InfoHub Logo

Kishkentaı Ánestiń es bilip, eresekterdiń áńgimelerinen áserlenip, júris-turystaryna elikteı bastaıtyn shaǵy týǵan ólkesinde geologıalyq geofızıkalyq jumystar keń óris alyp, Mańǵystaý aımaǵynda bolýy múmkin úlken ózgerister jaıly áńgimeler shyǵa bastaǵan kezeńge tuspa-tus keldi.

Árıne, tóńiregindegilerdiń tiline tıek bolyp, árqıly sózderge jol bergen bógde jandardyń maqsaty ne ekendigin alǵashynda bul jete túsinbegen. Olardyń Búkilodaqtyq ǵylymı-zertteý ınstıtýty qyzmetkerleri ekendigin de, qańyryǵy tútep, ańqasy keýip jatqan mynaý týǵan ólkesinen munaı men gaz degen baılyqty izdep júrgenderin de bara-bara bala júregi ústirtteý bolsa da, paıymdaǵan. Sol paıymdaýymen birge onyń sábı júreginde baılyqty óz adamdarymyz nege izdemeıdi eken álde olarǵa mundaı baılyqtyń qajeti joq pa eken degen suraqtar da týyndaı bastaǵan. Balaýsa sezim... Balaýsa uǵym...

"Qyzyqtyń" aq taqyrynda jalańaıaq júgirip, "Ashymurynnyń" ashshy jýsanynyń ıisine eltip, appaq qumyn keship ósken jas balanyń ómirden óz jolyn tańdar kún týǵanda ony jer baılyǵyn izdeýshilerdiń oqýyna jetelegen de múmkin sol bir balaýsa sezimder janyna uıalatqan uǵymdar bolar, kim bilipti. Onyń arǵy-bergi sebepteriniń túp tamyryn ol kezde ózi de oılamaǵan. Áıteýir kókiregi oıaý, kózi ashyq ákeniń aldynda óziniń osy tóńirektegi bolashaqqa degen josparlaryn ashyq aıtqany áli esinde. Onyń júrek qalaýy bir kúnde qalaı bolsa solaı aıtyla salǵan sóz emes, sheshilip qoıǵan berik qadam ekenin de birden túısingen. Osy óńirdegi el basqarý jumystaryna aralasa júrip, Mańǵystaýdyń úlken bolashaǵy qalasyndaǵy alýan túrli áńgimelerdi estı júrip, kóp nárseni boljaıtyn áke qaıta balasynyń bul tańdaýyna qýanyp qalǵan. Batasyn da bergen. Sóıtip orta mektepti bitirgen boıda teńizdiń arǵy jaǵyna bilim izdep attanyp ta ketken.

...Adam balasy jas kezinde aýada qalqyp ushyp júrgendeı bir kúıde bolady eken de, tirshiliktiń talqysyn kóre-kóre, mańdaıyn anda bir, myńda bir soǵa-soǵa birtindep álgi bıiginen tómendeı beredi eken. Óziniń alǵash ret osyndaı "bıiginen" quldyraı bastaǵany Azerbaıjannyń munaı jáne hımıa ınstıtýtyn bitirgennen keıin bastalǵany Ánes Búrkitbaevtyń esinde qalypty. Oqýǵa alǵash attanǵan kezinde de, tipti bálen jyl osy oqý ornynda oqyp júrgen jyldarynda da kóńiline qylaý túsip kórmegen eken. Kerisinshe, qatarynan ozyp, ózge bir elge bilim izdep barýy, sońynda qalǵandardyń senimin aqtap, barlyq pánderdi ıgerip ketýi, dıplom alyp, elge oralýy onyń jas júregin sheksiz shattyqqa bólep, endi sol alǵan bilimdi paıdaǵa jaratýǵa bolatyny, soǵan múmkindik týǵany qıal tulparyn ár saqqa alyp ushyp, tátti oılarǵa jeteleı bastaǵan.

Ásirese, týǵan jerge qaıtadan oralatyndyǵy jónindegi oılary jan dúnıesin erekshe rahatqa keneltetin. "Mańǵystaý, seni tastap ketkennen soń, kózimniń júre almadym jasyn tyıyp", — dep, jyrlaıtyn babalarynyń hal-ahýalyn ózi de túısingendeı bir kúıge túsetin.

Osy jyldar ishinde óziniń jany súıgen týǵan ólkesiniń qazynasyn ıgerip, týǵan halqyna azamat retinde paıdasyn tıgizemin aý degen oı ony shynymen qanattandyryp, súıispenshiligin eselep arttyra túsetin. K.G. Paýstovskıı aıtqan Kaspıı mańyndaǵy adam turǵysyz aımaqta bolatyn kempirqosaq boıaýly ertegidegideı qalalar munyń da kóz aldyna elesteıtin. Jer astynda ǵasyrlar boıy saqtalyp, Jer betine shyǵýyn kútip jatqan qara altyn darıasyn Jer ústine shyǵaryp, qum kómkergen ólkesin gúl jaınatýǵa armandaı asyǵatyn.

Endi oılap qarasa, kóńiliniń alyp ushýyna negiz de joq emesteı. Taý-ken ınjeneri dıplomyn alǵandar ol kezde barshylyq degenmen, áne-mine iri óndiris aımaǵyna aınalady dep otyrǵan Mańǵystaýǵa kadr azdyq ete qoımaıtyny anyq. Onyń kóńilin qobaljytqan birinshi jaǵdaı keleshegi zor dep jurt shýlap jatqan, óziniń týyp-ósken jerine emes, aýylynan áldeqaıda qıystaý "Embaneft" basqarmasyna berilýi boldy. Árıne, Qazaqstan munaıynyń alǵash óndirile bastaǵan, el baılyǵynyń kózin birinshi bolyp ashqan Atyraý ólkesinen at-tonyn ala qashatyndaı esh jóni joq tipti sonyń ózi durys ta shyǵar. Deni saý jas jigit úshin ol jer de óz úıine barabar sol da sóz bolyp pa?! Teńizdiń arǵy betine ótip, áldeneshe jyl ózge jurt, turmys-salty bólek ózge elde júrdi emes pe. Sondyqtan ol tipti bul úshin esh kóp qınala qoıǵan joq. Tek qolynda arnaıy joldamasy bola tura basqarma bastyǵynyń qabyldaýyna kire almaǵanda baryp qatty qynjylǵan. Lepirgen kóńili sý sepkendeı basylyp, jasyp-aq qalǵan.

Endi sol bir kezderdi qaıtadan kóz aldyna keltirip, oısha taldap kórse, Keńes odaǵy dáýirinde beleń alǵan búrokratıa degen derttiń bir tamyry osy joly kórinis bergen eken. Ol ózi adamǵa, adam taǵdyryna degen nemquraıdylyqtan bastalatyn sekildi. Ol dáýirde adamnyń jan dúnıesinde ne bolyp jatqanymen eshkimniń sharýasy bolmaýshy edi-aý...

Ol kezderi seniń minez-qulqyńnyń barlyq ólshemi Komýnıstik moral kodeksine jazylyp qoıylǵan. Onda da adam taǵdyry oıynshyq degen sóz joq. Biraq adam boıyndaǵy eń joǵary dárejeli qasıetterdi dáripteıtin sol kodeks talaptary tym joǵary áýelep ushyp júredi de, álgindegideı bir qarapaıym jaılarǵa mán berilmeı, qatardaǵy kópshilik nazarǵa ilinbeı qala beredi. Kózge túsip, elenip eskerilýiń úshin eń aldymen "tanylýyń" kerek. Tanylý úshin anketalarda kórsetilgen túrli talaptarǵa saı bolýǵa tıissiń.

Árıne, munyń qandaı talaptar, qandaı jerlerde qajetińe jaraýy múmkin ekenin biletin "zerdeli" azamattar bárin aldyn-ala oılastyryp, daıyndalyp alady. Nelikten bastyq bitkenniń balalarynyń bári óz ómir joldaryn komsomol qyzmetinen bastaıdy? Óıtkeni olar komsomol mektebinen ótken, onyń tájirıbesin kórgen adamnyń jerde qalmaıtynyn jaqsy biledi. Eger taldaý jasaı qalǵan adam bolsa, olardyń bul esepten qatelespegendikterin sózsiz dáleldep berer edi.

Al Ánes sıaqty jas jigit eń bolmasa sondaı bir yqpaldy adamnyń telefon shalýynan keıin barsa bosqa taban tozdyrmas edi. Sondyqtan da álgindeı myqty súıenishi, artynan surap otyratyn izdeýshisi joq adamdarǵa ómir súrý áli kúnge deıin qıyndaý. Sondyqtan da keńes ókimeti ómir súrgen jyldarda ondaı yqpaldy adamdary joqtar ishkisi kelgenniń bárin ishe almady, jegisi kelmese de talaı nárseni qulqynnan ótkizdi. İstegisi kelmegen jumysty da isteýlerine týra keldi. "Aýrý batpandap kirip, mysqaldap shyǵady" degendeı, ol dertten táýelsiz qazaq eliniń azamattary jýyq arada qoshtasa qoıýlary qıyn shyǵar. "Osynyń kimi bar?!" dep, ósip bara jatqan jastardyń sońynan sóz teretinder sonyń dáleli.

Sóıtip basqarma bastyǵynyń qabyldaýyna kire almaı ketken Ánes bir kúni osy mańnan Ǵalymjan Qojaǵulov degen azamatty kezdestiredi. Óndiristik praktıka kezinde tanysyp, syralǵy bolǵan kisi, osy "Embaneft" basqarmasyna qaraıtyn uńǵylardy kúrdeli jóndeý kontorynyń dırektory eken. Bar jaǵdaıyn bilip alǵannan keıin ony óz qaramaǵyna jumysqa shaqyrady. Bul kásiporyn da ózi joldamamen kelgen basqarmaǵa qaraıdy. Tipti qabyldaýǵa kire qalǵan kúnniń ózinde osy aǵasynyń qaramaǵyna tap bolmasyna kim kepil?! Onyń ústine munaıdy Jer betine uńǵysyz shyǵarmaıdy, al onyń qyr-syryn úıretetin jumystan bas tartýy qalaı bolady?!

Sol kúni-aq Ǵalekeń Ánesti qolynan jetelep aparyp, qyzmetke ornalastyra saldy. Biraq arnaıy oqý bitirip kelgen jas mamandy bir jaǵynan synaıyn dedi me, álde shynymen de jumystyń reti solaı boldy ma eken, bastyǵy ony jumys ornyna ákelip otyrǵyzar-otyrǵyzbastan ózine shaqyryp alyp, bir býma qaǵazdy kórsetken:

— Injenerdiń jumysy qaǵazsyz bitpeıdi. Aldymen osy qaǵazdardy qarap, bárin retke keltir. Al tústen keıin kásipshilikke baratynymyzdy umytpa, — dep, qoıa bergen. "Bısmılla!" — dep qarap kep qalyp edi, áýeli eshteńege túsine almaǵan, biraq qaıtadan suraýǵa namystanyp, ári-beri qaıtalaı oqyǵan soń baryp, qolynan kelýi múmkin sharýa ekenin paıymdaǵan. Birnesheýi jaýap jazylatyn hat bolyp shyqty. Bólimderdi aralap júrip, olarǵa jaýap berýge tıisti adamdardy taýyp aldy. Ózine tikeleı qatysty degenderin bir bólek jınady. Ne isteýge bolatynyn bastyq qana aıta alady-aý degenderin bir bólek qoıdy. Báriniń jón-jobasyn ábden túsindim-aý degen kezde bastyǵyna qaıta barǵan. İstegenderiniń biri durys, biri qate, bir talaıymen ekinshi, úshinshi qaıtara jumystanýyna týra kelgen. Gramatıkalyq qatelerden de ada emes eken. Biraq jas ınjener jasyǵan joq Árbir eskertýdi jadyna túıip, ekinshi ret qaıtalamaýǵa, bir aıtylǵandy qalt etkizbeýge sol kúnnen bastap bel baılaǵan.

Jas ınjenerdiń keńsedegi qaǵazbasty jumysy túske deıin aıaqtalyp, tús qaıta kásipshilikke barý úshin bastyǵynyń aldynda daıyn turdy. Jalpy onyń jumys kúniniń tártibi aldaǵy ýaqytta da osylaı jalǵasady dep kelisildi. Óıtkeni ol keńse jumysyn da, óndiristik tájirıbeni de qatar ıgerýge qarsy bolmaǵan. Kásipshilik basyna barǵan soń bastyǵy ony Fılıpp Bondarchýk atty ýkraın jigitimen tanystyrǵan. Baısaldy, jigit aǵasy derlik jasqa kelip qalǵan jyly shyraıly adam eken.

— Al, hosh keldiń! Bilgiń kelgendi kez kelgen ýaqytta suraı ber, - degen ol munyń ústindegi aqshyl shalbary men aq kóılegine súze bir qarap ótip. Kóziniń quıryǵynan áldebir kúlki jylt etkenin baıqamaǵan bul. Biraz oılanyp úlgergenshe bolǵan joq onyń uńǵy jaqtaǵy bireýge:

— Bastaı ber! — dep, daýystaǵanyn estip, manaǵylardyń bári tura umtylǵan. Ánestiń kózine aldymen túskeni jóndeý munarasyn boılaı kóterilip bara jatqan qubyr boldy. Sony qyzyqtap jaqyndaı bergeni sol edi aýystyrý úshin alynyp kele jatqan álgi qubyrdyń sholtań etken sońymen qosa shapshyp atqan munaıdy ǵana kózi shalyp qaldy. Qara qońyr maı onyń basynan aıaǵyna deıin bir mezette júgirip ótken.

Bondarchýktyń munyń ústindegi kıimine nelikten mysqyldaı kóz júgirtkenine endi túsingen. Álgindegi muntazdaı qalpy endi túsine de kirmes. Jigit kózinen jylt etken álgi bir ushqyn esine túsip qatty qysylǵan. Onyń mánin uǵýmen qatar óndiristiń alǵashqy bir esten ketpes sabaǵyn da alyp úlgergenin keıin paıymdady.

Sóıtse uńǵy ashyq qalǵan kezde mundaı qubylystar bola beredi eken. Ózgeler úshin munyń úırenshikti jaı ekeni kórinip tur. Ústerindegi "spesovkalarynyń" jeńimen kózderin kólegeılep teris aınalysa qoıysty da, sońynan túk bolmaǵandaı, jumystaryn odan ári jalǵastyra berdi. Al Ánes bolsa bir jaǵynan qysylyp, ekinshi jaǵynan óziniń osyndaı jaǵdaıdy aldyn ala boljaı almaǵanyna yzalanyp, ishteı qatty renjip qalǵan. Ózin osynda alyp kelgen bastyǵynyń eskertpegenine de ókpesi joq emes.

Erteńine ol kisi muny ózine shaqyrtyp aldy da, jumysqa kıetin arnaıy kıim bergizdi.

— Mynany kásipshilik jaqqa bararda kı de, taza kıimderińdi osynda ilip ket, — dep, eskertken. Keshegi bolǵan jaǵdaı týrasynda eshteńe aıtpady. Tek qana ketip bara jatqanynda:

— Keshe seniń kele sala munaıǵa shomylǵanyń maǵan unady. Endi ómir boıy isiń qara maımen bolady eken, — degen. Nege ekenin ózi de túsingen joq sol arada lezde tynysy keńip, kóńili kóterilip ketken. Bastyǵynyń aldynan ózin ózi toqtata almaı, jymyńdap shyqqany. Sol kúni ózi turyp jatqan úıge kelisimen qalaı tazartaryn bilmeı, bir buryshqa aparyp tyǵa salǵan maı-maı kıimderin qaǵazǵa orap, dalaǵa laqtyrǵany esinde...

Áıgili Qulsary kásipshilikterinde osylaı bastalǵan Ánes Búrkitbaıulynyń eńbek joly birtindep úırenshikti qalypqa túsip, óndiristiń san qıly syrlary sál-sálden bolsa da óz qupıalaryn onyń aldyna jaıyp sala bastaǵan. Keńse qyzmetine de tóselip, alýan túrli qujattardyń qaıdan, qalaı paıda bolatyndyǵyn da uǵa bastaǵan. Eń bastysy ózi kún saıyn kóz aldynan ótkizip júrgen jaılardy jiliktep shaǵyp, ár tetiginiń óndiris barysynda atqaratyn qyzmetine qanyqqan. Sonymen birge uńǵylardy óńdeý isine ózin birden tap qylǵan taǵdyryna rıza edi. Óıtkeni uńǵy munaı men gaz óndirisiniń júregi ispettes. Olarsyz bul óndiris júrmeıdi. Olardyń boıynda qandaı kinárattardyń bolatyndyǵyn aldyn-ala uǵyp, ondaı bilim beıne júrek aqaýlaryn taýyp, em qoldanatyn dárigerdiń áreketińdeı sezilgen. Tipti óziniń osy kásiporynǵa tap bolýynyń ózinde de jaratylystan tys bir áser bardaı tolǵanatyny bar keıde...

Ǵumyr jolynyń bastaýynda Ánes Búrkitbaıuly sanasynda óshpes iz qaldyrǵan taǵy da bir oqıǵany aıtpaı ketýge bolmaıdy. Bul jaı ǵana oqıǵa emes, ómir sabaqtarynyń bir aıtýlysy dese de bolady:

Aǵa ınjener bolyp júrgen kúnderiniń birinde Qaraton kásipshiligindegi munaı uńǵylarynyń birinen alynyp turǵan munaı quramynda sý kóbeıip ketip, kúrdeli jóndeý júrgizýge týra kelgen. Mundaı jaǵdaıda munaı kelip turǵan burynǵy kózdi sementtep tastap, (bitep), munaı kózin basqa jerden ashady. Óziniń ınstıtýt qabyrǵasynda júrip alǵan bilimi men uńǵylardy jóndeý jumystarynda júrip uǵyp, túıgeniniń bárin paıdalana otyryp, iske kirisip ketken... Alaıda isi sátsiz bolyp, avarıa jasap aldy. Bylaı qaraǵanda, uńǵy tóńireginde qaınaǵan óndiris jumystary ǵana júrip, qoldap isteıtin sharýalar ǵana júzege asyp jatqan sıaqty kórinedi. Biraq árbir uńǵynyń óziniń ómir tarıhy bolady. Árbir adamǵa ashylǵan syrqat tarıhynyń kartasy sıaqty, ottyń da óz basynan ótken hıkaıattar sol kartaǵa júıeli túrde túsip otyrýǵa tıis. Osy arada jumysqa kelgen kezderinen-aq mundaǵy áriptesteriniń qaǵazǵa salaqtaý ekenin baıqaǵan. Bolyp jatqan túrli oqıǵalarǵa oraı uńǵy kitapshasyn ashyp, olarǵa jazba jasap jatqan kóp eshkimdi baıqamaǵan. Árıne, álgi oqıǵadan soń da sol uńǵynyń tarıhy jazylatyn kitapshany qarap shyqqan. Qashan paıdalanýǵa berilgeni bar, biraq neshe ret jóndeýden ótkeni, jalpy buzylǵan buzylmaǵany týrasynda eshteńe kóre almaǵan. Eger ol shynymen túrli oqıǵalarǵa ushyraǵan bolsa, álgi kitapshasynda bári kórsetilip tursa, ony ońdaý da qıyn bolmas edi. Al aqaýy buryn qaı jerde bolǵany, jóndelgen jóndelmegeni belgisiz bolsa qarańǵy úıge kirgen adam tárizdi, ár nársege soqtyǵysyp, kez-kelgen sátte ushyp túsýiń de múmkin emes pe. Álgi uńǵynyń da basynan talaı oqıǵalar ótkendigin, biraq ol týrasynda eshqandaı jazba qaǵazǵa túspeı qalǵandyǵyn bul keıin bilgen.

Avarıa bolǵan jaǵdaıda arnaıy komısıa shyǵyp, ony kimniń kinásinen bolǵanyn anyqtaıdy. Abyroı bolǵanda, ınjener Ánes Búrkitbaıulynyń bul jerde esh kinási bolmaı shyǵady. Álgi bir qolaısyz oqıǵadan keıin júrgizilgen tazartý jumystary kezinde onyń ishinen bes-alty qubyr synyqtary shyqqan. Olar buryn ornyna durys qondyrylmaýy sebepti nemese eskirýi sebepti ýaqytynda alynbaı, ishine jınala berip, shirı bastaǵan qaldyqtar eken. Olardyń kóptigi sonsha alyp shyǵar kezinde kótergish munara aýyr salmaqtan eki búktetile maıysyp, áreń shyqqan.

Qulsary kásipshilikterinde júrgende alǵan bul eki sabaǵy ony kóp nársege úıretti. Ásirese sońǵysynan keıin ol óziniń jaýapkershiligindegi árbir jumysty, ózgelerdiń pikirine qaramastan, anyqtamasyn tyńdaı tura, óziniń kózin ábden jetkizbeı bastamaıtyn bolǵan. Ómirinde, óziniń bul arada aıyby bolmasa da, basynan keshirgen osy avarıa onyń birinshi de jáne sońǵy da avarıasy bolǵan eken.

Qulsary kásipshilikterinde júrip Ánes Búrkitbaıuly osyndaı óndiristik sabaqtar alyp, tájirıbe jınaqtaýmen qatar ózine ǵumyrlyq jar tapqan. Ol sol kezde oqý bitirip kelip, aýdanaralyq aýyl sharýashylyǵy bakterıologıalyq laboratorıasynda qyzmette júrgen Álıa Qadymqyzy edi. Sol óńirde olardyń tuńǵyshtary Ámına men uldary Jambyl dúnıege kelipti.

Alǵashynda Qulsaryda uńǵylardy kúrdeli jóndeý kontorynda ınjener, keıinnen Qaratonda aǵa ınjener boldy, osy kásiporynnyń óndiristik-tehnıkalyq bólimin basqardy. Árıne, ınjener degen sóz ózi basqaratyn isti búge-shúgesine deıin egjeı-tegjeıli bilý degen maǵynany bildiredi. Alaıda joǵary oqý ornyn neshe jerden bitirip kelgen adam bolsa da, óndiristik jumystarmen betpe-bet kelgende qorqaqtamaı, birden batyl kirisip ketýi qıyn. Onyń ústine árbir jeke jaǵdaıda eskermese bolmaıtyn túrli erekshelikteri de shyǵyp jatady. Qalaı bolǵanda da janyńda jaqynyndaı kórip, erinbeı úıretip, jalyqpaı jattyqtyratyn adamdaryń bolǵanǵa ne jetsin! Ǵalymjan aǵasy búginde Ánekeńe tek qana uńǵylardyń qyr-syryn emes, tirshiliktiń búkil bolmys-bitimin uqtyrýǵa kúsh salǵandaı kórinedi. Basqany bylaı qoıǵanda, aýyzdarynan shyqqan árbir sózdiń durys burysyn baqylap, qate ketip bara jatsa sol boıda túzetip, túsindirip otyratyn. Áneske ǵana emes, sońynan ergen jastardyń qaı-qaısysyna da qamqor bola júretin. Sol kisiniń jas jigitterdiń birine jasaǵan eskertýi áli kúnge deıin esinde qalypty:

Ánes Búrkitbaıulynyń tehnıkalyq saýattylyǵy, istegen isine uqyptylyǵy, uıymdastyrý jumystaryna eptiligi, ýaqytyn bos ótkizgisi kelmeı, ár nárseni shuqyp kórip, surap bilip otyrýǵa qumarlyǵy, izdenimpazdyǵy Ǵalekeńe unaıtyn. Sondyqtan da bolar, qyzmetin de synalap ósirip, óziniń aǵalyq ustazdyq paryzyn bir kisideı-aq ótep ketken.

1963 jyly Ánekeń óziniń týǵan ólkesine qaıtýǵa birjola bel baılaǵan. Munyń sebebi týǵan jeriniń baılyǵyn ıgerýge at salysý jónindegi óziniń ejelgi armany bolsa, Mańǵystaý ataǵynyń dúrildep shyǵyp, oǵan kómek berýge ózge ólkelerden kóship kelýshilerdiń kúrt kóbeıe bastaýy ol sebeptiń mańyzyn burynǵydan da kúsheıte tústi. Bul Mańǵystaýdyń jerasty "kúmbezderi" (geofızıkalyq zertteýler kezinde munaı men gazdy jerlerden bilinetin belgiler) bar ekeni anyqtalyp, túbektegi ken oryndarynyń alǵashqy sqema-kartasy jasalǵanyna shırek ǵasyrdaı bolyp qalǵan kez. Mańǵystaýdaǵy alǵashqy gaz fontandary da, munaı fontandary da baıaǵyda atylyp ketken. Endi bul aımaqta munaı ónerkásibin órkendetýge birjola betburys jasalyp, "Mańǵystaýmunaıgaz" birlestigi qurylǵaly jatqan.

Týǵanyńdaı bolyp ketken Ǵalymjan aǵasy tárbıe bergen azamatynyń óz isin jalǵastyryp, Qulsary óńirinde júrgenin qalaǵan bolsa kerek, ózi sol kezde qatty syrqattanyp jatqanyna qaramastan aýdandyq partıa komıtetiniń sol kezdegi birinshi hatshysy Salamat Muqashevqa tapsyryp:

— Myna jigitti esh jaqqa jibermeńder, — dep, ótingeni bar.

— Árıne, mamandar munda da qajet, "Prorva" ashylǵaly jatyr. Biraq bul jigit Mańǵystaýǵa ózi suranyp júr ǵoı. Ol jaqqa da tájirıbeli jigitterińdi jiberińder, — degen partıanyń nusqaýy jáne bar. Sonda ózi qalaı bolar eken, — dep, Sákeń kúmiljigen.

Burynǵydaı emes, ómirdiń bar quıturqy syrlaryn óz bolmysynda túsinetin bolǵan Ánes Búrkitbaıuly sol kezde Batys Qazaqstan ólkelik partıa komıtetinde júrgen Ábý Atshybaevpen habarlasyp, sol kisiniń kómegimen Mańǵystaýǵa joldama alǵan-dy.

Árıne, alǵash ret eńbek jolyn bastaǵan, súıgen jar taýyp, eki balaǵa áke bolǵan Embi óńiri onyń esinde máńgi saqtalyp qaldy. Sol óńirde júrip jınaqtaǵan tájirıbesiniń Mańǵystaýdaǵy kóptegen tabystarǵa negiz jasaǵany sózsiz.

Mańǵystaý óńiri jeriniń negizgi bóligi teńizben shektesip jatqanyna qaramastan, onyń aýa raıyna bul ereksheliktiń kóp áseri tıe bermeıdi. Jazy ystyq ári uzaq, mamyr aıynda jaz shyǵyp, qazannyń qara sýyǵyna deıin sozylady. Qysy sýyq jáne ol da uzaq. Jyl saıyn tizeden keletin qar túspegen. Bet qaratpaıtyn ysqyrǵan jel, aıazdy kúnde dirdektetip jiberetin shaqtary da az bolmaıdy.

Ánes Búrkitbaıuly Ózen Ken ornyna jaz kezinde aýys kelgenimen, úı ishin 1964 jyldyń qańtarynda ǵana kóshirip aldy. Osy kezderde ǵana paıda bola bastaǵan qurastyrmaly úılerden bularǵa da eki bólme tıgen. Kelinshegi Álıa men balalary Ámına, Jambylǵa qosa bularmen birge turdy. Enesi beseýi osylaısha Ózendegi munaıshylar tirshiligin bastan keshe bastaıdy. "Dızeldi" qýaty úı ishine sáýle túsirýge áreń jetedi, onyń kómegimen as pisirý tipti múmkin emes. Sý men azyq-túlik Begdashtan tasymaldanatyn, birde jetedi, birde jetpeı jatady. Baraktyń jel úrlegen tesikteri balalardyń eski-qusqy kıimderimen, qolǵa túsken kez-kelgen ózge shúberekpen tyǵyndalady. Al otyn jaıy tipti qyzyq..

Ózen munaıynyń basty ereksheligin jurtshylyq jaqsy biledi. Onyń quramynda balaýyz (parafın) kóp. Qubyrǵa keptelip qalǵan munaıdyń túri kádimgi shujyqty kóz aldyńyzǵa keltiredi. Eń qyzyǵy, munaı qozǵalyssyz qalǵan jaǵdaıda onyń qata bastaýy úshin otyz úsh gradýs jetip jatady eken. Óndiris prosesi barysynda onyń shashylyp-tógiletin kezderi ol kezderi jıi ushyrasatyn. Mysaly, ol jer qoınaýynan belgili bir qysymmen kóterilip shyǵady nemese qajetti qysym qoldan jasalady (sýdyń, gazdyń kúshimen). Al atylyp ketpeýi úshin ishinde oǵan qarsy qysym qamtamasyz etiledi. Soǵan qaramastan, jer astynan onyń qandaı qysymmen kele jatqanyn tolyq baǵdarlaı almaı qalatyn kezder jıi bolyp turady. Osy sıaqty túrli sebeptermen tógilip-shashylǵan munaı aınalany búldire bermeý úshin aldyn-ala shuńqyr qazylyp qoıady. Olarǵa tógilgen munaı qatyp qalǵan soń qı oıǵandaı oıyna alyp, otqa jaǵa berýge keledi. Sonaý bir otyn tapshy, qysyltaıań shaqtarda baraktarda turǵan munaıshylar da osylaısha munaıdy jaǵyp kún kóripti. Qoraptarǵa salyp, qı sekildi qalap jaǵyp otyratyn osy otyndaryn munaıshylar áli umytqan joq.

Qazir Jańaózen qalasyna kire beriste sol kezden qalǵan munaı qaldyqtary áli de bar. Búgingi tańda, árıne, ony otyn retinde paıdalanýǵa ruqsat etilmeıdi. Shuńqyrlarǵa tógilip, topyraqqa aralasqan mundaı munaıdy arnaıy óńdep, paıdaǵa asyrý qamy jasalýda. Sol maqsatpen arnaı peshter jumys jasaıdy. Bul qaldyqtardyń tabıǵatqa tıgizetin zardaby da mol ekenin túsiný qıyn emes shyǵar. Biraq munaı óndirý josparyn oryndaýdan ózgede eshkimniń jumysy bolmaǵan sonaý bir jyldarda jurt tipti ekologıa degen sózdiń ne ekenin bilmeıtin. Soǵan qaramastan qorshaǵan ortanyń búline bastaǵanyn jigitter kezinde joǵaryda otyrǵan basshylardyń birine osy turǵyda másele de qoıyp kórgen, biraq olar qoldy bir siltepti. Endi Ánes Búrkitbaıuly: "Biz Jaqsylyq Enǵazıevtarǵa jaqsy mura qaldyrdyq dep aıta almaımyz", - dep, tómen qaraıdy. Ózenge kóship kelgennen keıin kóp jyldaı Álıa apaı da (Álıa Qadymqyzy Jandaýova), munaı óndirisi salasy jumystaryna aralasty.

---