InfoHub Logo

Kirispe bólim
«Kıiz úı – kóptegen kóshpeli halyqtardyń negizgi baspanasy»
Negizgi bólim
1. «Kıiz úıdiń túrleri men qurylysy»
2. «Qazaqtyń kıiz úı jabdyqtary jáne kıiz úı buıymdary»
Qorytyndy
Paıdalanylǵan ádebıetter
İ. Jumystyń sıpattamasy
Ǵylymı jumystyń maqsaty: kıiz úıdiń tarıhy men búgininiń baılanysyn seziný, olardy zerdeleý, tolyq baıandaý, jádiger retinde saqtap qalýdyń sheshimin qarastyrý jáne derektermen bekitý.
Ǵylymı jumystyń mindetteri:
1. Kıiz úı túsinigin ashyp kórsetý;
2. Tarıhı qoldanysyn dáleldeý;
3. Jádiger retinde qoldaný aıasyn keńeıtý:
4. Bolmysty, tabıǵat pen qoǵamdy tanýǵa qajet derekterdi mazmundaı bilý.
5. Aldyna qoıylǵan suraqqa nemese máseleni sheshýde optımaldy (jyldam, senimdi jáne durys) jaýap berýge daǵdylaný, umtylý.
6. Osy maqsatty eskere otyryp, dúnıetanymdyq qyzyǵýshylyǵymdy arttyrý barysynda oılaý qabiletimdi damytý úshin ártúrli derekterge qatysty málimetterdi jınaqtaýdy júzege asyrýdy jón kórdim.
Jumystyń ózektiligi
Halyqqa bilim berý júıesiniń barlyq býyndaryna sonyń ishinde bastaýysh jáne orta býynǵa, zor jaýapkershilik júkteıdi. Óıtkeni bilim men tálim tárbıeniń negizi bastaýysh mektepte qalanady.
Qandaı da bolsyn pándi, sonyń ishinde bastaýysh jáne orta mekteptegi gýmanıtarlyq pánderdi oqytyp - úıretý arnaıy maqsat kózdeıdi.
Halyqtyń búkil mádenı - sharýashylyq - turmystyq bolmysy onyń etnografıasynda kórinis tabady. Ulttyq etnografıasyn bilmeı ony taný qıyn. Sondyqtan búginde ulttyq qundylyqtarǵa bet burý jaǵdaıynda halyqtyń dástúrli mádenıetine úlken mán berý.
Jumystyń ǵylymı jańalyǵy
Qazirgi tańda jylma jyl tarıhta jádigerler azaıyp bara jatyr. Kóneniń kózi bolǵan asyl muramyz Kıiz úıdi ulyqtaı otyryp, qoldanys aıasyn keńeıtý.
Zertteý ádisi
Bul jumysty jazý barysynda ǵylymı ádebıettermen jumys, jınaqtaý, júıeleý, túsindirmeli ádister, zertteýler qoldanylady.
Kirispe bólim
«Kıiz úı – kóptegen kóshpeli halyqtardyń negizgi baspanasy»
Kıiz úı – kóptegen kóshpeli halyqtardyń negizgi baspanasy bolǵan. Arǵy Saq, Ǵun zamanynan beri qazaq halqy da kıiz úıdi san myńdaǵan jyldar boıy óziniń tól baspanasy etip keldi. Myńdaǵan jyldar boıy jınaqtalǵan tájirıbe negizinde qalyptasqan kıiz úıdiń qurylysy birneshe bólikterden turady.
Kıiz úı qazaqtyń óz ómirindegi ustanar salty men dástúriniń de tańbasy, belgisi. Onyń dúnıetanymynyń, san ǵasyrlyq mádenıetiniń jarqyn aıǵaǵy. Óıtkeni qazaq halqynyń salt - dástúriniń kópshiligi osy kıiz úıge baılanysty. Kıiz úı, eń aldymen, onyń ıesiniń baılyǵyn, turmys jaıyn bildiredi. Onyń eki, úsh qanattan bastap on eki, on segiz, otyz qanatqa deıin jetetin túrleri bolǵan. Al kıiz úıdiń keregesiniń basy 70 - ten 360 - qa deıin barady. Aýqatty qazaqtardyń kıiz úıleri, álgide aıtqandaı, úlken jáne óte baı jıhazdy órnektermen bezendiriledi. Olardy aq orda, altyn orda, altyn úzik dep ataǵan. Odan basqa kıiz úılerdiń alty qanat aq boz, qońyr úı, qara lashyq, kúrke otaý, ıtarqa t. b. ataýlary bar. Kıiz úıler óziniń mádenı - turmystyq, sharýashylyq jaǵdaıyna baılanysty da úsh túrge: 1) jazdygúni turýǵa arnalǵan, 2) mereke - jıyn kezinde qonaq kútip alatyn jáne 3) joryq kezinde tigiletin kıiz úı bolyp bólinedi. Jolaýshylar men joryqshylardyń tigetin úılerin abylaısha, aq qos, qos, qańqa, (arbanyń ústine tigiletin úı), jaryq úı dep ataǵan. Sondaı - aq qurym kıizden, qamystan, shıden kıiz úı tektes úıshikter men kúrkeler salynatyn bolǵan. Bular, kóbine, qaqyra nemese qalqa dep atalǵan da, jaýgershilikte, maıdan shebinde dalada, jaýyn - shashynnan qorǵaný úshin tigiletin bolǵan.
Kıiz úıdiń negizgi qańqasy – kerege, ýyq, syqyrlaýyq, shańyraq – kıiz úıdiń súıegi dep atalady. Olar bir - birimen baý - basqurlarmen biriktirilip tańylady. Onyń syrtynan shı tutylady da, kıiz ábzelder (týyrlyq, úzik, túndik, kıiz esik) jabylady. Bulardyń árqaısysynyń óz orny bar: týyrlyq keregeden ýyqtyń ortasyna deıin, úzik kerege basynan shańyraqqa deıin, túndik shańyraqty, al kıiz esik syqyrlaýyqty jaýyp turady. Baý - basqurlar kıiz úıdiń súıegin ustastyryp qana qoımaı, syrtqy kıizderin de bastyryp turý maqsatynda qoldanylady.

Tolyq nusqasyn júktep alý