- 05 naý. 2024 02:48
- 174
Mahmud Qashqarıdiń «Qordaıdyń aqqý qazy qańqyldaıdy» óleńi men jınaǵan maqal - mátelderi
Mahmud Qashqarıdiń «Qordaıdyń aqqý qazy qańqyldaıdy» óleńi men jınaǵan maqal - mátelderi
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty (maqsattary)
Mahmýd Qashqarı jáne onyń eńbegi týraly tanysady. Maqal - máteliniń taqyryptaryn ashyp, túıindi oıyn aıtady Maqal - mátel jaıynda uǵymdy eske túsiredi. Mahmýd Qashqarıdiń naqyl sózderine pikir aıtady
Sabaq maqsattary men oqý nátıjeleri: Barlyǵy: Mahmýd Qashqarı ómiri jáne onyń eńbegi týraly tanysady. qosymsha málimetter jınaıdy.
Basym kópshiligi: Maqal - máteliniń taqyryptaryn ashyp, túıindi oıyn aıtady Maqal - mátel jaıynda uǵymdy eske túsiredi.
Keıbiri: Mahmýd Qashqarıdiń naqyl sózderine pikir aıtady. Qazaq tilindegi maqal - máteldermen uqsastyǵyn tabady
Aldyńǵy oqý: Júsip Balasaǵun
Bastalýy uıymdastyrý kezeńi
«Sıqyrly qobdısha» jattyǵýy.
Nusqaý: Qatysýshylar sheńber qura otyrady. Ortada sıqyrly qobdısha turady. Syılyq qaǵazda adamgershilik qasıetter jazylǵan.
Oqýshylardy topqa biriktirý
«Teatrǵa kirý bıletteri» ádisi arqyly qıma qaǵazdaryn taratyp, jumbaqtardyń jaýabyn sheshý arqyly topqa biriktirý
Úı tapsyrmasyn suraý
Toppen jumys «Veer» ádisi
1 - tapsyrma. Suraq - jaýap. «Veer» ádisi arqyly ótken taqyryp boıynsha suraqtar jazyp, toptar bir - birine beredi.
Ortasy
Jańa sabaq
«Mıǵa shabýyl» strategıasy.
Qazaq jeriniń dóńgelek kartasyn jasaǵan ǵulama ǵalymdy bilesińder me? Túrki tilderiniń sózdigin jasaǵan ǵalym.
Mátinmen jumys. «DJIGSO» ádisi
Toptyq jumys. Mátindi bólikterge bólip «DJIGSO» ádisi boıynsha kórshi toptarǵa túsindiredi
Óleńdi taldaý. Jeke jumys
«Oılan, tap" ádisi
«Qordaıdyń aqqý qazy qańqyldaıdy» óleńine SKT. Óleńniń aýdıojazbasyn tyńdaý arqyly taldaıdy.
Oqýlyqpen jumys
Toptyq jumys
Mahmud Qashqarı jınaǵan túrki maqal - mátelderinen «Aqyldyń alty qalpaǵy» ádisi boıynsha maqal - mátelderdi taldaý.
Almaty oblysy,
Eńbekshiqazaq aýdany,
T.Rysqulov atyndaǵy orta mektep
qazaq tili men ádebıet páni muǵalimi Temırkýlova Madına
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty (maqsattary)
Mahmýd Qashqarı jáne onyń eńbegi týraly tanysady. Maqal - máteliniń taqyryptaryn ashyp, túıindi oıyn aıtady Maqal - mátel jaıynda uǵymdy eske túsiredi. Mahmýd Qashqarıdiń naqyl sózderine pikir aıtady
Sabaq maqsattary men oqý nátıjeleri: Barlyǵy: Mahmýd Qashqarı ómiri jáne onyń eńbegi týraly tanysady. qosymsha málimetter jınaıdy.
Basym kópshiligi: Maqal - máteliniń taqyryptaryn ashyp, túıindi oıyn aıtady Maqal - mátel jaıynda uǵymdy eske túsiredi.
Keıbiri: Mahmýd Qashqarıdiń naqyl sózderine pikir aıtady. Qazaq tilindegi maqal - máteldermen uqsastyǵyn tabady
Aldyńǵy oqý: Júsip Balasaǵun
Bastalýy uıymdastyrý kezeńi
«Sıqyrly qobdısha» jattyǵýy.
Nusqaý: Qatysýshylar sheńber qura otyrady. Ortada sıqyrly qobdısha turady. Syılyq qaǵazda adamgershilik qasıetter jazylǵan.
Oqýshylardy topqa biriktirý
«Teatrǵa kirý bıletteri» ádisi arqyly qıma qaǵazdaryn taratyp, jumbaqtardyń jaýabyn sheshý arqyly topqa biriktirý
Úı tapsyrmasyn suraý
Toppen jumys «Veer» ádisi
1 - tapsyrma. Suraq - jaýap. «Veer» ádisi arqyly ótken taqyryp boıynsha suraqtar jazyp, toptar bir - birine beredi.
Ortasy
Jańa sabaq
«Mıǵa shabýyl» strategıasy.
Qazaq jeriniń dóńgelek kartasyn jasaǵan ǵulama ǵalymdy bilesińder me? Túrki tilderiniń sózdigin jasaǵan ǵalym.
Mátinmen jumys. «DJIGSO» ádisi
Toptyq jumys. Mátindi bólikterge bólip «DJIGSO» ádisi boıynsha kórshi toptarǵa túsindiredi
Óleńdi taldaý. Jeke jumys
«Oılan, tap" ádisi
«Qordaıdyń aqqý qazy qańqyldaıdy» óleńine SKT. Óleńniń aýdıojazbasyn tyńdaý arqyly taldaıdy.
Oqýlyqpen jumys
Toptyq jumys
Mahmud Qashqarı jınaǵan túrki maqal - mátelderinen «Aqyldyń alty qalpaǵy» ádisi boıynsha maqal - mátelderdi taldaý.
Almaty oblysy,
Eńbekshiqazaq aýdany,
T.Rysqulov atyndaǵy orta mektep
qazaq tili men ádebıet páni muǵalimi Temırkýlova Madına
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.