Jyl qaıyrý-ýaqytty «on eki jyl-múshel» júıesimen esepteýdi úıretý
Taqyryby: Jyl qaıyrý - ýaqytty «on eki jyl - múshel» júıesimen esepteýdi úıretý.
Barysy:
I Qazaqsha jyl basy naýryz aıynyń 22 - nen bastalady.
II Jyl qaıyrý, jyldardyń dástúrli retin óleń joldary arqyly este saqtaý.
III «Boıyna sengen túıe jáne qý tyshqan» ertegisinen úzindi.
IV Óz múshel jasyndy aıqyndaı alasyń ba?
V Musylman jyltizbesi.
Qorytyndy:
Qazaqsha jyl basy naýryz aıynyń 22 - nen( kún men túnniń teńelgen kezi) bastalady. Bul kúndi halqymyz ULYSTYŃ ULY KÚNİ atap, shattyqqa toly toı - dýman, merekege aınaldyrǵan.
Jyl qaıyrý dep - ýaqytty «on eki jyl - múshel»júıesimen esepteýdi aıtady. On eki jyl bir aınalǵanda, bir múshelge teń bolǵan. Múshel esebi boıynsha jyldardyń qalyptasqan dástúrli retin este saqtaý úshin;
«Túıe Senip Boıyna,
Qalǵan Umyt Jyldardan.
Jatpa Qarap, Moıyma,
Taıma Imenip Dildardan»,-
degen óleń joldaryn este saqtasańyz bolǵany. Óıtkeni mundaǵy árbir jekelegen sózdiń alǵashqy árpi músheldegi jyl ataýlaryn bildiredi.
«Boıyna sengen túıe jáne qý tyshqan» ertegisin aıtyp berý.
Alǵashqy múshel 13 jasta tolady. Al oǵan on eki jastan qosyp otyrsańyz, kelesi múshel jasyńyzdy da aıqyndaı alasyz. Múshel reti - 13, 25, 37, 49, 61, 73, 85, 97t. s
Keste arqyly árkim eskishe jyl qaıyrý ádisimen óziniń qazaqsha qaı jyly týǵanyn jáne qansha múshelge tolǵanyn bile alady.
1 Tyshqan 1900 1912 1924 1936 1948 1960 1972 1984 1996
2 Sıyr 1901 1913 1925 1937 1949 1961 1973 1985 1997
3 Barys 1902 1914 1926 1938 1950 1962 1974 1986 1998
4 Qoıan 1903 1915 1927 1939 1951 1963 1975 1987 1999
5 Ulý 1904 1916 1928 1940 1952 1964 1976 1988 2000
6 Jylan 1905 1917 1929 1941 1953 1965 1977 1989 2001
7 Jylqy 1906 1918 1930 1942 1954 1966 1978 1990 2002
8 Qoı 1907 1919 1931 1943 1955 1967 1979 1991 2003
9 Meshin 1908 1920 1932 1944 1956 1968 1980 1992 2004
10 Taýyq 1909 1921 1933 1945 1957 1969 1981 1993 2005
11 It 1910 1922 1934 1946 1958 1970 1982 1994 2006
12 Dońyz 1911 1923 1935 1947 1959 1971 1983 1995 2007
Musylman jyltizbesi
(boıynsha adamnyń týǵan jylyna sáıkes minez - qulyqtary nyshandary)
Tyshqan. Ústi basyn taza ustaıdy. saıaq júrgendi kóńili qalaıdy. Dýman - toı, yrdý - dyrdýdan irgesin aýlaq salýǵa tyrysady - Tákáppar.
Sıyr. Ustamdy. Óz qaıǵysy men jaqyn - jýyqtarynyń qaıǵysyna qatty kúızeledi. Kimge bolsyn kómegin tıgizýge asyǵady, biraq keıde munysy zalalyn tıgizip te jatady. Olar munyń jaqsylyq qaıyrymyn tez umytady jáne qıys basqan qadamyna keshirimmen qaraıdy.
Barys. Qyzba. Ashýlanshaq, eshnársege kóńili tolmaıdy; eger ol áldebir isti qolǵa alar bolsa, onda oǵan bóget jasama, betińnen ala túsýi múmkin; menmendeý ári basqaǵa bılik júrgizýdi unatady.
Qoıan. Qorqaq. Syr saqtaı almaıdy, kez - kelgen nárseden óz - ózinen úreılenip júrgeni; baısaldy iste óz betimen sheshim qabyldaı almaıdy, kóńil kúıine qaraı áreket etedi.
Ulý. Úlken ister atqarý qolynan keledi; tuıyq minezdiń adamy; kóbinese únsiz júrýdi unatady, barynsha qarapaıym kórinýge tyrysady. Baısaldy, isti óz aqylymen ońasha sheshýge beıim. Qupıany saqtaı biledi.
Jylan. Syrtqy bolmys - bitimi uıań; mańyzdy isterden qashqaqtap júredi, onyń basyna pále bop jabysatyn nárse - tili. Qupıany saqtaı biledi.
Jylqy. Jumys isteýden jalyqpaıdy. «Jumys» aty tárizdi. Erteden qara keshke deıin tynym tappaı typyrlaıdy da júredi...
Qoı. Alǵan betinen qaıtarý qıyn... Bolmashy nársege ashý shaqyrýy múmkin, sondaı sátterde ózine de, janynda júrgen joldasyna da qaýipti.
Meshin. Ózine - ózi ǵashyq. Sánqoı, ózin ózgeden artyq sanaıdy. Yrdý - dyrdýy kóp, kóńildi bas qosýlarǵa, úıirsekteý keledi.
Taýyq. «Úıkúshik»Úı - úıelmenine únemi qamqor bop, quraq ushyp júrgeni; turmysta adal, kez - kelgen adammen til tabysyp kete barady...
It. Sózsheń. Talas - tartys, daý-damaıǵa aralasyp ketkenin ózi de bilmeı qalady.
Dońyz. Kóp nársege bas qatyryp oılana bermeıdi. Ońasha, tabıǵat aıasynda bolǵanda, baý - baqshada eńbek etkendi jáne kóńildi keshterdi unatady. Bulardyń ádette otbasynda bala-shaǵasy kóp bolady.
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Bekarystan bı aýylynyń № 24 orta mektebiniń
tehnologıa páni muǵalimi Jalǵasbaeva Perýza Toekeshqyzy
Barysy:
I Qazaqsha jyl basy naýryz aıynyń 22 - nen bastalady.
II Jyl qaıyrý, jyldardyń dástúrli retin óleń joldary arqyly este saqtaý.
III «Boıyna sengen túıe jáne qý tyshqan» ertegisinen úzindi.
IV Óz múshel jasyndy aıqyndaı alasyń ba?
V Musylman jyltizbesi.
Qorytyndy:
Qazaqsha jyl basy naýryz aıynyń 22 - nen( kún men túnniń teńelgen kezi) bastalady. Bul kúndi halqymyz ULYSTYŃ ULY KÚNİ atap, shattyqqa toly toı - dýman, merekege aınaldyrǵan.
Jyl qaıyrý dep - ýaqytty «on eki jyl - múshel»júıesimen esepteýdi aıtady. On eki jyl bir aınalǵanda, bir múshelge teń bolǵan. Múshel esebi boıynsha jyldardyń qalyptasqan dástúrli retin este saqtaý úshin;
«Túıe Senip Boıyna,
Qalǵan Umyt Jyldardan.
Jatpa Qarap, Moıyma,
Taıma Imenip Dildardan»,-
degen óleń joldaryn este saqtasańyz bolǵany. Óıtkeni mundaǵy árbir jekelegen sózdiń alǵashqy árpi músheldegi jyl ataýlaryn bildiredi.
«Boıyna sengen túıe jáne qý tyshqan» ertegisin aıtyp berý.
Alǵashqy múshel 13 jasta tolady. Al oǵan on eki jastan qosyp otyrsańyz, kelesi múshel jasyńyzdy da aıqyndaı alasyz. Múshel reti - 13, 25, 37, 49, 61, 73, 85, 97t. s
Keste arqyly árkim eskishe jyl qaıyrý ádisimen óziniń qazaqsha qaı jyly týǵanyn jáne qansha múshelge tolǵanyn bile alady.
1 Tyshqan 1900 1912 1924 1936 1948 1960 1972 1984 1996
2 Sıyr 1901 1913 1925 1937 1949 1961 1973 1985 1997
3 Barys 1902 1914 1926 1938 1950 1962 1974 1986 1998
4 Qoıan 1903 1915 1927 1939 1951 1963 1975 1987 1999
5 Ulý 1904 1916 1928 1940 1952 1964 1976 1988 2000
6 Jylan 1905 1917 1929 1941 1953 1965 1977 1989 2001
7 Jylqy 1906 1918 1930 1942 1954 1966 1978 1990 2002
8 Qoı 1907 1919 1931 1943 1955 1967 1979 1991 2003
9 Meshin 1908 1920 1932 1944 1956 1968 1980 1992 2004
10 Taýyq 1909 1921 1933 1945 1957 1969 1981 1993 2005
11 It 1910 1922 1934 1946 1958 1970 1982 1994 2006
12 Dońyz 1911 1923 1935 1947 1959 1971 1983 1995 2007
Musylman jyltizbesi
(boıynsha adamnyń týǵan jylyna sáıkes minez - qulyqtary nyshandary)
Tyshqan. Ústi basyn taza ustaıdy. saıaq júrgendi kóńili qalaıdy. Dýman - toı, yrdý - dyrdýdan irgesin aýlaq salýǵa tyrysady - Tákáppar.
Sıyr. Ustamdy. Óz qaıǵysy men jaqyn - jýyqtarynyń qaıǵysyna qatty kúızeledi. Kimge bolsyn kómegin tıgizýge asyǵady, biraq keıde munysy zalalyn tıgizip te jatady. Olar munyń jaqsylyq qaıyrymyn tez umytady jáne qıys basqan qadamyna keshirimmen qaraıdy.
Barys. Qyzba. Ashýlanshaq, eshnársege kóńili tolmaıdy; eger ol áldebir isti qolǵa alar bolsa, onda oǵan bóget jasama, betińnen ala túsýi múmkin; menmendeý ári basqaǵa bılik júrgizýdi unatady.
Qoıan. Qorqaq. Syr saqtaı almaıdy, kez - kelgen nárseden óz - ózinen úreılenip júrgeni; baısaldy iste óz betimen sheshim qabyldaı almaıdy, kóńil kúıine qaraı áreket etedi.
Ulý. Úlken ister atqarý qolynan keledi; tuıyq minezdiń adamy; kóbinese únsiz júrýdi unatady, barynsha qarapaıym kórinýge tyrysady. Baısaldy, isti óz aqylymen ońasha sheshýge beıim. Qupıany saqtaı biledi.
Jylan. Syrtqy bolmys - bitimi uıań; mańyzdy isterden qashqaqtap júredi, onyń basyna pále bop jabysatyn nárse - tili. Qupıany saqtaı biledi.
Jylqy. Jumys isteýden jalyqpaıdy. «Jumys» aty tárizdi. Erteden qara keshke deıin tynym tappaı typyrlaıdy da júredi...
Qoı. Alǵan betinen qaıtarý qıyn... Bolmashy nársege ashý shaqyrýy múmkin, sondaı sátterde ózine de, janynda júrgen joldasyna da qaýipti.
Meshin. Ózine - ózi ǵashyq. Sánqoı, ózin ózgeden artyq sanaıdy. Yrdý - dyrdýy kóp, kóńildi bas qosýlarǵa, úıirsekteý keledi.
Taýyq. «Úıkúshik»Úı - úıelmenine únemi qamqor bop, quraq ushyp júrgeni; turmysta adal, kez - kelgen adammen til tabysyp kete barady...
It. Sózsheń. Talas - tartys, daý-damaıǵa aralasyp ketkenin ózi de bilmeı qalady.
Dońyz. Kóp nársege bas qatyryp oılana bermeıdi. Ońasha, tabıǵat aıasynda bolǵanda, baý - baqshada eńbek etkendi jáne kóńildi keshterdi unatady. Bulardyń ádette otbasynda bala-shaǵasy kóp bolady.
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Bekarystan bı aýylynyń № 24 orta mektebiniń
tehnologıa páni muǵalimi Jalǵasbaeva Perýza Toekeshqyzy
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Esep shyǵarý. Qaıtalaý. «Saqtalý zańdary»
