Táýelsizdik – táý eter kıeli uǵym
Taqyryby «Táýelsizdik – táý eter kıeli uǵym»
Maqsaty: 1) Oqýshylardy elin súıýge, Otanǵa degen maqtanysh sezimin arttyrýǵa, elimizdiń táýelsizdiginiń pash etetin túrli tarıhı oqıǵalardy zerdeleı otyryp, egemen elimizge qamqor bolý, memleketimizdi odan ári nyǵaıtý, elimizdiń erteńi jastardyń qolynda ekenin uǵyndyrý.
2) Oqýshylarǵa patrıottyq tárbıe berý. Eline, Otanyna, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyrý.
3) Oqýshylardyń óz betinshe izdenýin qadaǵalaý jáne bilimderin jetildirý.
Sabaqtyń túri: Saıys sabaq
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, qazaq tili, orys tili, aǵylshyn tili, matematıka, jaratylystaný.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıdtar.
Kirispe bólim.
Ánuran oryndalady.
Muǵalim: Armysyzdar, qurmetti ustazdar men táýelsiz elimizdiń ulaǵatty urpaqtary. Talaı ǵasyrlar boıy ata - babalarymyz erkindik pen táýelsizdik tańyn ańsap kelgen. Inshalla olar kóksegen armanǵa HH ǵasyrdyń sońyna qaraı qol jetkizdik. Sonyń arqasynda búgingi tańda óz baǵyt - baǵdaryn ustanǵan, órkenıet elder moıyndaǵan jeke memleketke aınaldyq. Týǵan halqymyz táýelsizdik aldy. Tarıhymyzdyń betterine 1991 jyly altyn árippermen jazyldy. Bıyl táýelsizdigimizge 20 jyl. Osyǵan baılanysty onyń qadir - qasıetin oqýshylar boıyna sińirý, uǵyndyrý maqsatynda «Táýelsizdik – táý eter kıeli uǵym» atty ashyq tárbıe saǵatyn ótkizip otyrmyz. Tárbıe saǵatymyz saıys túrinde ótedi. Ózgesheligi saıysty uldar men qyzdar arasynda ótkizgeli otyrmyz. Ádil qazylar alqasymen tanys bolaıyq. Saıysymyzdyń sharttarymen tanys bolaıyq.
Saıystyń sharttary:
1. Maqal - mátel aıtý
2. Báıge
3. Poezıa mınýty
4.
5. Jeti jumbaq
6. Tilek aıtý
Táýelsizdik jolynda talaı jandar qurban bolyp, elim dep eńirep ótkeni belgili. Talaı kezeń qıyn - qystaý, qýǵyn - súrgindi ata - babalarymyz basynan keshti. Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti N. Á. Nazarbaev: «Biz Qazaqstannyń táýelsizdiginiń ońaılyqpen kelmegenin bilip ony qadirleýimiz kerek. Árbir Qazaqstannyń azamaty maqtanyshpen Eltańbany, Ánurandy, Týdy kóterýi kerek. Árbir azamat óz Otany úshin eńbek etýge, janyn qıýǵa mindetti»- degen.
Týǵan jerdeı jat jerdiń bolmaıtyny – aqıqat,
Oǵan kóńiliń eshqashan tolmaıtyny – aqıqat.
Altyn torda altyn qus ósirseń de, bulbul qus
Ósken baǵy bolmasa, qonbaıtyny – aqıqat, - dep saıysymyzdy bastaımyz.
İ bólim. Bizdiń halqymyzda atamekendi ardaqtaý sezimi óte tereń, olar úshin týǵan jerdi qasıet tutý qanǵa sińgen minez, ejelgi dástúr. Bul tanym janymyzǵa ana sútimen taraǵan, ana tilimen daryǵan. Bizdiń maqal - mátelderimiz, naqyl sózderimiz týǵan jerdi, Otandy ardaqtaýǵa toly. Alǵashqy saıysymyz maqal - mátel aıtý. (Týǵan jer, Otan, batyrlyq, erlik týraly ózderińizdiń daıyndap kelgen maqal - mátelderińizdi aıtyńyzdar).
İİ bólim. Báıge. (Suraq - jaýap)
1. Qazaqstannyń astanalary bolǵan qalalardy ata.
1919 - 1925jj. Qazaqstannyń astanasy - Orynbor qalasy,
1925 - 1929jj. Qyzylorda qalasy.
1929 - 1997jj. Almaty qalasy.
1997j. Aqmola qalasy Astana atandy.
1998j. Aqmola ataýy Astana bolyp ózgertildi.
Búgin árbir memlekettiń ǵasyrlyq tarıhyna baılanysty rámizder bar. Memlekettik rámizder bul halyq birliginiń belgileri. Qazaqstan Respýblıkasynyń da óz rámizderi bar. Memlekettik rámizderdi qurmetteý - árbir azamattyń mindeti.
2. Memlekettik rámizderdi atańyz.
3. Týdyń avtoryn atańyz.
4. Eltańbanyń avtory kim?
5. Ánurannyń sózi men ánin kimder jazǵan? (Sózi: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev. Áni: Shámshi Qaldaıaqov)
6. Qazaqstan qashan táýelsiz el boldy? (1991 jyly 16 jeltoqsan)
7. Ulttyq valútany aıtyńyz? (teńge)
8. Ata zańymyz qashan qabyldandy, bıyl neshe jyl? (1995j. 30tamyzda, 16 jyl)
9. Respýblıka kúnin aıtyńyz.(25 qazan)
10. Almatynyń ortalyq alańyndaǵy «Táýelsizdik monýmenti» eskertkishi qaı jyly, kim úshin qoıylǵan, ol týraly ne bilesiz? (1996j. 16 jeltoqsanda).
11. Qazaqstan neshe elmen shektesedi? «5»
12. Qazaqstannyń ulttyq valútasynyń týǵan kúni? «16. 11. 1996»
13. Meniń Qazaqstanym – áni memlekettik ánuran retinde qaı jyly qabyldandy? «2006j 7 qańtar»
İİİ bólim. Poezıa mınýty. Óz elin maqtanyshpen jyrlaǵan aqyn – jazýshylar qanshama?! Kelesi saıysymyzda oqýshylar óleńdi mánerlep oqý boıynsha baq synasady.
IV bólim. M. Ábdihalyqov atyndaǵy orta mektep oqýshylarymen pikir - almasý. Qyzdar: Ótken jyldar qandaı erekshelikterimen esimizde qaldy? «Respýblıkamyz 20 jylda qandaı jetistikterge jetti?» taqyryby boıynsha, al Uldar: «Prezıdenttiń halyqqa joldaýy týraly ne bilemiz?»
V bólim. Jeti jumbaq. (7 pánnen suraqtar qoıylady)
1. Tarıh. 1986 jyly bolǵan «Jeltoqsan oqıǵasynyń» bolý sebebi?
2. Qazaq tili. Til týraly zań qashan qabyldandy? Qansha baptan, qansha taraýdan turady? (1989j. 22 qyrkúıek)
3. Ádebıet. (5 asyl is, 5 dushpandy atańyz) talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym. 5 dushpan ótirik, ósek, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq
4. Aǵylshyn tili. Sóılemdi aýdarý. Men Fort - Shevchenko qalasynda turamyn.
5. Orys tili. Sóılemdi aýdarý. Men týǵan jerimdi jaqsy kóremin.
6. Matematıka. 04. 06. 1992 sandary neni bildiredi?
7. Jaratylystaný. Qazaqstan qaı materıkte ornalasqan jáne shektesetin memleketterdi atańyz. «Evrazıa materıgi, Reseı, Ózbekstan, Túrkmenstan, Qyrǵyzstan, Qytaı
Vİ bólim. «HHİ ǵasyrǵa aq tilek» bul bólimde oqýshylar óz tilekterin arnaıdy.
Óleń: Kók týdyń jelbirgeni
Qorytyndy: Jeńimpazdardy anyqtap, marapattaý. Sóz ádil qazylar alqasyna beriledi.
Táýelsiz Qazaqstan – uly Otanym,
Kók týymdy qalaısha qulatarmyn.
Typ - tynysh turyp jatqan jaıymyz bar,
Bárimiz balasyndaı bir atanyń.
Elimizde baq - bereke, yrys bolsyn,
Qyzyl tilim qanjardaı qylysh bolsyn.
Halqymnyń ahýaly durys bolsyn.
Otanymyz árqashanda tynysh bolsyn! – dep «Táýelsizdik – táý eter kıeli uǵym» atty ashyq tárbıe saǵatymyzdy aıaqtaımyz.
Tashmanova Sanıa Myrzagalıevna
Maqsaty: 1) Oqýshylardy elin súıýge, Otanǵa degen maqtanysh sezimin arttyrýǵa, elimizdiń táýelsizdiginiń pash etetin túrli tarıhı oqıǵalardy zerdeleı otyryp, egemen elimizge qamqor bolý, memleketimizdi odan ári nyǵaıtý, elimizdiń erteńi jastardyń qolynda ekenin uǵyndyrý.
2) Oqýshylarǵa patrıottyq tárbıe berý. Eline, Otanyna, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyrý.
3) Oqýshylardyń óz betinshe izdenýin qadaǵalaý jáne bilimderin jetildirý.
Sabaqtyń túri: Saıys sabaq
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, qazaq tili, orys tili, aǵylshyn tili, matematıka, jaratylystaný.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıdtar.
Kirispe bólim.
Ánuran oryndalady.
Muǵalim: Armysyzdar, qurmetti ustazdar men táýelsiz elimizdiń ulaǵatty urpaqtary. Talaı ǵasyrlar boıy ata - babalarymyz erkindik pen táýelsizdik tańyn ańsap kelgen. Inshalla olar kóksegen armanǵa HH ǵasyrdyń sońyna qaraı qol jetkizdik. Sonyń arqasynda búgingi tańda óz baǵyt - baǵdaryn ustanǵan, órkenıet elder moıyndaǵan jeke memleketke aınaldyq. Týǵan halqymyz táýelsizdik aldy. Tarıhymyzdyń betterine 1991 jyly altyn árippermen jazyldy. Bıyl táýelsizdigimizge 20 jyl. Osyǵan baılanysty onyń qadir - qasıetin oqýshylar boıyna sińirý, uǵyndyrý maqsatynda «Táýelsizdik – táý eter kıeli uǵym» atty ashyq tárbıe saǵatyn ótkizip otyrmyz. Tárbıe saǵatymyz saıys túrinde ótedi. Ózgesheligi saıysty uldar men qyzdar arasynda ótkizgeli otyrmyz. Ádil qazylar alqasymen tanys bolaıyq. Saıysymyzdyń sharttarymen tanys bolaıyq.
Saıystyń sharttary:
1. Maqal - mátel aıtý
2. Báıge
3. Poezıa mınýty
4.
5. Jeti jumbaq
6. Tilek aıtý
Táýelsizdik jolynda talaı jandar qurban bolyp, elim dep eńirep ótkeni belgili. Talaı kezeń qıyn - qystaý, qýǵyn - súrgindi ata - babalarymyz basynan keshti. Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti N. Á. Nazarbaev: «Biz Qazaqstannyń táýelsizdiginiń ońaılyqpen kelmegenin bilip ony qadirleýimiz kerek. Árbir Qazaqstannyń azamaty maqtanyshpen Eltańbany, Ánurandy, Týdy kóterýi kerek. Árbir azamat óz Otany úshin eńbek etýge, janyn qıýǵa mindetti»- degen.
Týǵan jerdeı jat jerdiń bolmaıtyny – aqıqat,
Oǵan kóńiliń eshqashan tolmaıtyny – aqıqat.
Altyn torda altyn qus ósirseń de, bulbul qus
Ósken baǵy bolmasa, qonbaıtyny – aqıqat, - dep saıysymyzdy bastaımyz.
İ bólim. Bizdiń halqymyzda atamekendi ardaqtaý sezimi óte tereń, olar úshin týǵan jerdi qasıet tutý qanǵa sińgen minez, ejelgi dástúr. Bul tanym janymyzǵa ana sútimen taraǵan, ana tilimen daryǵan. Bizdiń maqal - mátelderimiz, naqyl sózderimiz týǵan jerdi, Otandy ardaqtaýǵa toly. Alǵashqy saıysymyz maqal - mátel aıtý. (Týǵan jer, Otan, batyrlyq, erlik týraly ózderińizdiń daıyndap kelgen maqal - mátelderińizdi aıtyńyzdar).
İİ bólim. Báıge. (Suraq - jaýap)
1. Qazaqstannyń astanalary bolǵan qalalardy ata.
1919 - 1925jj. Qazaqstannyń astanasy - Orynbor qalasy,
1925 - 1929jj. Qyzylorda qalasy.
1929 - 1997jj. Almaty qalasy.
1997j. Aqmola qalasy Astana atandy.
1998j. Aqmola ataýy Astana bolyp ózgertildi.
Búgin árbir memlekettiń ǵasyrlyq tarıhyna baılanysty rámizder bar. Memlekettik rámizder bul halyq birliginiń belgileri. Qazaqstan Respýblıkasynyń da óz rámizderi bar. Memlekettik rámizderdi qurmetteý - árbir azamattyń mindeti.
2. Memlekettik rámizderdi atańyz.
3. Týdyń avtoryn atańyz.
4. Eltańbanyń avtory kim?
5. Ánurannyń sózi men ánin kimder jazǵan? (Sózi: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev. Áni: Shámshi Qaldaıaqov)
6. Qazaqstan qashan táýelsiz el boldy? (1991 jyly 16 jeltoqsan)
7. Ulttyq valútany aıtyńyz? (teńge)
8. Ata zańymyz qashan qabyldandy, bıyl neshe jyl? (1995j. 30tamyzda, 16 jyl)
9. Respýblıka kúnin aıtyńyz.(25 qazan)
10. Almatynyń ortalyq alańyndaǵy «Táýelsizdik monýmenti» eskertkishi qaı jyly, kim úshin qoıylǵan, ol týraly ne bilesiz? (1996j. 16 jeltoqsanda).
11. Qazaqstan neshe elmen shektesedi? «5»
12. Qazaqstannyń ulttyq valútasynyń týǵan kúni? «16. 11. 1996»
13. Meniń Qazaqstanym – áni memlekettik ánuran retinde qaı jyly qabyldandy? «2006j 7 qańtar»
İİİ bólim. Poezıa mınýty. Óz elin maqtanyshpen jyrlaǵan aqyn – jazýshylar qanshama?! Kelesi saıysymyzda oqýshylar óleńdi mánerlep oqý boıynsha baq synasady.
IV bólim. M. Ábdihalyqov atyndaǵy orta mektep oqýshylarymen pikir - almasý. Qyzdar: Ótken jyldar qandaı erekshelikterimen esimizde qaldy? «Respýblıkamyz 20 jylda qandaı jetistikterge jetti?» taqyryby boıynsha, al Uldar: «Prezıdenttiń halyqqa joldaýy týraly ne bilemiz?»
V bólim. Jeti jumbaq. (7 pánnen suraqtar qoıylady)
1. Tarıh. 1986 jyly bolǵan «Jeltoqsan oqıǵasynyń» bolý sebebi?
2. Qazaq tili. Til týraly zań qashan qabyldandy? Qansha baptan, qansha taraýdan turady? (1989j. 22 qyrkúıek)
3. Ádebıet. (5 asyl is, 5 dushpandy atańyz) talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym. 5 dushpan ótirik, ósek, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq
4. Aǵylshyn tili. Sóılemdi aýdarý. Men Fort - Shevchenko qalasynda turamyn.
5. Orys tili. Sóılemdi aýdarý. Men týǵan jerimdi jaqsy kóremin.
6. Matematıka. 04. 06. 1992 sandary neni bildiredi?
7. Jaratylystaný. Qazaqstan qaı materıkte ornalasqan jáne shektesetin memleketterdi atańyz. «Evrazıa materıgi, Reseı, Ózbekstan, Túrkmenstan, Qyrǵyzstan, Qytaı
Vİ bólim. «HHİ ǵasyrǵa aq tilek» bul bólimde oqýshylar óz tilekterin arnaıdy.
Óleń: Kók týdyń jelbirgeni
Qorytyndy: Jeńimpazdardy anyqtap, marapattaý. Sóz ádil qazylar alqasyna beriledi.
Táýelsiz Qazaqstan – uly Otanym,
Kók týymdy qalaısha qulatarmyn.
Typ - tynysh turyp jatqan jaıymyz bar,
Bárimiz balasyndaı bir atanyń.
Elimizde baq - bereke, yrys bolsyn,
Qyzyl tilim qanjardaı qylysh bolsyn.
Halqymnyń ahýaly durys bolsyn.
Otanymyz árqashanda tynysh bolsyn! – dep «Táýelsizdik – táý eter kıeli uǵym» atty ashyq tárbıe saǵatymyzdy aıaqtaımyz.
Tashmanova Sanıa Myrzagalıevna
You Might Also Like
