InfoHub Logo

2 synyptar arasynda «Burymdy qyz» atty saıysynyń sharttary:
1. «Meniń beınem». Tanystyrý _________ (óz qalaýymen)
2. Jarnama «Sulý shash» (5 foto qatysýshynyń shash úlgisi ár - túrli)
3. «Sholpysy ásem jarasyp belge» eń shashy uzyn qyzdy anyqtaý.
4. «Kóktem gúli» (sándi ásem kóılekpen qatysýshynyń sahnada ózin ustaýy, júris - turysy saraptalady)
5. «Aqyldy qyz» (maqal – mátelden jarys)
6. «Ónerli qyz» (óz ónerin kórsetý; án aıtý, bı bıleý, t. b.)

«Burymdy qyz» 2 synyp – qyzdary arasyndaǵy keshtiń senarııi:
Maqsaty: qazaq qyzyna tán minez – qulyqty dáripteý. Salt – dástúrimizdi bilý, qurmetpen qaraý. Estetıkalyq tárbıe berý. Shyǵarmashylyq – iskerligin arttyrý. Jarnama, foto janrynda talǵampazdyq, qıalyn damytý, iske asyra bilý, jumysyn kórsete bilý. Sahnada ózin ustaý, mádenıetti sóıleý, óz oıyn jetkizip aıta bilý.

Júrgizýshi:
- "Shyǵys Halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman áleminde áıel zatyn erekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty qadirleıtin halyqtyń bári de, biregeıli de bizdiń qazaq"
Búgingi analar meıramy adamzat meıramy. Tarıhqa kóz jibersek 1910 jyly Kopengagen qalasynda sosıalıs áıelderdiń halyqaralyq 2 – shi konferensıasynda Klara Setkın halyqaralyq áıelder kúnin atap ótýdi másele etip kóteredi. 1913 jyldan bastap Peterbýrgte atalyp ótildi. Ǵasyrlar ózgerip, myńjyldyqtar aýysýda, bul álemde anadan qaıratty da, sulý jan joq!
Iá, bul jyr shýmaqtar shyr etip dúnıege kelgen bal - bóbekke ómir syılaǵan barlyq analarǵa arnalady. Qansha zaman ótse de, qansha urpaq almassa da, jer betindegi búkil ana tilegi, júregi birdeı deýge bolady. Analyq sezimmen birge árqaısylaryńyzdyń aldaryńyzda baýyr etterińiz balalaryńyz úshin úlken ister atqaryp kelesizder. Sol úlken úmiterińizdiń biri, urpaq tárbıesi,
bolashaq ómirdiń ıelerin mápelep ósirip, naǵyz azamatty aıaǵynan nyq turǵyzý bolyp tabylady. Qurmetti analar, qyzdar, oqyrman - qonaqtar!
Sizderdi kóktemniń alǵashqy merekesi 8 Naýryz analar merekesimen shyn júrekten quttyqtaımyz!
- qazylar alqasy qonaqtarymyzdy tanystyrýǵa ruqsat etińizder.

2 - shi júrgizýshi:
- Paı - paı, dombyranyń kúmbirlegen daýsyna ne jetsin!
Kúı: «Qos alqa» oryndalady.

1 - shi júrgizýshi:
Iá, kópten kútken kóktem de keldi, endeshe, kóktem merekesin ala kelgen «Burymdy qyz» atty keshimizdi ashyq dep jarıalaımyz!
2 - shi júrgizýshi:
- «Bilekteı arqasynda órgen burym,
Sholpysy syldyr qaǵyp, júrse aqyryn.
Kamshat bórik, aq tamaq, qara qasty,
Sulý qyzdyń kórip pe eń mundaı túrin?» dep Abaı atamyz jyrlaǵandaı ortaǵa búgingi keshke qatysýshylarymyzdy shaqyramyz!
1. Asylbekova Gúlbaný 2 a
2. Maqyshbaeva Nuraı 2 á
------------------
2 - shi júrgizýshi:
Iá, durys aıtasyń. Shash tek sulýlyq pen mádenıettilik belgisi ǵana emes, ol – áıelder qaýymynyń, ıaǵnı Haýa ana men Bıbi Fatıma anamyzdan bastap berilgen Allanyń aıryqsha syıy, qurmeti, sáni, enshisi. Sholpy, shashbaý, shashteńge, shashqap – sol syı qurmetke saı, ári áıeldiń ásem tabıǵaty men názik jaratylysyna laıyqtalǵan qazaqtyń talǵampazdyq úlesi, ári ulttyq
syr – syıapaty.

1 - shi júrgizýshi:
- Endeshe kóp kúttirmeı, keshimizdiń 1 - shi shartyna kóshelik.
Tanystyrý. Ortaǵa İ - shi qatysýshymyzdy shaqyraıyq!
(ár saıysker ózin tanystyryp ótedi)
2 - shi júrgizýshi:
Keshimizdiń 2 - shi sharty boıynsha jarnama «Sulý shash». (5 foto
qatysýshynyń shash úlgisi ár - túrli) Qyzdarymyzdyń sýretterin
tamashalaıyq!

2 - shi júrgizýshi:
Al endi 3 - shi shart boıynsha «Sholpysy ásem jarasyp belge» eń shashy uzyn qyzdy anyqtaımyz!

1 - shi júrgizýshi:
- Kezekte 4 - shi «Kóktem gúli» sharty boıynsha (sándi, ásem kóılekpen qatysýshynyń sahnada ózin ustaýy, júris - turysy saraptalady)
- Symbatyna sán kıim jarasatyn,
Aspandaǵy aı menen talasatyn.
Ónerine saı kelip turǵan,
Arýlarǵa qyzyǵyp qarasasyn! - degendeı, qyzdarymyz daıyn bolǵansha, Dıananyń oryndaýynda «Asyl ana»

2 - shi júrgizýshi:
- Rahmet, Dıana óneriń órge júzsin! Qazaq halqy qyzdardyń shashyn erteden-aq joǵary baǵalaǵan. Osyǵan baılanysty ádet - ǵuryptar, tyıymdar týǵan.
Shashyńdy otqa tastama, shashyńdy jaıma degen tyıymdar bar. Qyzdarǵa
Altynshash, Qarashash, Sulýshash degen at qoıýdyń ózi shash qasıetin kórsetedi emes pe?

1 - shi júrgizýshi:
Iá, _______ senimen kelisemin, ortaǵa ásem qyzdarymyzdy shaqyraıyq!
2 - shi júrgizýshi:
- Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam,
Janary jany jazdaı jaırańdaǵan,
«Qyz ósse eldiń kórki» degen sózdi
Qapysyz qalaı aıtqan qaıran babam?!
Qurmetti qonaqtar «Aqyldy qyz» sharty boıynsha maqal – mátelden
jarysty tamashalaıyq!

1 - shi júrgizýshi:
- Al, kimniń óneri bar qanshalyqty?
Bı bılep, al bireýi án salypty!
Búgingi «Burymdy qyz» synynda báıge alýǵa,
Sulýlar aıanbaı - aq jan salypty!
Sońǵy shartymyz «Ónerli qyz», bul shart boıynsha qatysýshylarymyzdyń
qandaı óneri bar eken? Al, kóreıik! Rahmet!
Ábilbek Madına kórkem sóz oqý

2 - shi júrgizýshi:
- Qyzǵaldaqtaı qulpyrǵan kóktemdegi,
Júzderińdi kórgende kóktem edi.
Júregimdi bir názik sezim bılep,
Ón boıymda ystyq jel esken edi.
Qazaǵymnyń qyzdary aqqý eken,
Ásem, syńǵyr únderi gákký eken.
Bar ǵalamdy izdep men taba almadym,
Qazaǵymnyń qyzyndaı tátti erkem!
Marapattaý rásimi.
Estelik sýretke túsý.

Qyzylorda oblysy, Aral aýdany,
№62 mektep - lıseıdiń bastaýysh synyp muǵalimi:
Erǵazıeva Ásıa Amangeldiqyzy