Jınaqtyq san esim. Almatyǵa barǵanda.
Qazaq tili 6 synyp.
Sabaqtyń taqyryby: Jınaqtyq san esim. Almatyǵa barǵanda.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Taqyryp týraly málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili.
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
III. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Gramatıkalyq taqyrypty túsindirý
2. Tómendegi jınaqtyq san esimderge kóptik jalǵaýlaryn jalǵap jazyńdar.
3. Topqa bólý: bireý, ekeý, úsheý sózderin septeý
4. «Almatyǵa barǵanda» taqyrybyna mátin qurap jazý
IV. Jańa sabaqty bekitý.
Tómendegi mátinnen san esimderdi terip jazý:
Bireý esik qaqty. Úıge eki dosym keldi: bireýi - Qanat, ekinshisi - Murat. Sińlim bireýmen birge kitaphanaǵa ketipti. Seniń úıińe bireý keldi me? Meniń bir ulym bar. Ekeýi de uzyn boıly. Barlyq jeteýi dúkenge ketti. Muǵalim tórteýine ruqsat berdi. Ekinshisi – meniń ájem.
V. Sabaqty qorytý: pysyqtaý suraqtaryn qoıý:
- San esim degenimiz ne?
- San esimder qalaı toptarǵa bólinedi?
- Eseptik san esimderge mysal keltirińder.
- Rettik san esim qalaı jasalady?
- Jınaqtyq san esimniń jurnaqtaryn ata.
VI. Úı tapsyrmasyn berý: erejeni jattaý, «altaý, jeteý» sózderin septeý
VII. Baǵalaý
Jınaqtyq san esim. Almatyǵa barǵanda. júkteý
Basqa taqyryptaǵy sabaqtardy qaraý
Sabaqtyń taqyryby: Jınaqtyq san esim. Almatyǵa barǵanda.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Taqyryp týraly málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili.
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
III. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Gramatıkalyq taqyrypty túsindirý
2. Tómendegi jınaqtyq san esimderge kóptik jalǵaýlaryn jalǵap jazyńdar.
3. Topqa bólý: bireý, ekeý, úsheý sózderin septeý
4. «Almatyǵa barǵanda» taqyrybyna mátin qurap jazý
IV. Jańa sabaqty bekitý.
Tómendegi mátinnen san esimderdi terip jazý:
Bireý esik qaqty. Úıge eki dosym keldi: bireýi - Qanat, ekinshisi - Murat. Sińlim bireýmen birge kitaphanaǵa ketipti. Seniń úıińe bireý keldi me? Meniń bir ulym bar. Ekeýi de uzyn boıly. Barlyq jeteýi dúkenge ketti. Muǵalim tórteýine ruqsat berdi. Ekinshisi – meniń ájem.
V. Sabaqty qorytý: pysyqtaý suraqtaryn qoıý:
- San esim degenimiz ne?
- San esimder qalaı toptarǵa bólinedi?
- Eseptik san esimderge mysal keltirińder.
- Rettik san esim qalaı jasalady?
- Jınaqtyq san esimniń jurnaqtaryn ata.
VI. Úı tapsyrmasyn berý: erejeni jattaý, «altaý, jeteý» sózderin septeý
VII. Baǵalaý
Jınaqtyq san esim. Almatyǵa barǵanda. júkteý
Basqa taqyryptaǵy sabaqtardy qaraý
You Might Also Like
