InfoHub Logo

Uıymdastyrylǵan oqý is – áreketiniń tehnologıalyq kartasy

Bilim berý salasy: «Áleýmettik orta» Uıymdastyrylǵan oqý is – áreket túri: Qorshaǵan orta
Taqyryby: «Kún, sý, aýa» paıdasy men qajettiligi
Maqsaty: Balalardyń tabıǵat jaıly bilimderin arttyrý, tabıǵat syıy týraly jan - jaqty túsinik berý. Tabıǵatqa degen qamqorlyq sezimin oıatyp, onyń ǵajaıyp syrlaryn uǵynýǵa úıretý. Kún, sý, aýanyń densaýlyqqa paıdasy týraly túsinikterin qalyptastyrý, qorshaǵan ortany búldirmeýge, taza ustaýǵa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Sózdik jumysy: qaınar kózi kún, móldir, taza sý, ottegi. Bılıngvaldi komponent: kún - solnse, sý - voda, aýa - vozdýh
Kórnekilikter: ATK - quraly, tájirıbege kerekti quraldar, sýdyń ydystary, sýǵa qajetti qospalar, sýretter.

Áreket kezeńderi
Tárbıeshiniń is – áreketi
Motıvasıalyq - qozǵaýshy
Relaksasıaly jattyǵý jasatý, áýenmen.

İzdený – uıymdastyrýshy - Balalar, tabıǵat – aınalamyzdy qorshaǵan búkil álem, al adamdar ómirdegi keremet jaratylys. Tabıǵat adamdarǵa ǵajaıyp syılyqtar syılaıdy. Balalar, tabıǵattyń adam densaýlyǵyna qajetti úsh baılyǵyn eske túsireıik, ol úshin jumbaq jasyraıyn:
Úlken altyn tabaqtan,
Álemge nur taratqan.
Bul ne? (kún)
- Durys balalar, kúnge uqsaý úshin ne isteýimiz kerek?
- Qolymyzdy ustasyp, dóńgelene turaıyq. Qazir, nege uqsadyq?
- Balalar, jer betindegi tirshilik ataýlynyń qaınar kózi – Kún. Ol bizge ne úshin kerek?
- Olaı bolsa, biz de bir - birimizge ystyq lebizderimizdi aıtyp, jylý bereıik.
Kún - álemge jaryq, qyzý berip turatyn juldyz. Ol orasań mol energıa bólip shyǵarady. Ǵalymdar kún batareıasyn oılap tapqan, bul arqyly úıdi jylytyp, elektr toǵyn alýǵa bolatynyn dáleldegen. Kúnniń jaryǵy kórinetin jáne kórinbeıtin shýaqtardan turady. Kórinbeıtin shýaǵyna últra kúlgin shýaǵy jatady, mine solardyń áserinen bizdiń terimizde adam aǵzasy úshin mańyzdy «D» dárýmeni bar. Adamǵa kúnniń tıgizetin paıdasy qandaı?
- Egerde kún shýaǵyn durys paıdalanbasaq, zıany da bolady. Onyń zıan jaǵyn kim biledi, qandaı bolady?
- Durys aıtasyńdar, kún – tabıǵı dári, al dári arnaıy qatań ólshemdi talap etedi. Sondyqtanda kúnniń shýaǵyn durys paıdalana bileıik.

Kún bizge shýaǵyn, nuryn tógedi, bizde kúnge aq tilegimizdi aıtaıyq: (barlyǵy qosylyp)

- Tabıǵattyń ekinshi baılyǵyn jumbaq arqyly jasyraıyn:
Aıaǵy joq, qoly joq,
Biraq tynysh turmaıdy.
Saqtamasań qoryn tek,
Barsha tirshilik qýraıdy?
Bul ne? (sý)

- Sý - ózen, kól, teńiz, muhıt t. b. bolyp bólinedi, sýdyń qasıeti: móldir, tússiz, dámsiz, ıissiz suıyq bolyp keledi. Balalar, sý ne úshin kerek bizge?

- Durys aıtasyńdar, sý tirshilik ataýlynyń nári, tabıǵı qundy baılyq. Al las sýdy ishýge bolama? Qandaı sýdy ishemiz?
Zertteý – tájirıbesin júrgizý:
a) ydystaǵy sýǵa boıaǵysh qossa - tús paıda bolady;
b) dámsiz, ıissiz sýǵa - dámin keltirýshi qospa qosý, dám keltirý;
v) ydystaǵy muzdy ertý arqyly - sýdyń paıda bolýy, sýdyń muzǵa aınalýyn kórsetý (Osy jasalǵan tájirıbeden balalardyń ártúrli pikirin tyńdaý)
- Balalar, sýǵa baılanysty qandaı tyıym sózder bilesińder?

- Durys aıtasyńdar, sýdy durys paıdalaný kerek. Sýdy retsiz tógýge, ysyrap jasaýǵa bolmaıdy, únemdeý arqyly balabaqshada, úıde de krannyń aýzyn jaýyp qoıý kerek.
- Balalar, adam densaýlyǵyna qajetti úshinshi baılyǵymyzdy jumbaq arqyly jasyraıyn:
Kózge kórinbeıdi,
Jutsam bilinbeıdi.
Bul ne? (aýa)
Balalar, terezeniń ústindegi jeldetkishterin ashyp, taza aýamen tereń dem alaıyq. Tabıǵat adamdarǵa ǵajaıyp syılyqtar syılaıdy, onyń biri - taza aýa. Taza aýa bizdiń aǵzalarymyzǵa áserin tıgizedi. Biz ottegimen dem alyp, kómirqyshqyl gazyn syrtqa shyǵaramyz. Aýa ne úshin kerek?

- Balalar, sender qalaı oılaısyńdar, sýret boıynsha qaı jerde jaqsy dem alýǵa bolady? (orman men qala kórinisiniń sýreti)

- Ormanda, tabıǵatta nege erkin dem alamyz?
- Iá, balalar aǵashtar aýany kómirqyshqyl gazdardan tazartyp, ony ottegine aınaldyrý qyzmetiniń qaınar kózi. Qalada aýa taza bolý úshin ne isteýimiz kerek?

Bılıngvaldi komponent: kún - solnse, sý - voda, aýa - vozdýh
- Endi, bir oıyn oınaıyq «Eger de... ne bolar edi?»
Maqsaty: Qarapaıym sebepti baılanystar men qarym - qatynastardy taba bilýge úıretý.
Quraldar: zattyq túrli sýretter.
Oıyn barysy: Balalarǵa qorshaǵan ortanyń (kún, aýa, sý) qarym – qatynastary týraly jumbaqtar jasyrý.
«Eger de kún bolmasa ne bolar edi?»
«Eger de sý bolmasa ne bolar edi?»
«Eger de aýa bolmasa ne bolar edi?»