Qoryqtar nege kerek?
Sabaqtyń taqyryby: Qoryqtar nege kerek?
Sabaqtyń maqsaty: Mátin mazmunyn ıgertý, qoryqtarmen tanystyryp, qoryqtardyń nege kerektigin uǵyndyrý.
Bilimdiligi. Elimizdegi qoryqtar týraly áńgimeleý. Ondaǵy janýarlar men ósimdikter týraly bilimderin tolyqtyrý.
Damytýshylyǵy: Aýyzsha sóıleý mádenıetin óristetý, oılaý qabiletterin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý, sózdik qorlaryn molaıtý.
Tárbıeliligi. Týǵan jerdiń tabıǵatyn aıalaýǵa, súıýge, ony qorǵaýǵa tárbıeleý. Eltanýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, izdený, suraq - jaýap, toppen jumys, jeke jumys
Sabaqtyń kórnekilikteri: ınteraktıvti taqta, slaıdtar,, karta.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
3. Jańa sabaq
A) jumbaq sheshý (qyzyǵýshylyǵyn oıatý)
á) qoryqtarǵa sholý jasaý
b) toptastyrý.
v) sózdikpen tanysý
g) mátinmen jumys
ǵ) kartamen jumys
d) kespe boıynsha jumys.
J) senkveın
e) «tilshiler» saıysy
4. Bekitý.( test tapsyrmasy)
5. Úıge tapsyrma berý
6. Baǵalaý
1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylarmen amandasý. Sabaqqa psıhologıalyq jaǵynan daıarlaý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Berilgen shartty belgiler belgiler boıynsha sóılem quryp kelý.
1). ■ ─ ▲. ( Aýa lastanyp jatyr)
2). ■ ─ │─ ▲. ( Biz tabıǵatty qorǵaımyz )
3). ● ─ ■ ─ ▲. ( Tabıǵı baılyqtar azaıyp barady.)
3. Jańa sabaq. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
Maqsaty: Mátin mazmunyn ıgertý, qoryqtarmen tanystyryp, qoryqtardyń nege kerektigin uǵyndyrý.
A) jumbaq sheshý (qyzyǵýshylyǵyn oıatý)
Janýarlar, qyzyl kitap týraly.
• 1. Aýzy bıne shalǵy oraq
Shóp emes, biraq mal orady. (Qasqyr)
• 2. Bar eken bir aıýan kópke tanys
Mekeni júrer onyń taý men qamys. (Jolbarys)
3............ ____
Tiri jan tımesin dep,
Haıýanatqa berilgen qyzyl mandat. (Qadyr Myrza Áli)
Ol - ne?
(Qyzyl kitap)
- Sonymen, biz ne týraly jumbaqtar sheshtik.
- Tabıǵat, ańdar, qyzyl kitap.
- durys aıtasyzdar, demek, bizdiń de sabaǵymyz osy taqyryptarmen tyǵyz baılanysty. Qyzyl kitapqa joǵalyp ketken, azaıyp bara jatqan tabıǵat baılyqtary engen eken. Búgingi bizdiń sabaǵymyzdyń taqyryby da osy baılyqtarmen baılanysty. Qoryqtarǵa da osy tabıǵat baılyqtaryn qorǵaýǵa alynǵan.
Qoryqtar.
Qandaı - qandaı qoryqtar bar eken sholý jasaıyq. Interaktıvti taqtamen slaıd shoý ( M. Bespaevtyń oryndaýyndaǵy «Týǵan el» ánimen súıemeldengen ) kórsetip ótemin. Bolǵan soń qandaı - qandaı qoryqtar bolǵanyn dápterlerine túsirýge ýaqyt beremin. Sonan soń oqyp shyǵady.
b) sózdik jumysy. Mátinge baılanysty sózder berilip, olarǵa sınonımder tabý.
1. quryp ketý 2. qater
2. qaýip 3. qorǵaý
3. saqtaý 1. joǵalyp ketý,
4. qastandyq - 4. jaýyzdyq
sózdermen sóz tirkester, sóılemder qurǵyzý.
v) Mátinmen jumys.
Qoryqtar nege kerek?
1 top. Óndiris damyǵan elderde keıbir janýarlar men ósimdikter dúnıesi alǵashqy tabıǵı tirshiliginen aıyrylyp qalmaq. Olar azaıyp, jyldar ótken soń, múldem quryp ketý qaýpi bar. Qustar saırap, gúlder gúldep turý úshin bizder óz Otanymyzdyń tabıǵatyn qorǵaýǵa tıispiz. Qaıtken kúnde de tabıǵat óziniń tabıǵı qalpyn saqtaýy kerek.
2 top. Tabıǵatty qorǵaý jónindegi mańyzdy sharalardyń biri - qoryqtar uıymdastyrý. Qoryqtarda belgili bir geografıalyq aýdanǵa tán tabıǵat ýchaskeleri jáne sharýashylyqqa paıdaly, ǵylymı mańyzy bar ósimdikter men
janýarlar saqtalady. Ózimizdi qorshaǵan ortany, tabıǵatty aıalaı, qurmetteı, tanı bileıik. Qoryqtarǵa barǵanda, eshbir ańǵa, janýarlarǵa tıispeıik, gúlder men ósimdikterdi julmaıyq, taptamaıyq Elimizde tabıǵat baılyǵyn saqtaıtyn qoryqtar kóp.
3 top. Mysaly, Aqsý - Jabaǵyly, Marqakól, Qorǵaljyn, Almaty, Barsakelmes
Alakól t. b. qoryqtar bar. Bul qoryqtar – san alýan ósimdikter men túrli janýarlar mekeni. Qoryqtardyń barlyǵy da tabıǵı baılyqtardy qorǵaý úshin, tabıǵı qazynany saqtap qalý úshin qurylǵan.
Tabıǵatsyz ómir joq. Tabıǵatqa keltirgen zıan - ózimizge jasaǵan qastandyq. Sondyqtan óz - ózimizge qastyq jasamaıyq!.
1. Mátindi 3 qatarǵa bólip beremin. oqyp túsingenderin óz sózderimen aıtady.
2. Sonymen qoryqtar nege kerek eken? Túıinin aıtyńyz
Ár top óz pikirlerin aıtady.
3. Mátin boıynsha berilgen kespelerden bastaýysh bar sóılemdi taýyp jazý, oǵan suraq qoıý.
1 top kespeleri
Óndiris damyǵan elderde keıbir janýarlar men ósimdikter dúnıesi alǵashqy tabıǵı tirshiliginen aıyrylyp qalmaq. Olar azaıyp, múldem quryp ketý qaýpi bar. Otanymyzdyń tabıǵatyn qorǵaýǵa tıispiz.
2 top
Qoryqtarda belgili bir geografıalyq aýdanǵa tán tabıǵat ýchaskeleri jáne sharýashylyqqa paıdaly, ǵylymı mańyzy bar ósimdikter men
janýarlar saqtalady. Ózimizdi qorshaǵan ortany, tabıǵatty aıalaı, qurmetteı, tanı bileıik.
3 top.
Tabıǵatsyz ómir joq. Tabıǵat baılyqtaryn qorǵaý úshin qurylǵan. Sondyqtan óz - ózimizge qastyq jasamaıyq!.
g) kartamen jumys
karta syzylǵan qaǵaz betine qaı qala mańyna qaı qoryq turǵandyǵy týraly málimet beriledi. Sony Qazaqstannyń shynaıy kartasynan taýyp kórsetýleri tıis.
d) sınkveın
1 Qoryqtar
2 tabıǵı, ádemi.
3. qorǵaıdy, saqtaıdy, kútim jasaıdy..
4 Qoryqtarda ósimdikter men janýarlar qorǵalady.
5. Tabıǵat baılyqtary.
E) «Tilshiler» saıysy
3 qatardan 3 tilshi tańdap shyǵaramyz. Búgingi taqyrypqa qatysty suraqtar
daıyndap, suhbat alýlary tıis..
Ár tilshi óz fantazıasymen suhbat alady. Ár telearnasy boıynsha keledi.
Mysaly, birinshisi, búgingi bizdiń taqyrybymyz - tabıǵat jáne adam.
Ekinshisi, Qazaqstan Qoryqtary, ol nege kerek?
úshinshisi, Tabıǵatqa qandaı paıda keltirdim?
4. Bekitý. Test suraqtary.
1 Sóılemdi aıaqta.
Qorshaǵan ortany qurmetteı.......
A) kerek á) bileıik b) saqtaý v) kóp
2. Qoryqtar nege kerek?
A) Elimizdegi tabıǵı baılyqtardy qorǵaý úshin.
á) Ósimdikter men janýarlardy qorqaý úshin.
B) Ádemilik úshin.
V) Eńbek etý úshin kerek.
3. Durys jazylǵan sóılemdi tap.
A). Tabıǵatty ǵana adamdar sanaly qorǵaı alady.
Á). Tabıǵatty qorǵaı adamdar sanaly ǵana alady.
B) Tabıǵatty sanaly adamdar ǵana qorǵaı alady.
V) Qorǵaı alady sanaly ǵana adamdar tabıǵatty.
4. Sınonım sózderdi tap.
A) Qıyndyq, qyzyqtylyq, qorqaýlyq.
Á) qorǵaý, saqtaý, kútý, aıalaý.
B) tapshylyq, joqshylyq, qamqorlyq.
V) julmaý, taptamaý, óndiris.
Úıge tapsyrma berý.
«Tabıǵatty qorǵaý - paryzymyz»» taqyrybynda áńgime jazý.
Sabaqtyń maqsaty: Mátin mazmunyn ıgertý, qoryqtarmen tanystyryp, qoryqtardyń nege kerektigin uǵyndyrý.
Bilimdiligi. Elimizdegi qoryqtar týraly áńgimeleý. Ondaǵy janýarlar men ósimdikter týraly bilimderin tolyqtyrý.
Damytýshylyǵy: Aýyzsha sóıleý mádenıetin óristetý, oılaý qabiletterin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý, sózdik qorlaryn molaıtý.
Tárbıeliligi. Týǵan jerdiń tabıǵatyn aıalaýǵa, súıýge, ony qorǵaýǵa tárbıeleý. Eltanýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, izdený, suraq - jaýap, toppen jumys, jeke jumys
Sabaqtyń kórnekilikteri: ınteraktıvti taqta, slaıdtar,, karta.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
3. Jańa sabaq
A) jumbaq sheshý (qyzyǵýshylyǵyn oıatý)
á) qoryqtarǵa sholý jasaý
b) toptastyrý.
v) sózdikpen tanysý
g) mátinmen jumys
ǵ) kartamen jumys
d) kespe boıynsha jumys.
J) senkveın
e) «tilshiler» saıysy
4. Bekitý.( test tapsyrmasy)
5. Úıge tapsyrma berý
6. Baǵalaý
1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylarmen amandasý. Sabaqqa psıhologıalyq jaǵynan daıarlaý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Berilgen shartty belgiler belgiler boıynsha sóılem quryp kelý.
1). ■ ─ ▲. ( Aýa lastanyp jatyr)
2). ■ ─ │─ ▲. ( Biz tabıǵatty qorǵaımyz )
3). ● ─ ■ ─ ▲. ( Tabıǵı baılyqtar azaıyp barady.)
3. Jańa sabaq. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
Maqsaty: Mátin mazmunyn ıgertý, qoryqtarmen tanystyryp, qoryqtardyń nege kerektigin uǵyndyrý.
A) jumbaq sheshý (qyzyǵýshylyǵyn oıatý)
Janýarlar, qyzyl kitap týraly.
• 1. Aýzy bıne shalǵy oraq
Shóp emes, biraq mal orady. (Qasqyr)
• 2. Bar eken bir aıýan kópke tanys
Mekeni júrer onyń taý men qamys. (Jolbarys)
3............ ____
Tiri jan tımesin dep,
Haıýanatqa berilgen qyzyl mandat. (Qadyr Myrza Áli)
Ol - ne?
(Qyzyl kitap)
- Sonymen, biz ne týraly jumbaqtar sheshtik.
- Tabıǵat, ańdar, qyzyl kitap.
- durys aıtasyzdar, demek, bizdiń de sabaǵymyz osy taqyryptarmen tyǵyz baılanysty. Qyzyl kitapqa joǵalyp ketken, azaıyp bara jatqan tabıǵat baılyqtary engen eken. Búgingi bizdiń sabaǵymyzdyń taqyryby da osy baılyqtarmen baılanysty. Qoryqtarǵa da osy tabıǵat baılyqtaryn qorǵaýǵa alynǵan.
Qoryqtar.
Qandaı - qandaı qoryqtar bar eken sholý jasaıyq. Interaktıvti taqtamen slaıd shoý ( M. Bespaevtyń oryndaýyndaǵy «Týǵan el» ánimen súıemeldengen ) kórsetip ótemin. Bolǵan soń qandaı - qandaı qoryqtar bolǵanyn dápterlerine túsirýge ýaqyt beremin. Sonan soń oqyp shyǵady.
b) sózdik jumysy. Mátinge baılanysty sózder berilip, olarǵa sınonımder tabý.
1. quryp ketý 2. qater
2. qaýip 3. qorǵaý
3. saqtaý 1. joǵalyp ketý,
4. qastandyq - 4. jaýyzdyq
sózdermen sóz tirkester, sóılemder qurǵyzý.
v) Mátinmen jumys.
Qoryqtar nege kerek?
1 top. Óndiris damyǵan elderde keıbir janýarlar men ósimdikter dúnıesi alǵashqy tabıǵı tirshiliginen aıyrylyp qalmaq. Olar azaıyp, jyldar ótken soń, múldem quryp ketý qaýpi bar. Qustar saırap, gúlder gúldep turý úshin bizder óz Otanymyzdyń tabıǵatyn qorǵaýǵa tıispiz. Qaıtken kúnde de tabıǵat óziniń tabıǵı qalpyn saqtaýy kerek.
2 top. Tabıǵatty qorǵaý jónindegi mańyzdy sharalardyń biri - qoryqtar uıymdastyrý. Qoryqtarda belgili bir geografıalyq aýdanǵa tán tabıǵat ýchaskeleri jáne sharýashylyqqa paıdaly, ǵylymı mańyzy bar ósimdikter men
janýarlar saqtalady. Ózimizdi qorshaǵan ortany, tabıǵatty aıalaı, qurmetteı, tanı bileıik. Qoryqtarǵa barǵanda, eshbir ańǵa, janýarlarǵa tıispeıik, gúlder men ósimdikterdi julmaıyq, taptamaıyq Elimizde tabıǵat baılyǵyn saqtaıtyn qoryqtar kóp.
3 top. Mysaly, Aqsý - Jabaǵyly, Marqakól, Qorǵaljyn, Almaty, Barsakelmes
Alakól t. b. qoryqtar bar. Bul qoryqtar – san alýan ósimdikter men túrli janýarlar mekeni. Qoryqtardyń barlyǵy da tabıǵı baılyqtardy qorǵaý úshin, tabıǵı qazynany saqtap qalý úshin qurylǵan.
Tabıǵatsyz ómir joq. Tabıǵatqa keltirgen zıan - ózimizge jasaǵan qastandyq. Sondyqtan óz - ózimizge qastyq jasamaıyq!.
1. Mátindi 3 qatarǵa bólip beremin. oqyp túsingenderin óz sózderimen aıtady.
2. Sonymen qoryqtar nege kerek eken? Túıinin aıtyńyz
Ár top óz pikirlerin aıtady.
3. Mátin boıynsha berilgen kespelerden bastaýysh bar sóılemdi taýyp jazý, oǵan suraq qoıý.
1 top kespeleri
Óndiris damyǵan elderde keıbir janýarlar men ósimdikter dúnıesi alǵashqy tabıǵı tirshiliginen aıyrylyp qalmaq. Olar azaıyp, múldem quryp ketý qaýpi bar. Otanymyzdyń tabıǵatyn qorǵaýǵa tıispiz.
2 top
Qoryqtarda belgili bir geografıalyq aýdanǵa tán tabıǵat ýchaskeleri jáne sharýashylyqqa paıdaly, ǵylymı mańyzy bar ósimdikter men
janýarlar saqtalady. Ózimizdi qorshaǵan ortany, tabıǵatty aıalaı, qurmetteı, tanı bileıik.
3 top.
Tabıǵatsyz ómir joq. Tabıǵat baılyqtaryn qorǵaý úshin qurylǵan. Sondyqtan óz - ózimizge qastyq jasamaıyq!.
g) kartamen jumys
karta syzylǵan qaǵaz betine qaı qala mańyna qaı qoryq turǵandyǵy týraly málimet beriledi. Sony Qazaqstannyń shynaıy kartasynan taýyp kórsetýleri tıis.
d) sınkveın
1 Qoryqtar
2 tabıǵı, ádemi.
3. qorǵaıdy, saqtaıdy, kútim jasaıdy..
4 Qoryqtarda ósimdikter men janýarlar qorǵalady.
5. Tabıǵat baılyqtary.
E) «Tilshiler» saıysy
3 qatardan 3 tilshi tańdap shyǵaramyz. Búgingi taqyrypqa qatysty suraqtar
daıyndap, suhbat alýlary tıis..
Ár tilshi óz fantazıasymen suhbat alady. Ár telearnasy boıynsha keledi.
Mysaly, birinshisi, búgingi bizdiń taqyrybymyz - tabıǵat jáne adam.
Ekinshisi, Qazaqstan Qoryqtary, ol nege kerek?
úshinshisi, Tabıǵatqa qandaı paıda keltirdim?
4. Bekitý. Test suraqtary.
1 Sóılemdi aıaqta.
Qorshaǵan ortany qurmetteı.......
A) kerek á) bileıik b) saqtaý v) kóp
2. Qoryqtar nege kerek?
A) Elimizdegi tabıǵı baılyqtardy qorǵaý úshin.
á) Ósimdikter men janýarlardy qorqaý úshin.
B) Ádemilik úshin.
V) Eńbek etý úshin kerek.
3. Durys jazylǵan sóılemdi tap.
A). Tabıǵatty ǵana adamdar sanaly qorǵaı alady.
Á). Tabıǵatty qorǵaı adamdar sanaly ǵana alady.
B) Tabıǵatty sanaly adamdar ǵana qorǵaı alady.
V) Qorǵaı alady sanaly ǵana adamdar tabıǵatty.
4. Sınonım sózderdi tap.
A) Qıyndyq, qyzyqtylyq, qorqaýlyq.
Á) qorǵaý, saqtaý, kútý, aıalaý.
B) tapshylyq, joqshylyq, qamqorlyq.
V) julmaý, taptamaý, óndiris.
Úıge tapsyrma berý.
«Tabıǵatty qorǵaý - paryzymyz»» taqyrybynda áńgime jazý.
You Might Also Like
