- 05 naý. 2024 00:06
- 240
Meken ústeýleri
Qazaq tili
4 klass
Sabaqtyń taqyryby: Meken ústeýleri
Maqsaty:
a) Bilimdilik: Oqýshylardyń rýhanı-psıhologıalyq ahýalyn eskere otyryp, ústeý týraly bilimderin keńeıtý, meken ústeýleri týraly túsinik berý;
á) Damytýshylyq: Damyta oqytýdyń tıimdi ádis-tásilderin paıdalana otyryp, oqýshylardyń shyǵarmashylyq, tanymdyq qabiletin damytý, til baılyǵyn jetildirý;
b) Tárbıelik máni: Oqýshylardyń tabıǵatqa degen súıispenshiligin arttyryp, qustardy, gúlderdi qorǵaı bilýge tárbıeleý. Óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý.
Sabaq tıpi: aralas sabaq
Sabaq túri: dástúrden tys
Sabaq formasy: jeke, juptyq, toptyq, ujymdyq
Kórnekilik: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, tapsyrmalar, beıneli sýret, test jumysy
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıa: Damyta oqytý tehnologıasy, «STO» elementteri, oıyn tehnologıasy
Ádis-tásil: reprodýktıvtik ádis, sóz júzindegi ádister, kórnekilik ádisi, is tájirıbelik ádis, oıyn ádis
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, dúnıetený
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshy zeıinin sabaqqa aýdarý.
Ol ne?
Jumbaq sheshýin tap.
Kúndiz bar,
Túnde joq.
(Kún)
Sálem dostar!
Kózimdi tańmen ashamyn,
Álemge nur shashamyn,
Men altyn kúnniń sáýlesimin. Sender meni kórgenderine qýanyshtysyńdar ma? Endi bir-birimizge kúlki syılaıyq.
(Balalar bir birine qarap jymıady)
Oıyn: Tús tańda.
Maqsaty: Oqýshylardy tús tańdaý arqyly topqa bólip, ornalastyrý.
İ top İİ top İİİ top IV top
Qyzyl Sary Jasyl Kók
Tańdaǵan tústiń syryn bilesiń be?
Qyzyl tús – ushqyr oıly, alǵyr, barlyq jaǵdaıda oılanyp sheshetin adamdar.
Sary tús – armanshyl, bolashaqqa umtylǵysh, ótkendi kóp eske alatyn adamdar.
Jasyl tús – yntaly, barlyq jaǵdaıda ózin jaqsy jaǵynan kórsetetin adamdar.
Kók tús – zeıindi, sypaıy, barlyq nárseni oılanyp, aqylmen, shydamdylyqpen sheshetin adamdar.
Qyzyǵýshylyq oıatý.
Artyq sózdi tap.
Aldynda, artynda, janynda, joǵaryda, tómende, mańynda, qasynda, mektepte.
- Balalar, búgingi kúnde ústeý týraly bilimimizdi tolyqtyramyz.
Meken ústeýleri.
Qaıda suraǵyna jaýap beretin ústeýlerdi meken ústeýleri deıdi. joǵary kóterildi, ilgeri júrdi.
Endeshe balalar: Qýanamyn men de,
Qýanasyn sen de,
Qýanamyz biz de
Araılap atqan kúnge!
4 klass
Sabaqtyń taqyryby: Meken ústeýleri
Maqsaty:
a) Bilimdilik: Oqýshylardyń rýhanı-psıhologıalyq ahýalyn eskere otyryp, ústeý týraly bilimderin keńeıtý, meken ústeýleri týraly túsinik berý;
á) Damytýshylyq: Damyta oqytýdyń tıimdi ádis-tásilderin paıdalana otyryp, oqýshylardyń shyǵarmashylyq, tanymdyq qabiletin damytý, til baılyǵyn jetildirý;
b) Tárbıelik máni: Oqýshylardyń tabıǵatqa degen súıispenshiligin arttyryp, qustardy, gúlderdi qorǵaı bilýge tárbıeleý. Óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý.
Sabaq tıpi: aralas sabaq
Sabaq túri: dástúrden tys
Sabaq formasy: jeke, juptyq, toptyq, ujymdyq
Kórnekilik: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, tapsyrmalar, beıneli sýret, test jumysy
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıa: Damyta oqytý tehnologıasy, «STO» elementteri, oıyn tehnologıasy
Ádis-tásil: reprodýktıvtik ádis, sóz júzindegi ádister, kórnekilik ádisi, is tájirıbelik ádis, oıyn ádis
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, dúnıetený
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshy zeıinin sabaqqa aýdarý.
Ol ne?
Jumbaq sheshýin tap.
Kúndiz bar,
Túnde joq.
(Kún)
Sálem dostar!
Kózimdi tańmen ashamyn,
Álemge nur shashamyn,
Men altyn kúnniń sáýlesimin. Sender meni kórgenderine qýanyshtysyńdar ma? Endi bir-birimizge kúlki syılaıyq.
(Balalar bir birine qarap jymıady)
Oıyn: Tús tańda.
Maqsaty: Oqýshylardy tús tańdaý arqyly topqa bólip, ornalastyrý.
İ top İİ top İİİ top IV top
Qyzyl Sary Jasyl Kók
Tańdaǵan tústiń syryn bilesiń be?
Qyzyl tús – ushqyr oıly, alǵyr, barlyq jaǵdaıda oılanyp sheshetin adamdar.
Sary tús – armanshyl, bolashaqqa umtylǵysh, ótkendi kóp eske alatyn adamdar.
Jasyl tús – yntaly, barlyq jaǵdaıda ózin jaqsy jaǵynan kórsetetin adamdar.
Kók tús – zeıindi, sypaıy, barlyq nárseni oılanyp, aqylmen, shydamdylyqpen sheshetin adamdar.
Qyzyǵýshylyq oıatý.
Artyq sózdi tap.
Aldynda, artynda, janynda, joǵaryda, tómende, mańynda, qasynda, mektepte.
- Balalar, búgingi kúnde ústeý týraly bilimimizdi tolyqtyramyz.
Meken ústeýleri.
Qaıda suraǵyna jaýap beretin ústeýlerdi meken ústeýleri deıdi. joǵary kóterildi, ilgeri júrdi.
Endeshe balalar: Qýanamyn men de,
Qýanasyn sen de,
Qýanamyz biz de
Araılap atqan kúnge!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.