InfoHub Logo

Qazaq tili
Sabaqtyń taqyryby: Birikken sóz.
Maqsaty: Birikken sózden jasalǵan jer - sý jáne adam attarynda qatar kelgen eki daýysty dybystyń erekshelikteri týraly túsinik berý.
Mindetteri:
1. Jattyǵý jumystaryn júrgizý arqyly oqýshylardyń bilim, bilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
2. Oılaý, sóıleý qabiletterin damytý jáne taza, ádemi, saýatty jazýǵa daǵdylandyrý.
3. Adamgershilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý. Patrıottyq sezimderin oıatý.
Tıpi: saıahat sabaq.
Túri: jańa sabaq.
Kórnekiligi: Qazaqstan kartasy, slaıdtar, kartochkalar.

Barysy:
İ. Uıymdastyrý.
- Balalar, biz búgingi sabaǵymyzdy saıahat sabaǵy retinde ótkizemiz.
(1 – slaıd, Qazaqstan kartasy)
- Iá, bizdiń Otanymyz – Qazaqstan Respýblıkasynyń kartasy.
- Endeshe biz qazir osy kartanyń kómegimen Qazaqstan qalalaryna saıahatqa shyǵamyz.
- Eń birinshi saıahatqa shyqpas buryn bilimderimizdi bir tekserip alaıyq.
(Ár topqa test tapsyrmalary beriledi)
(3mınýt ýaqyttan soń jaýaptary taqtaǵa ilinip, tekseriledi. Durys oryndaǵan topqa tekshe úlestiriledi.)
- Jaqsy, biz bilimimizdi tekserdik. Endi Soltústik Qazaqstan óńirindegi Kókshetaýǵa sapar shegemiz.

İİ. Jańa taqyryp.
- Mine, Kókshetaýdyń Býrabaı atty ásem de, sulý demalys ornyna keldik (Býrabaı kórinisi, slaıd 2). Bul jerdiń tabıǵatynyń sulýlyǵyn aqyn S. Seıfýllın jyrǵa qosyp, Oqjetpes shyńdarynyń bıiktigin de aıtyp ketken eken. Osy demalys ornynda biz de jatyp, dem alyp, bilimimizdi shyńdaıyq. Ol úshin myna sóılemderdiń ishinen birikken sózden quralǵan degen jer - sý jáne adam attaryn tabyńdar.

(Ár top berilgen sóılemderden jer - sý jáne adamattaryn tabady. 8 sóılemdegi birikken sózderdi ár top 2 sóılemnen oqyp, taýyp aıtady. Durys jaýapqa tekshe beriledi.
1. Jolaýshylar Qaraoıǵa el orynǵa otyra jetti. 2. Poıyz Saryózek stansıasyna toqtady. 3. Eshkiólmes taýynyń etegindebáıge jarysy bolyp jatyr. 4. Jumádil kúıdi naqyshyna keltire oryndady. 5. Aıdos Jylqaıdaruly «Áýdemjer»ánin oryndady. 6. Ábdahmet Shıliózek aýylynan Almatyǵa keldi. 7. Balalar ásem demalys orny Almaarasanǵa keldi. 8. Aýylda alǵash bolǵan Serálige bul jerdiń juldyzdary jerge jaqyn, ári óte ádemi bolyp kórindi.)
- Jaqsy, balalar. Endi taqtadaǵy syzbaǵa nazar aýdaraıyq. Munda jańa ózderiń tapqan birikken sózden jasalǵan jer - sý jáne adam attary jazylǵan.
Qaraoı -------Saryózek----------- Eshkiólmes
-------/ \ --------------/ \ --------------------------/ \
Qara oı -----sary ózek -----------------eshki ólmes
Jumádil -----------Jylqaıdar ----------Ábdahmet
--------/ \ ------------------/ \ -------------------------/ \
Juma ádil------jylqy aıdar ------------Ábdi Ahmet
Shıliózek ------------Almaarasan ------------Seráli
------/ \ ------------------------/ \ -----------------------/ \
Shıli ózek ----------Alma arasan -----------seri áli

Osy kestedegi qoıý qaramen jazylǵan áripterge nazar aýdaraıyq. Eki daýysty dybys qatar kelgen. Endi jer - sý attarynda qatar kelgen eki daýysty dybys pen adam attarynda qatar kelgen eki daýysty dybystardy salystyryp kóreıik te, qorytyp ereje shyǵarýǵa tyrysaıyq.:
Ereje: Birikken sózden jasalǵan jer - sý attarynda qatar kelgen eki daýysty dybys saqtalyp jazylady, al adam attarynda qatar kelgen eki daýysty dybystyń biri túsirilip jazylady.
Qazir dápterlerimizdi ashyp, sóılemderdi jazyp, sóz taptaryna, sóılem múshelerine taldaıyq (4 sóılem jazyp, taldaý).
- Óte jaqsy. Endi osy Kókshetaýdan Batys Qazaqstandaǵy Aqtaý qalasyn kórýge baraıyq.(Aqtaý qalasynyń kórinisi, slaıd 3)

- Aqtaýǵa keldik. Bul óńir munaıymen aty shyqqan qala. Endi osy munaı týraly oqyp bileıikshi. (Munaı týraly mátin beriledi) Osy mátindi oqı otyryp, myna suraqtarǵa jaýap izdeıik. (Keste beriledi).
Munaıdyń paıdasy, zıany qandaı?
Paıdasy……………..
Zıany………………..
Birikken sózder

Jáne úshinshi grafaǵa osy mátinde kezdesken birikken sózderdi terip jaz. (7 mınýt ýaqyt beriledi. Bolǵan soń taldap, teksheler úlestirý)
- Mine, munaıdyń paıdasy da, zıany da bar eken.
Kelesi saıahatymyz Almaty qalasynda bolmaq.(Almaty qalasynyń kórinisi, slaıd 4) Ol úshin de ushaqqa minip keldik. Munda biz zoobaqqa bardyq.(Qustar, ańdar. Slaıd 5) Zoobaqtan kóptegen janýarlar, qustar, ańdar kórdik. Osy kórgen janýarlar, qustar, ańdar ataýlarynda da birikken sózder kezdesedi eken.
Tapsyrma. Birikken sózden quralǵan janýarlar, qustar, ańdar attaryn ata. (Ár top kezekpen ataıdy. Sóz qaıtalanbaý kerek. Bir sózge bir tekshe.)

İİİ. Qorytyndy.
Balalar, biz saıahattan endi óz qalamyzǵa oralaıyq.
- Endi eske túsirip kóreıikshi, búgin qandaı taqyrypqa baılanysty jumystar jasadyq? «Birikken sózder» degendi estigende qandaı erejeler eske túsedi?
Eki túbirden quralady. Birikken sóz birge jazylady.

Adam attarynda birikken sózdiń alǵashqy sóziniń sońǵy dybysy daýysty dybysqa jáne ekinshi sózdiń alǵashqy dybysy daýysty dybys bolsa, alǵashqy sózdiń sońǵy daýysty dybysy túsirip jazylady.

Jaqsy. Endi búgin saıahat jasaǵan qalalardyń attaryna nazar aýdaraıyqshy.
- Iá, bular da birikken sózderden turady eken.
- Endi ár top óz aldaryndaǵy tekshelerin sanasyn, (oryndar taǵaıyndaý). Al búgin sabaqqa jaqsy qatysqan......

IV. Baǵalaý.
V. Úıge tapsyrma