Fızıka sabaǵynda oqýshylarǵa eksperımenttik esepterdi shyǵartýdyń mańyzy
Fızıka sabaǵynda oqýshylarǵa eksperımenttik esepterdi shyǵartýdyń mańyzy.
Eksperımenttik esepter-qurylysy jaǵynan, shyǵarý tásilderi boıynsha, másele esepterge uqsas, biraq qajetti shamalar tájirıbe nátıjesinde alynady. Oqýshylar mundaı esepterdi shyǵarý úshin qoıylǵan problemaǵa baılanysty qajetti zańdylyqtardy anyqtap, óz kúshimen tájirıbeler júrgńzedi, ólsheýler jasaıdy. Qajetti shamalar alynǵannan keıin, eksperımenttik esep másele esepke aınalady. Fızıkany oqyp úırenýde, onyń maǵynasyn tereń túsinýde, eksperımenttik esepter oryndaýdyń máni erekshe. Oqýshylar qural- jabdyqtarmen tanysyp, ólsheýler jasaý tehnıkasyn úırenedi, jattyǵýlar oryndaıdy da, fızıka qubylystaryn qoldan jasap kózimen kóredi. Tipti qarapaıym tájirıbeniń ózin oqýshylar qyzyǵyp jasaıtyn bolady. Eksperımentaldy esepter shyǵarǵan tıimdi, sebebi olar baqylaý jáne tájirıbe arqyly shyǵarylady. Ony oryndaý úshin tıisti qural-jabdyqtar qoldanylady. Aralas esepter shyǵarý da paıdaly, oqýshylar teorıa jaǵynan eseptep, odan keıin tájirıbede qorytyndysyn kóredi. Mysaly, berilgen dene sýda júze me? (ne basqa suıyqtyqta). Esepti shyǵarý úshin deneniń tyǵyzdyǵyn anyqtaý kerek, ony sýdyń tyǵyzdyǵymen salystyrý kerek, qorytyndy jasap, ony tájirıbede tekserý qajet. Oqýshylarǵa eksperımenttik esepterdi sabaqta da, sabaqtan tys ýaqytta da berýge bolady, biraq sabaq oqytýdy uıymdastyrýdyń negizgi formasy bolǵandyqtan, eksperımenttik tapsyrmalardy sabaq ústinde oryndaýdyń mańyzy úlken. Eksperımenttik esepti sabaqtyń ár túrli kezeńderinde berýge bolady: jańa materıaldy túsindirý kezinde, sabaqty bekitý kezinde, oqýshylardyń esep shyǵarýǵa jattyǵý kezinde jáne oqýshylardyń bilimin tekserý kezinde. Eksperımenttik esepterdiń baǵaly jeri-ol oqýshylardyń alǵan bilimin praktıkada qoldana bilýin tekserýge jol ashady. Ekinshiden tipti ońaı degen eksperımenttik tapsyrmanyń ózi zertteýshilik qabileti bar oqýshylardy tabýǵa jaǵdaı jasaıdy. Máselen, shamnyń kedergisin anyqtaǵan kezde kóptegen oqýshylar kerneýdiń máni men toq kúshin bir ret qana ólshep qoıady. Keıbir oqýshylar toq kúshi men kerneýdiń mánderin ózgertedi, biraq sham kedergisin esepteý nátıjelerindegi aıyrmashylyqty kórgennen keıin, nátıjelerdegi alshaqtyqty esh dálelsiz quraldar qatesine jatqyzady da ortasha bir mándi taýyp, nátıjelerdi qoldan «jaqsartýǵa» tyrysady. Keıbir oqýshylar ǵana toq kúshin ózgertken kezde shamnyń elektrlik kedergisiniń mánderiniń ózgeretinin kórgennen keıin, osy effektini arnaıy zerttep, ony túsindirý úshin óz boljamyn aıtady.
Endi eksperımenttik eseptiń shyǵarý joldaryna mysaldar keltireıik.
1.Esep: ústel ústinde doptyń rezeńke kamerasy, tarazy, usaq gırler, nasos, masshtabty syzǵysh. Bos kamera tarazymen ólshenedi de, oǵan aýa toltyryp úrleıdi. Kameradaǵy aýanyń qysymyn anyqtaý kerek.
Esepti shyǵarýdyń joly: eger kameradaǵy aýanyń qysymy atmosferalyq qysymǵa teń bolsa, onda kameradaǵy aýaǵa áser etýshi keri ıterýshi kúsh onyń salmaǵyna teń bolatyndyqtan aýasy bar kameranyń salmaǵy aýasyz kameranyń salmaǵyna teń.
Aýasy bar kamerany ólshep, onyń salmaǵynyń P1 shamadan P2 shamaǵa deıin kóbeıetinin, sondyqtan onyń ishinde qysymy atmosferalyq qysymynan joǵary aýa mólsheri bar.
Kameradaǵy aýa qysymy P1, al onyń kólemi V1 bolsyn.
P1V1=P0V0 mundaǵy P0-atmosferalyq qysym, V0-P0-qysymdaǵy kamera ishindegi aýanyń kólemi.
P1=
Atmosferalyq qysym barometr kómegimen anyqtalady. Aýanyń menshikti salmaǵy fızıkalyq shamalardyń kestesinen alynady. Úrlengen kameranyń kólemi formýlasymen eseptelinedi. Kameranyń radıýsy onyń sheńberin jip arqyly ólsheýmen tabylady. Eseptiń durystyǵyn synapty manometrdiń kómegimen tekserýge bolady.
2.Esep: ústel ústinde nıhrom symdy katýshka jáne mıkrometr, 3 mınýtta 200 g sýdy 10 S temperatýradan qaınaý temperatýrasyna deıin jetkizý úshin qajetti «qyzdyrǵyshty» daıyndaý úshin symnyń qansha bóliktegi uzyndyǵyn alý kerek? Qyzdyrǵyshtyń paıdaly áser koefısıentin 90% dep esepteý kerek.
Esepti sheshý joly.Qyzdyrǵyshtyń jumys isteýiniń sharttaryn eskere otyryp, onyń kedergisi eseptelinedi:
Mundaǵy kerneýdi 220 V-qa teń dep alamyz. Qalǵan barlyq shamalar berilgen. Qyzdyrǵyshtyń kedergisin bile otyryp, ony daıyndaýǵa qajetti symnyń uzyndyǵyn tabýǵabolady.
Symnyń kóldeneń qımasynyń aýdany mıkrometrdiń kómegimen ólshenedi. Nıhromnyń menshikti kedergisin fızıkalyq shamalardyń kestesinen alamyz. Eseptiń durystyǵyn tájirıbe jasap tekserýge bolady. Ol úshin katýshkadan qajetti sym kesegi alynady da, ony áınek tútikke orap, qajetti sý mólsherine salady. Osy júıeni aınymaly toq kózine qosady. Fızıka sabaǵynda osyndaı tapsyrmalardy berip otyrý, oqýshylardyń eksperımenttik zertteý is-áreketin qalyptastyrýǵa úlken múmkindik beredi.
Eksperımenttik esepter-qurylysy jaǵynan, shyǵarý tásilderi boıynsha, másele esepterge uqsas, biraq qajetti shamalar tájirıbe nátıjesinde alynady. Oqýshylar mundaı esepterdi shyǵarý úshin qoıylǵan problemaǵa baılanysty qajetti zańdylyqtardy anyqtap, óz kúshimen tájirıbeler júrgńzedi, ólsheýler jasaıdy. Qajetti shamalar alynǵannan keıin, eksperımenttik esep másele esepke aınalady. Fızıkany oqyp úırenýde, onyń maǵynasyn tereń túsinýde, eksperımenttik esepter oryndaýdyń máni erekshe. Oqýshylar qural- jabdyqtarmen tanysyp, ólsheýler jasaý tehnıkasyn úırenedi, jattyǵýlar oryndaıdy da, fızıka qubylystaryn qoldan jasap kózimen kóredi. Tipti qarapaıym tájirıbeniń ózin oqýshylar qyzyǵyp jasaıtyn bolady. Eksperımentaldy esepter shyǵarǵan tıimdi, sebebi olar baqylaý jáne tájirıbe arqyly shyǵarylady. Ony oryndaý úshin tıisti qural-jabdyqtar qoldanylady. Aralas esepter shyǵarý da paıdaly, oqýshylar teorıa jaǵynan eseptep, odan keıin tájirıbede qorytyndysyn kóredi. Mysaly, berilgen dene sýda júze me? (ne basqa suıyqtyqta). Esepti shyǵarý úshin deneniń tyǵyzdyǵyn anyqtaý kerek, ony sýdyń tyǵyzdyǵymen salystyrý kerek, qorytyndy jasap, ony tájirıbede tekserý qajet. Oqýshylarǵa eksperımenttik esepterdi sabaqta da, sabaqtan tys ýaqytta da berýge bolady, biraq sabaq oqytýdy uıymdastyrýdyń negizgi formasy bolǵandyqtan, eksperımenttik tapsyrmalardy sabaq ústinde oryndaýdyń mańyzy úlken. Eksperımenttik esepti sabaqtyń ár túrli kezeńderinde berýge bolady: jańa materıaldy túsindirý kezinde, sabaqty bekitý kezinde, oqýshylardyń esep shyǵarýǵa jattyǵý kezinde jáne oqýshylardyń bilimin tekserý kezinde. Eksperımenttik esepterdiń baǵaly jeri-ol oqýshylardyń alǵan bilimin praktıkada qoldana bilýin tekserýge jol ashady. Ekinshiden tipti ońaı degen eksperımenttik tapsyrmanyń ózi zertteýshilik qabileti bar oqýshylardy tabýǵa jaǵdaı jasaıdy. Máselen, shamnyń kedergisin anyqtaǵan kezde kóptegen oqýshylar kerneýdiń máni men toq kúshin bir ret qana ólshep qoıady. Keıbir oqýshylar toq kúshi men kerneýdiń mánderin ózgertedi, biraq sham kedergisin esepteý nátıjelerindegi aıyrmashylyqty kórgennen keıin, nátıjelerdegi alshaqtyqty esh dálelsiz quraldar qatesine jatqyzady da ortasha bir mándi taýyp, nátıjelerdi qoldan «jaqsartýǵa» tyrysady. Keıbir oqýshylar ǵana toq kúshin ózgertken kezde shamnyń elektrlik kedergisiniń mánderiniń ózgeretinin kórgennen keıin, osy effektini arnaıy zerttep, ony túsindirý úshin óz boljamyn aıtady.
Endi eksperımenttik eseptiń shyǵarý joldaryna mysaldar keltireıik.
1.Esep: ústel ústinde doptyń rezeńke kamerasy, tarazy, usaq gırler, nasos, masshtabty syzǵysh. Bos kamera tarazymen ólshenedi de, oǵan aýa toltyryp úrleıdi. Kameradaǵy aýanyń qysymyn anyqtaý kerek.
Esepti shyǵarýdyń joly: eger kameradaǵy aýanyń qysymy atmosferalyq qysymǵa teń bolsa, onda kameradaǵy aýaǵa áser etýshi keri ıterýshi kúsh onyń salmaǵyna teń bolatyndyqtan aýasy bar kameranyń salmaǵy aýasyz kameranyń salmaǵyna teń.
Aýasy bar kamerany ólshep, onyń salmaǵynyń P1 shamadan P2 shamaǵa deıin kóbeıetinin, sondyqtan onyń ishinde qysymy atmosferalyq qysymynan joǵary aýa mólsheri bar.
Kameradaǵy aýa qysymy P1, al onyń kólemi V1 bolsyn.
P1V1=P0V0 mundaǵy P0-atmosferalyq qysym, V0-P0-qysymdaǵy kamera ishindegi aýanyń kólemi.
P1=
Atmosferalyq qysym barometr kómegimen anyqtalady. Aýanyń menshikti salmaǵy fızıkalyq shamalardyń kestesinen alynady. Úrlengen kameranyń kólemi formýlasymen eseptelinedi. Kameranyń radıýsy onyń sheńberin jip arqyly ólsheýmen tabylady. Eseptiń durystyǵyn synapty manometrdiń kómegimen tekserýge bolady.
2.Esep: ústel ústinde nıhrom symdy katýshka jáne mıkrometr, 3 mınýtta 200 g sýdy 10 S temperatýradan qaınaý temperatýrasyna deıin jetkizý úshin qajetti «qyzdyrǵyshty» daıyndaý úshin symnyń qansha bóliktegi uzyndyǵyn alý kerek? Qyzdyrǵyshtyń paıdaly áser koefısıentin 90% dep esepteý kerek.
Esepti sheshý joly.Qyzdyrǵyshtyń jumys isteýiniń sharttaryn eskere otyryp, onyń kedergisi eseptelinedi:
Mundaǵy kerneýdi 220 V-qa teń dep alamyz. Qalǵan barlyq shamalar berilgen. Qyzdyrǵyshtyń kedergisin bile otyryp, ony daıyndaýǵa qajetti symnyń uzyndyǵyn tabýǵabolady.
Symnyń kóldeneń qımasynyń aýdany mıkrometrdiń kómegimen ólshenedi. Nıhromnyń menshikti kedergisin fızıkalyq shamalardyń kestesinen alamyz. Eseptiń durystyǵyn tájirıbe jasap tekserýge bolady. Ol úshin katýshkadan qajetti sym kesegi alynady da, ony áınek tútikke orap, qajetti sý mólsherine salady. Osy júıeni aınymaly toq kózine qosady. Fızıka sabaǵynda osyndaı tapsyrmalardy berip otyrý, oqýshylardyń eksperımenttik zertteý is-áreketin qalyptastyrýǵa úlken múmkindik beredi.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn, logıkalyq qabiletin arttyrý.
