Jetim kórseń jebeı júr
Tárbıe saǵaty: Jetim kórseń jebeı júr
Tárbıe saǵatynyń maqsaty: 1. "Jetim" sóziniń mán-maǵynasyn asha otyryp, oqýshyladyń uǵymyn keńeıtý, ómirge degen qushtarlyqtaryn, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
2. Jetim aqysyn jemeýge, ómirden óz oryndaryn taba bilip, aınalasyna qýanysh syılaı bilýge úıretý, jetimge kómek qolyn soza bilýge daǵdylandyrý.
3. Jetimge qurmetpen qaraýǵa, járdem kórsetýge, meıirimdilikke, izgilikke, ómirge jaqsy kózqaraspen qaraýǵa, ómirdi qadirleı, baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Tárbıe saǵatynyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, beıneqoıylymdar.
Tárbıe saǵatynyń túri: aýyzsha jýrnal.
Tárbıe saǵatynyń barysy: İ Uıymdastyrý Sálemdesý.
İİ Muǵalimniń kirispe sózi. Synyp saǵatynyń taqyryby men maqsatyn túsindirý.
«Jetim kórseń, jebeı júr» dep dana babalarymyz jetim - jesirin jylatpaǵan. Adam balasynyń báriniń baratyn jeri – bireý. Biraq bireýge – erte, bireýge kesh. Jastaı úzilgen jandardyń artynda eńirep aıaqtanbaǵan urpaǵy qalady. Tul jetim qylǵan taǵdyrǵa daýa bar ma, al qazirgi zamanda jetimnen tastandy bala kóp.
Jetimin jylatpaýǵa Úkimetimiz barynsha jaǵdaı jasaǵan. Olardy jan - jaqty qoldaıtyn zań da bar, qarjy da aıamaı bólinýde. Jetimder úıin aralap júrip buǵan kózimiz jetti. Biraq qamkóńil jandardyń áli de barlyq máselesi sheshildi dep aıtýǵa bolmaıdy.
Búgingi «Jetim kórseń jebeı júr» atty ashyq álbom saǵatymyzda osy máselelerge keńinen toqtala ketýdi jón kórdik.
1 - júrgizýshi:
Ómir, ómir! Ómirdiń máni qandaı?
Qaıratyńdy jigerge janyǵandaı.
Júrińder bul ómirde qol ustasyp
Dostyqtaryń jarasyp dál osylaı.
2 - júrgizýshi:
Shydamdyny myna ómir unatady,
Birde qýantyp, birde jylatady,
Súrindirip keıde seni qulatady.
Jylatyp turyp jubatady.
Dushpandarǵa keıde seni synatady,
Qatal taǵdyr biraqta shydatady,
Myna ómir biraqta qymbat áli,- demekshi ómir joly san taraý, qıa shatqal, qıa shyń.
1 - júrgizýshi:
Sol joldan adaspaýdyń eń birinshi joly ol – ózińdi óziń taný, ózińdi óziń syılaý, ózińdi óziń qadirleý.
Ómir degen – allanyń bergen syıy. Ómirdiń ashshy da, tátti kezeńderi bolady. Bul kezeńderdi jeńe bilý kerek. Adamzat ómirge kelgen soń ómirin qalaı bolsa solaı ótkizbeýi tıis. Iaǵnı adam sanaly, jarqyn ómir súrýi tıis. "Ómirdiń máni týraly oılanbaıtyn adam bar ma?" degen suraqqa, jetim balalar úıin kóre otyryp, áli de oılanbaıtyn adamdar kóp ekenine kóz jetkizdik. Sondyqtan biz búgin sizderge ómirdiń kóleńkeli jaqtaryn beıneleıtin «Jetim kórseń jebeı júr» atty ashyq álbomymyzdy usynamyz.
2 - júrgizýshi:
Aldymen «jetim» sóziniń astaryna úńilelik. Olaı bolsa álbomnyń birinshi beti «Jetimder úıi kóbirek»
Oqýshy:
Jetim ataýynyń ózi kezinde soǵys zamanynda ata - analary qaıtys bolǵan kezde balanyń qaraýsyz qalyp otyrǵan. Mine osyndaı soǵys, qıyn - qystaý, asharshylyq kezeńderde paıda bolǵan bolatyn. Onyń ózinde Táýke hannyń – Jeti Jarǵy, Esim hannyń – Eski joly sıaqty zańdarynda jetimderdi baı qaýqarly adamdarǵa asyrap alýǵa berip otyrǵan. H - HH ǵasyr aralyǵyndaǵy «jetim» uǵymynyń anyqtamasy – tolyq januıalyq tárbıe kórmegen. Olarǵa tán qasıetter: agresıa, alańdaýshylyq, minezdegi jat qylyqtar. Keıingi jyldary áleýmettik - ekonomıkalyq sebepterge baılanysty jáne ártúrli sebepter turǵysynan áleýmettik jetim balalar sany artýda.
Oqýshy:
Jetim – ata - anasynyń ekeýi de nemese jalǵyz basty ata - anasy qaıtys bolǵan bala. Sondaı – ata - ana quqyqtarynyń shektelýine nemese olardan aıyrylýyna, ata - anasy habar - osharsyz ketti dep tanylýyna, olar óldi dep jarıalanýyna, áreketke qabiletsiz (áreket qabileti shekteýli) dep tanylýyna, ata - anasynyń bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda jazasyn óteýine, ata - anasynyń balasyn tárbıeleýden nemese onyń quqyqtary men múddelerin qorǵaýdan jaltarýyna, onyń ishinde ata - anasynyń óz balasyn tárbıeleý nemese emdeý mekemelerinen alýdan bas tartýyna baılanysty, sondaı - aq ata - anasy qamqorlyq jasamaǵan ózge de jaǵdaılarda jalǵyzbasty ata - anasynyń nemese ekeýiniń de qamqorlyǵynsyz qalǵan bala.
Oqýshy:
Jetimdiktiń túrleri
Áleýmettik jetim – ata - anasy bar nemese qaıtys bolmaǵan, biraq ata - ana óz kelisimderimen baladan bas tartý, sondaı - aq ata - ananyń túrli sol qylyqtarǵa barý arqyly olardyń quqyqtaryn shektep balany aıyryp alý.
Tul jetim – ata - anasynyń ekeýi de nemese jalǵyz basty ata - anasynyń bireýiniń qaıtys bolýy. Qazirgi tańda áleýmettik jetim tul jetimge qaraǵanda 80 paıyzdy qurap otyr. Qalǵan paıyzy ǵana tul jetimder.
Jetim kórseń jebeı júr júkteý
Tárbıe saǵatynyń maqsaty: 1. "Jetim" sóziniń mán-maǵynasyn asha otyryp, oqýshyladyń uǵymyn keńeıtý, ómirge degen qushtarlyqtaryn, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
2. Jetim aqysyn jemeýge, ómirden óz oryndaryn taba bilip, aınalasyna qýanysh syılaı bilýge úıretý, jetimge kómek qolyn soza bilýge daǵdylandyrý.
3. Jetimge qurmetpen qaraýǵa, járdem kórsetýge, meıirimdilikke, izgilikke, ómirge jaqsy kózqaraspen qaraýǵa, ómirdi qadirleı, baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Tárbıe saǵatynyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, beıneqoıylymdar.
Tárbıe saǵatynyń túri: aýyzsha jýrnal.
Tárbıe saǵatynyń barysy: İ Uıymdastyrý Sálemdesý.
İİ Muǵalimniń kirispe sózi. Synyp saǵatynyń taqyryby men maqsatyn túsindirý.
«Jetim kórseń, jebeı júr» dep dana babalarymyz jetim - jesirin jylatpaǵan. Adam balasynyń báriniń baratyn jeri – bireý. Biraq bireýge – erte, bireýge kesh. Jastaı úzilgen jandardyń artynda eńirep aıaqtanbaǵan urpaǵy qalady. Tul jetim qylǵan taǵdyrǵa daýa bar ma, al qazirgi zamanda jetimnen tastandy bala kóp.
Jetimin jylatpaýǵa Úkimetimiz barynsha jaǵdaı jasaǵan. Olardy jan - jaqty qoldaıtyn zań da bar, qarjy da aıamaı bólinýde. Jetimder úıin aralap júrip buǵan kózimiz jetti. Biraq qamkóńil jandardyń áli de barlyq máselesi sheshildi dep aıtýǵa bolmaıdy.
Búgingi «Jetim kórseń jebeı júr» atty ashyq álbom saǵatymyzda osy máselelerge keńinen toqtala ketýdi jón kórdik.
1 - júrgizýshi:
Ómir, ómir! Ómirdiń máni qandaı?
Qaıratyńdy jigerge janyǵandaı.
Júrińder bul ómirde qol ustasyp
Dostyqtaryń jarasyp dál osylaı.
2 - júrgizýshi:
Shydamdyny myna ómir unatady,
Birde qýantyp, birde jylatady,
Súrindirip keıde seni qulatady.
Jylatyp turyp jubatady.
Dushpandarǵa keıde seni synatady,
Qatal taǵdyr biraqta shydatady,
Myna ómir biraqta qymbat áli,- demekshi ómir joly san taraý, qıa shatqal, qıa shyń.
1 - júrgizýshi:
Sol joldan adaspaýdyń eń birinshi joly ol – ózińdi óziń taný, ózińdi óziń syılaý, ózińdi óziń qadirleý.
Ómir degen – allanyń bergen syıy. Ómirdiń ashshy da, tátti kezeńderi bolady. Bul kezeńderdi jeńe bilý kerek. Adamzat ómirge kelgen soń ómirin qalaı bolsa solaı ótkizbeýi tıis. Iaǵnı adam sanaly, jarqyn ómir súrýi tıis. "Ómirdiń máni týraly oılanbaıtyn adam bar ma?" degen suraqqa, jetim balalar úıin kóre otyryp, áli de oılanbaıtyn adamdar kóp ekenine kóz jetkizdik. Sondyqtan biz búgin sizderge ómirdiń kóleńkeli jaqtaryn beıneleıtin «Jetim kórseń jebeı júr» atty ashyq álbomymyzdy usynamyz.
2 - júrgizýshi:
Aldymen «jetim» sóziniń astaryna úńilelik. Olaı bolsa álbomnyń birinshi beti «Jetimder úıi kóbirek»
Oqýshy:
Jetim ataýynyń ózi kezinde soǵys zamanynda ata - analary qaıtys bolǵan kezde balanyń qaraýsyz qalyp otyrǵan. Mine osyndaı soǵys, qıyn - qystaý, asharshylyq kezeńderde paıda bolǵan bolatyn. Onyń ózinde Táýke hannyń – Jeti Jarǵy, Esim hannyń – Eski joly sıaqty zańdarynda jetimderdi baı qaýqarly adamdarǵa asyrap alýǵa berip otyrǵan. H - HH ǵasyr aralyǵyndaǵy «jetim» uǵymynyń anyqtamasy – tolyq januıalyq tárbıe kórmegen. Olarǵa tán qasıetter: agresıa, alańdaýshylyq, minezdegi jat qylyqtar. Keıingi jyldary áleýmettik - ekonomıkalyq sebepterge baılanysty jáne ártúrli sebepter turǵysynan áleýmettik jetim balalar sany artýda.
Oqýshy:
Jetim – ata - anasynyń ekeýi de nemese jalǵyz basty ata - anasy qaıtys bolǵan bala. Sondaı – ata - ana quqyqtarynyń shektelýine nemese olardan aıyrylýyna, ata - anasy habar - osharsyz ketti dep tanylýyna, olar óldi dep jarıalanýyna, áreketke qabiletsiz (áreket qabileti shekteýli) dep tanylýyna, ata - anasynyń bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda jazasyn óteýine, ata - anasynyń balasyn tárbıeleýden nemese onyń quqyqtary men múddelerin qorǵaýdan jaltarýyna, onyń ishinde ata - anasynyń óz balasyn tárbıeleý nemese emdeý mekemelerinen alýdan bas tartýyna baılanysty, sondaı - aq ata - anasy qamqorlyq jasamaǵan ózge de jaǵdaılarda jalǵyzbasty ata - anasynyń nemese ekeýiniń de qamqorlyǵynsyz qalǵan bala.
Oqýshy:
Jetimdiktiń túrleri
Áleýmettik jetim – ata - anasy bar nemese qaıtys bolmaǵan, biraq ata - ana óz kelisimderimen baladan bas tartý, sondaı - aq ata - ananyń túrli sol qylyqtarǵa barý arqyly olardyń quqyqtaryn shektep balany aıyryp alý.
Tul jetim – ata - anasynyń ekeýi de nemese jalǵyz basty ata - anasynyń bireýiniń qaıtys bolýy. Qazirgi tańda áleýmettik jetim tul jetimge qaraǵanda 80 paıyzdy qurap otyr. Qalǵan paıyzy ǵana tul jetimder.
Jetim kórseń jebeı júr júkteý
You Might Also Like
