InfoHub Logo

Erik — adamnyń óz minez-kulkyn sanaly túrde meńgere alý qabileti. adamdy ár alýan áreketter men iske baǵyttaıtyn nárse,— maqsat qoıý, soǵan talpyný. muny psıhologıada nıet (motıv, sebep) dep ataıdy. adamnyń maqsaty, qalaýy, ár túrli isterdi oryndaýǵa umtylýy, jalpy alǵanda, nıetteriniń, jıyntyǵy psıhologıada adam nıetiniń órisi delinedi. basqasha aıtqanda, bul — adamnyn baǵdarly áreketi. sonymen, adam nıetiniń órisine onyń sanaly áreketi, eriksiz isteri, aıqyndalǵan isteri, maqsaty, áli jete anyqtalmaǵan isteri de jatady. nıetterdi oryndaýda tirshilik úshin mańyzdy da, máni az da ister kezdesip otyrady. nıet órisi ózgergish, ári qozǵalǵysh, sondaı-aq syrtqy jaǵdaılardyq ózgerip otyrýyna oraı aınymaly bolyp keledi. alǵa qoıǵan maqsatqa sáıkes nıettiń mazmuny da aıqyndala túsedi. Osy turǵydan alǵanda, adam nıetiniń máni jekemenshikti ne menmendikti, órisi tar toǵysharlyqty ne órisi keń qoǵamdyq sıpatty bildiredi. adam nıetiniń órisi belgili maqsatqa baǵyttalyp, onyń azamattyq qasıeti men iskerligin, adamgershilik sapalarynyn ózgerýi men tur-sıpatyn bildiredi.

Árbir jeke adamnyq erikti is-áreketterinin ózindik sınaty bar. Bul sıpat qoǵamdyq manyzdy jumystardy oryndaý úshin máni az is-áreketterdi soǵan baǵyndyryp, ózinin jeke maqsatynan bas tartyp otyrady. Erik — adamnyń qarqyndy is-áreketin bildiretin proses. Sóıtip, adamnyn minez-qulqy .men árqıly isterdi oryndaýǵa umtylýy mańyzy zor, maqsatty isterdi oryndaýǵa baǵyttalady. Adam erkinin, kórinisi onyń sanaly túrdegi is-áreketinen baıqalady. Qıyn qystaý jaǵdaılardan jol taýyp shyǵýǵa jeteleıdi, sony júzege asyrýǵa qajetti qural tabady.

Erik-jigerdiń negizgi psıhologıalyq fýnksıasy - bul is-áreketti sanaly túrde retteý negizinde ýájdemeni nyǵaıtý jáne jetildirý. İs-áreketke qosymsha ımpúls týdyratyn naqty mehanızm - bul ony júzege asyratyn adamnyń is-árekettiń maǵynasyndaǵy sanaly túrde ózgerýi. İs-árekettiń máni ádette aqyl-oı kúshteri arqyly motıvter men ózgeristermen kúresýmen baılanysty. Erikti árekettiń qajettiligi ýájdelgen áreketti júzege asyrý jolynda kedergi týyndaǵan kezde týyndaıdy. Erikti akt ony jeńýmen baılanysty. Alaıda aldymen máseleniń mánin túsinip, túsiný kerek.

Erik-jigerdiń nemese erikti aktilerdiń qalyptasýynyń kelesi kezeńderin bólýge bolady:

• naqty qajettilik týraly habardar bolý;
• naqty qajettilikti qanaǵattandyrý múmkindigi týraly habardar bolý;
• is-áreket motıvteriniń kórinisi (motıv - yntalandyrýshy kúsh);
• sheshim qabyldaý jolyndaǵy belsendilik motıvteriniń kúresi;
• naqty sheshim tańdaý;
• tańdalǵan sheshimdi iske asyrý josparyn, sonyń ishinde ádisterdiń, quraldar men ádisterdiń tizbesin aıqyndaý;
• belgili bir qyzmetti júzege asyrý jáne baqylaý;
• qyzmettiń alynǵan nátıjelerin baǵalaý.

Adamnyń minez-qulqyn erikti retteýdi damytý kelesi baǵyttar boıynsha júzege asyrylady:

• eriksiz psıhıkalyq prosesterdi óz erkine aınaldyrý;
• adamnyń minez-qulqyn baqylaýǵa alý;
• tulǵalyq erik qasıetterin damytý.

Tulǵanyń eriktik qasıetterin qalyptastyrý salasynda erik-jigerdiń damýy bastapqy erikti qasıetterden ekinshi jáne odan keıingi deńgeıge deıingi qozǵalys retinde usynylýy múmkin.Erikti qasıetterdiń damýy adam sanaly túrde ózine qıyn jáne qıyn mindetterdi qoıatyndyǵymen jáne uzaq ýaqytqa edáýir erikti kúsh-jigerdi talap etetin barǵan saıyn alys maqsattarǵa umtylatyndyǵymen kórinedi

---