- 05 naý. 2024 00:53
- 241
Mátindik qujatty pishimdeý. Mátin abzasyn pishimdeý
Mátindik qujatty pishimdeý. Mátin abzasyn pishimdeý
Informatıka 8 synyp
Taqyryby: Mátindik qujatty pishimdeý. Mátin abzasyn pishimdeý.
Maqsaty: bilimdilik: Oqýshylardy mátindi pishimdeýdiń, mátin abzasyn pishimdeýdiń negizgi ádisterimen tanystyrý;
Damytýshylyq: MS Word - ta jumys jasaý daǵdysyn qalyptastyrý, pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
Tárbıelik: Uqyptylyqqa, izdenimpazdyqqa tárbıeleý.
Túri: demonstrasıalyq kórsetilim kómegimen túsindirý.
Tıpi: jańa sabaqty meńgertý.
Jabdyǵy: DK, test, Activ Vote qurylǵysy.
Barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
A) sálemdesý; Á) oqýshylardy túgeldeý; B) oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Úı jumysy: «Mátindik qujatty redaksıalaý»
İİİ. Jańa sabaq boıynsha. (slaıd arqyly túsindirý)
Mátindi pishimdeý – mátinniń pishinin onyń parametrleri arqyly qoıý.
Mátin bóliginiń parametrlerin ózgertpes buryn ony aıqyndap alý qajet. Eger mátin bóligi aıqyndalmasa, onda tek kelesi engiziletin mátinge ǵana sol aǵymdaǵy parametrler qabyldanady. Mátindi pishimdeýge mynalar jatady:
♦ ártúrli qaripterdi paıdalaný;
♦ qujat órisiniń shekaralaryn ózgertý;
♦ mátindi baǵandarǵa bólý;
♦ sımvoldyń, abzastyń, bettiń sıpatyn taǵaıyndaý.
Pishimdeýdiń osy áreketterin Pishim (Format) mázirindegi aspaptardyń kómegimen oryndaýǵa bolady. Qujatty pishimdeý aldyn ala belgilengen qujat mátinine jańa pishim elementterin engizý negizinde oryndalady.
Qujat mátini únsiz kelisim boıynsha qoıylǵan qarippen teriledi. Sımvoldardyń parametrlerin ózgertý úshin Qarip (Shrıft) suhbat terezesin ashatyn Pishim mázirindegi Qarip komandasy qoldanylady.
Qarip komandasy úsh qosymshadan turady. Qarip órisinde qarip tıpteri tańdalynady. Interval órisinde araqashyqtyqty pýnktpen kórsetýge múmkindik beredi. Anımasıa qosymshasy belgilengen bólikten anımasıa tıpteriniń tizimin tańdaýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar Pishimdeý quraldar taqtasynyń kómegimen de qariptiń parametrlerin qoıýǵa bolady.
Informatıka 8 synyp
Taqyryby: Mátindik qujatty pishimdeý. Mátin abzasyn pishimdeý.
Maqsaty: bilimdilik: Oqýshylardy mátindi pishimdeýdiń, mátin abzasyn pishimdeýdiń negizgi ádisterimen tanystyrý;
Damytýshylyq: MS Word - ta jumys jasaý daǵdysyn qalyptastyrý, pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
Tárbıelik: Uqyptylyqqa, izdenimpazdyqqa tárbıeleý.
Túri: demonstrasıalyq kórsetilim kómegimen túsindirý.
Tıpi: jańa sabaqty meńgertý.
Jabdyǵy: DK, test, Activ Vote qurylǵysy.
Barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
A) sálemdesý; Á) oqýshylardy túgeldeý; B) oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Úı jumysy: «Mátindik qujatty redaksıalaý»
İİİ. Jańa sabaq boıynsha. (slaıd arqyly túsindirý)
Mátindi pishimdeý – mátinniń pishinin onyń parametrleri arqyly qoıý.
Mátin bóliginiń parametrlerin ózgertpes buryn ony aıqyndap alý qajet. Eger mátin bóligi aıqyndalmasa, onda tek kelesi engiziletin mátinge ǵana sol aǵymdaǵy parametrler qabyldanady. Mátindi pishimdeýge mynalar jatady:
♦ ártúrli qaripterdi paıdalaný;
♦ qujat órisiniń shekaralaryn ózgertý;
♦ mátindi baǵandarǵa bólý;
♦ sımvoldyń, abzastyń, bettiń sıpatyn taǵaıyndaý.
Pishimdeýdiń osy áreketterin Pishim (Format) mázirindegi aspaptardyń kómegimen oryndaýǵa bolady. Qujatty pishimdeý aldyn ala belgilengen qujat mátinine jańa pishim elementterin engizý negizinde oryndalady.
Qujat mátini únsiz kelisim boıynsha qoıylǵan qarippen teriledi. Sımvoldardyń parametrlerin ózgertý úshin Qarip (Shrıft) suhbat terezesin ashatyn Pishim mázirindegi Qarip komandasy qoldanylady.
Qarip komandasy úsh qosymshadan turady. Qarip órisinde qarip tıpteri tańdalynady. Interval órisinde araqashyqtyqty pýnktpen kórsetýge múmkindik beredi. Anımasıa qosymshasy belgilengen bólikten anımasıa tıpteriniń tizimin tańdaýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar Pishimdeý quraldar taqtasynyń kómegimen de qariptiń parametrlerin qoıýǵa bolady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.