InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Júsipbek Aımaýytovtyń «Ánshi» áńgimesi
Sabaqtyń maqsaty: Júsipbek Aımaýytovtyń « Ánshi» áńgimesin taldaý
Bilimdilik: áńgimeniń taqyryby men ıdeıasyn ashý, ánshi beınesin taldaý;
Damytýshylyq: logıkalyq oılaryn damytý, óz oıyn erkin ádebı tilde jetkize bilýge daǵdylandyrý;
Tárbıelik: áńgimeniń mazmuny arqyly oqýshylardy adaldyqqa, shynaıylyqqa. ónerdi súıýge, ánge qushtarlyq, óner adamdaryna degen kózqarasty qalyptastyrý, óner qudiretin sezinýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, ózara talqylaý, izdenýshilik.
Sabaqtyń tıpi: pysyqtaý sabaǵy.
Sabaqtyń kórnekiligi: Slaıd, vıdeo rolık, tirek – syzba, túsindirme kúndeligi, ınsert kestesi
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: sálemdesý, oqýshylardy túgendeý, sabaqqa daıarlyqtaryn tekserý.
Sergitý sáti.
Oqýshylar oryndarynan turady. Muǵalimniń aıtqan sózin oqýshylar qımylmen beıneleıdi. Slaıd arqyly sýretteri taqtadan kórsetilip turady.
Tegis jolda kelemiz dep elestetińder.
Endi taýly, tasty aımaqta kele jatyrmyz.
Ózende júzip kelemiz.
Endi qoldaryńa dúrbilerińdi alyp qarańdar.
Ne kórdik?
- Qazaq elin.
- Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aımaǵyn
- Júsipbek Aımaýytovty
- Endeshe, balalar, biz ótken sabaqta J. Aımaýytovtyń «Ánshi» áńgimesin ótken bolatynbyz. Búgingi sabaǵymyzda osy áńgime boıynsha taldaý jumystaryn jasaımyz.
Úı tapsyrmasyn suraý
«Eger men jazýshy bolsam...» Aqtamaq hıkaıasyn aıaqtap jazyp kelý.

Jańa sabaq:
- Júsipbek Aımaýytovty biz kim dep tanımyz?

İ. Toptastyrý
Júsipbek Aımaýytov kim?
↓
Aqyn, oqytýshy, dramatýrg, ánshi, sazger, ǵalym, dırektor, jýrnalıs, redaktor

1. Dramatýrgıa salasyna qosqan úlesi qandaı?
2. Dırektorlyq qyzmetti qaı jerde atqardy?
3. Sazger ári ánshi retinde qalaı tanyldy?
4. Qaı jerlerde jýrnalıs, redaktor qyzmetin atqardy?

Toptyq jumys
1 - top Qalamgerdiń shyǵarmalaryn eske túsirý
«Eles»
«Ánshi»
«Borandy boljaǵan áýlıe»
«Betim – aý, qudaǵı ǵoı»,
«Qartqoja»
«Aqbilek»
«Kúnekeıdiń jazyǵy»
«Nur kúıi» poemasy

2 – top Mátinge satylaı keshendi taldaý
Shyǵarmanyń aty: «Ánshi» áńgimesi
Taqyryby: án, óner, ǵumyry ánmen ótken óner adamynyń óreli bıigi
- Janr túri: proza (áńgime)
Ideıasy: án qudiretin tanytý
Keıipkerleri: Ámirqan, Sháket, Aqtamaq, stýdent jastar, urylar
Basty keıipkerdiń prototıpi: Ámire Qashaýbaev
Týǵan jyly: 1888j
Óneri: ánshilik, akterlik

Ámire Qashaýbaev týraly derekter (vıdeo rolık arqyly kórsetý)

1888 jyly burynǵy Semeı gýbernıasynyń Degeleń bolysyna qarasty Atan aýylynda dúnıege kelgen. Ákesi Qashaýbaı men anasy Toıǵan ómirleri kedeılikpen, jalshylyqpen ótken adamdar bolypty.
Ámireniń sahnada jurt aldynda shyǵyp án aıtý kezeńi 1919 – 1920 «Es – Aımaq» qoǵamynyń saýyq keshterinen bastalǵan.
Odan ári Orynbor qalasyna shaqyrtylyp óner kórsetedi. 1925 jyly Parıj qalasynda óner kórsetip, álemge ataǵy áıgili bolady. Ol oryndaǵan ánder: «Ardaq», «Aǵash aıaq», «Balqadısha», «Gaýhar qyz», «Dýdaraı», «Qorlan», «Qyzyl bıdaı», «Úsh dos». t. b
Ámire án shyrqaýymen qatar spektáklge qatysyp, rolderde oınaǵan. 1928 jyly qazaqtyń mýzyka teatrynyń solısi boldy. 1934 jyly dúnıeden ótedi.

3 – top Mátinge kompozısıalyq taldaý
Oqıǵanyń bastalýy – - Jetishatyr qalasynyń turmys - tirshiligi
Oqıǵanyń damýy – - Qymyz ishken jastardyń Ámirqanmen kezdesýi
Shıelenisýi – - Naýryz merekesi. Ámirqan - teatr sahnasynda
Sharyqtaý shegi – - Ámirqan basynan keshirgen bir oqıǵa
Sheshimi – - Án táńirisiniń qudiretti áni

1 - top
Ámirhannyń minezdemelik sıpaty (mátinnen taýyp jazý)
1. Qarapaıymdylyǵy: Ámirhan stýdent jastarmen sypaıy amandasyp otyra ketedi.
2. Oryndaýshylyq sheberligi: Án aıtqanda ushatyn qustaı qomdanyp alady.
3. Ónerge súıispenshiligi: Án salsa ózin – ózi umytady. Daýsy kómeıinen emes júreginen shyǵady.
4. Adamǵa úıirsektigi: Kisige tez úıir bolatyn, joldasqa janyn qıatyn adam.
5. Azamattyq tulǵasy: Ózinen bir nárse surasa bere salady, kisini aldaýdy bilmeıdi.
6. Mahabbatqa adaldyǵy: Mahabbatqa adal jan. Ol alǵashqy mahabbaty Aqtamaqty esine alǵanda kózine jas alady.

2 - top
Sóz tórkinin ashý. Túsindirme kúndeligin toltyrý
Jópsheńdi – anaý – mynaý jaı
Oramal tastaý – ulttyq oıyn
Jantorsyq – qymyz quıatyn ydys
Qosh aıtysý – ómirimen qoshtasý
Qorjynbasy – eki basty qorjyn
Tań asyp turǵan – babyna kelgen

3 - top
Mátinnen teńeý sózderdi tabý
Teńeý – zattyń ne qubylystyń erekshe belgilerin basqa zatpen ne qubylyspen salystyra sýretteý
Atqan tańdaı, shaıdaı, sybyzǵynyń únindeı, asqar taýdaı, kúzdi kúngi daýyldaı, tas bulaqtyń sýyndaı degen teńeýlerdi taýyp tirkesken sózderimen birge oqyp maǵynasyn túsindirip ótti.

Mátinmen jumys
Ámirhannyń án óneri jaıly aıtqan sózin áńgimeden tapqyzyp sol týraly óz pikirlerin bilý. Qazirgi tańdaǵy án óneri men ánshiler týraly salystyra otyryp pikirlerin tyńdaý

Mátin
Ánshilerdiń kóbi túr shyǵaram dep, áýre bolady. Jaqsy ándi buzyp jiberedi. Bet – aýzyn tyrjıtyp, zorlanyp, kúshenip otyryp salǵan án bola ma? Ándi erkine jiberip, qysylmaı salǵan ǵoı qyzyǵy. Ánshilerdiń kóbi ne maqtan úshin, ne mal tabý úshin aıtady. Zorlanyp aıtqan án durys shyǵama? Án salý kóńilden ǵoı... Men ózim kóńildenbesem, jaqsy aıta almaımyn, aıtqymda kelmeıdi.

Oqýshy pikirleri:
- Biz áńgimeden Ámirhannyń án salý sheberligin oqyp tánti boldyq. Bizdiń qazirgi estradada júrgen ánshilerimizdiń kóbi jandy daýyspen aıtpaı daýystaryn kompúter arqyly qoıyp alyp jatady. Al Ámire dombyrasyn qolyna alyp án salǵanda búkil Parıj halqy ornynan turyp qol shapalaqtap qurmet kórsetken.
- Ánshilerdiń kóbi túr shyǵaramyn dep jaqsy ándi buzyp jiberedi degen eken ol qazirde kezdesip jatady. Halyq ánderin estradaǵa salamyz dep bastapqy qalpynan ózgertip aıtyp júrgender týraly da teledıdardan aıtyp, talqylap ta júr.
- Zorlanyp aıtqan án durys shyqpaıdy degen eken. Ol ras, óz ana tilinde sóıleı almaı orysshalanyp ketken keı ánshilerimiz qazaq ánin oryndap jatqanda ne aıtyp jatqanyn túsinbeıtin de shyǵar.

Ámire Qashaýbaevtyń oryndaýyndaǵy «Aǵash aıaq» ánin tyńdatý

Suhbat sáti
Jazýshynyń «Ánshi» áńgimesin jazýdaǵy túpki oıy ne?
Áńgimeden qandaı áser aldyńdar?
.
INSERT kestesin toltyrý
Ár oqýshyǵa taratylyp beriledi

Bilemin
J. Aımaýytov aqyn, jazýshy, dramatýrg,
jýrnalıs, aýdarmashy ekenin bilemin
Bildim (men úshin jańa aqparat)
«Ánshi» áńgimesindegi Ámirhannyń prototıbi Ámire Qashaýbaev eken. Ol qazaq elin álemge tanytqan áıgili ánshi eken. Parıjde án salyp altynan alqa taqqan.
Bilgim keledi
Ámire Qashaýbaevtyń urpaqtary jaıly tolyǵyraq bilgim keledi. Óliminiń ne sebepti qupıa saqtalǵany jaıly bilgim keledi.

Ámire Qashaýbaev beınesin aıqyndaıtyn epıtet sózder
Dala bulbuly, ǵajaıyp ánshi, ult maqtanyshy, dara tulǵa, altyn mura

Sabaqty bekitý:
Júsipbek Aımaýytov bostandyqta 39 jyl, abaqtyda 3 jyl, ádebıet ómirine arnaǵan 16 jyl, tar jol, taıǵaq keshýmen 42 jasqa attaǵan kezde qyrshynnan qıylǵan ómir, naǵyz kemel shaǵynda mert bolyp, 60 jyl boıy oqýshy nazarynan tys qalyp, qaıta qurý nátıjesinde qaıta jańǵyryp qazaq ádebıetine qaıta oraldy. Qalamgerdiń taǵdyry aýyr, ómiri qysqa bolǵanymen, ádebı murasy mol. Ol qazaq prozasyn dúnıe júzilik deńgeıge kótergen qaıtalanbas uly sýretker. Jazýshynyń shyǵarmashylyq sheberligine B. Maılın: «Men Júsipbekteı sheber jazýshyny kórgen emespin» - dep baǵa bergen. Onyń shyǵarmalarynyń negizgi taqyryby – zaman shyndyǵyn beıneleý. Sonyń bir aıǵaǵy – osy «Ánshi» áńgimesi bolatyn.

Úıge tapsyrma «Ámire – án asqary» taqyrybynda shaǵyn shyǵarma jazyp kelý.
Baǵalaý. Oqýshylardyń jaýaptaryna, sabaqqa belsene qatysýlaryna qaraı bilimderin baǵalaý