
1.«Meniń basym aýyryp tur» Qaı keıipkerdiń sózi?
A) Sadyq
Á) Imanjanov
B) Esikbaı
V) Aıan
2. S. Muratbekov Máskeýdegi M. Gorkıı atyndaǵy ınstıtýtty qashan bitirdi?
A) 1971j. B) 1976j.
Á) 1972 j. V) 1978j.
3. S. Muratbekovtiń alǵash áńgimesi qaı jyly jarıalandy?
A) 1952j. B) 1954j.
Á) 1973 j. V) 1964j.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.