Kóktem keldi
Taqyryby: Kóktem keldi
«Balaqaı» 2 - kishi tobynyń uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: «Tanym»
Taraýlar: Ekologıa negizderi
Maqsaty: Balalarǵa kóktemgi tabıǵat qubylystary men erekshelikteri týraly túsinik berý, tilderin damytyp, oı - órisin keńeıtý, gramatıkalyq túrde júıeli sóıleýge, áńgimelep aıtýǵa, berilgen suraqqa naqty jaýap berýge, qustarǵa, aǵashtarǵa qamqor bolýǵa tárbıeleý.
Metodıkalyq ádister: áńgimelesý, túsindirý, kórsetý,, suraq - jaýap, oı qozǵaý.
Kerekti quraldar: Slaıd, kóktem mezgiliniń sýreti, úlestirmeli sýretter.
Bılıngvaldi komponent: kóktem - vesna
Tanymdy – oıatýshylyq
Shattyq sheńberi
- Balalar, barlyǵymyz jylýlyq sheńberin jasaıyq.
Araılap tań atty,
Altyn sáýle taratty.
Jarqyraıdy dalamyz,
Jarqyraıdy qalamyz.
Shattyq sheńberine turyp, qımyl arqyly jasaıdy.
Al, balalar bárimiz taqtaǵa nazar aýdaraıyq.
Slaıd kórsetý: Kóktem mezgiliniń tabıǵat qubylysynyń dybystary:
aqqan sý, jel, qustyń dybystaryn tyńdaıdy.
- Balalar, bul neniń dybystary?
- Iá, balalar, bul tabıǵat qubylystarynyń dybystary.
- Demek, bul jyldyń qaı mezgili?
Bılıngvaldi komponent: kóktem - vesna
Jańa taqyryp:
- Balalar, kóktemde kún shýaǵyn shashady, qar erıdi, jerge jasyl shópter shyǵady, túrli gúlder ósedi,
aǵashtar búrshik jarady, butaqtarǵa japyraqtar shyǵady, aǵashtar jasyl jelekke oranady, qustar jyly jaqqa ushyp keledi, qustar uıa salady jáne jumyrtqalaıdy, adamdar jeńil kıinedi. Kóktem tamasha jyl mezgili.
(beıneler slaıdtan kórsetiledi)
Uıymdastyrý - izdestirý (Osy kezde ádemi áýen qosylady topqa ormanshy qonaqqa kelgenin habarlaıdy)
Ormanshy jaı kelmegenin, ózimen birge tapsyrmalar ákelgenin aıtady.
Dıd. oıyn: «Sýretti jalǵastyr»
Ormanshynyń kóktem mezgili týraly ákelgen sýretin aıaqtap berýdi usynady.
Dıd. oıyn: «Jaqsy - jaman»
Kóktem mezgiliniń jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterin aıtýdy, jaǵymdy qasıetterin qyzyl tekshemen, jaǵymsyz qasıetterin kók tekshemen belgileýdi usynady.
Ormanshyǵa kóktem týraly taqpaq aıtyp berýdi usynady.
- Balalar, kóktem mezgilinde neler tiriledi?
- Qandaı qustar ushyp keledi?
- Eń birinshi ushyp keletin qaı qus?
- Uzaqty qandaı qus dep ataıdy?
Dıd. oıyn: «Tórtinshi artyq»
Sýretti kartochkalardy taratyp ishinen ne artyq ekenin tabýdy usynady. Mysaly: qumyrsqa, ara, kóbelek, qoıan (munda qoıan artyq, óıtkeni ol ań). qar, jańbyr, jel, aǵash (munda aǵash artyq, óıtkeni ol tabıǵat qubylystaryna jatpaıdy, ósimdik.
Sergitý sáti:
Kóktem keldi búgin,
Kúnim tókti nuryn.
Saırap barlyq qustar,
Án salýǵa qushtar.
Dıd. oıyn: «Aıaly alaqan»
Qıylǵan alaqan sýretine jándikterdiń, qustardyń, ańdardyń sýretin japsyryp, sol sýret boıynsha áńgimeleýdi usynady.
Refleksıfti - túzetý
Qorytyndylaıdy:
- Mine, balalar mynaý bizdiń alaqanymyz. Búkil tiri, óli tabıǵat bizdiń qolymyzda.
- Sondyqtan, biz tabıǵatty ne isteýimiz kerek?
Ormanshy balalardy maqtap rıza bolǵanyn aıtyp, ádemi gúlder taratyp, baǵalaıdy da, qoshtasyp shyǵyp ketedi.
Refleksıa:
Taqtadaǵy kóktem mezgiliniń sýretine búgingi oqý qyzmeti unasa qyzyl tústi gúldi, unamasa kók tústi gúldi jelimdeýdi usynady
Kútiletin nátıje:
Bilý kerek: Kóktem mezgili, kóktem mezgiliniń erekshelikteri týraly.
Bolý kerek: Tildik, sózdik qorlary, este saqtaý qabiletteri, qustar, jándikter týraly maǵlumat.
İsteı bilý kerek: Tapsyrmany durys oryndaýdy, qoıylǵan suraqtarǵa durys jaýap berýdi, zattardy sıpattaýdy.
SHQO, Aıagóz qalasy,
«№4 aralas jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
Kishi keshen tárbıeshisi Samenova Meıramgýl Arınovna
«Balaqaı» 2 - kishi tobynyń uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: «Tanym»
Taraýlar: Ekologıa negizderi
Maqsaty: Balalarǵa kóktemgi tabıǵat qubylystary men erekshelikteri týraly túsinik berý, tilderin damytyp, oı - órisin keńeıtý, gramatıkalyq túrde júıeli sóıleýge, áńgimelep aıtýǵa, berilgen suraqqa naqty jaýap berýge, qustarǵa, aǵashtarǵa qamqor bolýǵa tárbıeleý.
Metodıkalyq ádister: áńgimelesý, túsindirý, kórsetý,, suraq - jaýap, oı qozǵaý.
Kerekti quraldar: Slaıd, kóktem mezgiliniń sýreti, úlestirmeli sýretter.
Bılıngvaldi komponent: kóktem - vesna
Tanymdy – oıatýshylyq
Shattyq sheńberi
- Balalar, barlyǵymyz jylýlyq sheńberin jasaıyq.
Araılap tań atty,
Altyn sáýle taratty.
Jarqyraıdy dalamyz,
Jarqyraıdy qalamyz.
Shattyq sheńberine turyp, qımyl arqyly jasaıdy.
Al, balalar bárimiz taqtaǵa nazar aýdaraıyq.
Slaıd kórsetý: Kóktem mezgiliniń tabıǵat qubylysynyń dybystary:
aqqan sý, jel, qustyń dybystaryn tyńdaıdy.
- Balalar, bul neniń dybystary?
- Iá, balalar, bul tabıǵat qubylystarynyń dybystary.
- Demek, bul jyldyń qaı mezgili?
Bılıngvaldi komponent: kóktem - vesna
Jańa taqyryp:
- Balalar, kóktemde kún shýaǵyn shashady, qar erıdi, jerge jasyl shópter shyǵady, túrli gúlder ósedi,
aǵashtar búrshik jarady, butaqtarǵa japyraqtar shyǵady, aǵashtar jasyl jelekke oranady, qustar jyly jaqqa ushyp keledi, qustar uıa salady jáne jumyrtqalaıdy, adamdar jeńil kıinedi. Kóktem tamasha jyl mezgili.
(beıneler slaıdtan kórsetiledi)
Uıymdastyrý - izdestirý (Osy kezde ádemi áýen qosylady topqa ormanshy qonaqqa kelgenin habarlaıdy)
Ormanshy jaı kelmegenin, ózimen birge tapsyrmalar ákelgenin aıtady.
Dıd. oıyn: «Sýretti jalǵastyr»
Ormanshynyń kóktem mezgili týraly ákelgen sýretin aıaqtap berýdi usynady.
Dıd. oıyn: «Jaqsy - jaman»
Kóktem mezgiliniń jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterin aıtýdy, jaǵymdy qasıetterin qyzyl tekshemen, jaǵymsyz qasıetterin kók tekshemen belgileýdi usynady.
Ormanshyǵa kóktem týraly taqpaq aıtyp berýdi usynady.
- Balalar, kóktem mezgilinde neler tiriledi?
- Qandaı qustar ushyp keledi?
- Eń birinshi ushyp keletin qaı qus?
- Uzaqty qandaı qus dep ataıdy?
Dıd. oıyn: «Tórtinshi artyq»
Sýretti kartochkalardy taratyp ishinen ne artyq ekenin tabýdy usynady. Mysaly: qumyrsqa, ara, kóbelek, qoıan (munda qoıan artyq, óıtkeni ol ań). qar, jańbyr, jel, aǵash (munda aǵash artyq, óıtkeni ol tabıǵat qubylystaryna jatpaıdy, ósimdik.
Sergitý sáti:
Kóktem keldi búgin,
Kúnim tókti nuryn.
Saırap barlyq qustar,
Án salýǵa qushtar.
Dıd. oıyn: «Aıaly alaqan»
Qıylǵan alaqan sýretine jándikterdiń, qustardyń, ańdardyń sýretin japsyryp, sol sýret boıynsha áńgimeleýdi usynady.
Refleksıfti - túzetý
Qorytyndylaıdy:
- Mine, balalar mynaý bizdiń alaqanymyz. Búkil tiri, óli tabıǵat bizdiń qolymyzda.
- Sondyqtan, biz tabıǵatty ne isteýimiz kerek?
Ormanshy balalardy maqtap rıza bolǵanyn aıtyp, ádemi gúlder taratyp, baǵalaıdy da, qoshtasyp shyǵyp ketedi.
Refleksıa:
Taqtadaǵy kóktem mezgiliniń sýretine búgingi oqý qyzmeti unasa qyzyl tústi gúldi, unamasa kók tústi gúldi jelimdeýdi usynady
Kútiletin nátıje:
Bilý kerek: Kóktem mezgili, kóktem mezgiliniń erekshelikteri týraly.
Bolý kerek: Tildik, sózdik qorlary, este saqtaý qabiletteri, qustar, jándikter týraly maǵlumat.
İsteı bilý kerek: Tapsyrmany durys oryndaýdy, qoıylǵan suraqtarǵa durys jaýap berýdi, zattardy sıpattaýdy.
SHQO, Aıagóz qalasy,
«№4 aralas jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
Kishi keshen tárbıeshisi Samenova Meıramgýl Arınovna
You Might Also Like
