InfoHub Logo

Ózin – ózi taný páninen sabaq jospary.
Mektepaldy daıarlyq toby.
Sabaqtyń taqyryby: Men baqytty balamyn.
Sabaqtyń maqsaty: «Baqyt», «qýanysh», «súıispenshilik» qundylyqtarynyń maǵynasyn túsindirý.
Mindetteri:
-«baqyt», «súıispenshilik», «qýanysh» týraly túsinik berý;
- adamı qasıetterin damytý;
- súıispenshilikke tárbıeleý;
Kórneki quraldar: dápter, túrli tústi qaryndashtar.
Shattyq sheńberi
Tárbıeshi balalarmen birge Ó. Turmanjanovtyń tómengi óleń joldaryn qaıtalap, bir - birine ádemi kúlkilerin syılaıdy:
Kel, balalar, kúleıik!
Kúlkimenen túleıik!
Qabaq degen ne kerek?
Kóńildi bop júreıik!
Áńgimelesý
- Balalar! Qalaı oılaısyńdar, «baqytty bala» dep kimdi aıta alamyz?-
Durys aıtasyńdar! Óz otbasy, dostary bar, densaýlyǵy myqty balany baqytty bala dep aıtamyz.

Áńgimeleý
Tárbıeshi balalarǵa N. Qadyrbaevtyń «Baqyt degen ne?» áńgimesin oqyp berip, suraqtar qoıady.
«Baqyt degen ne?»
Baqyt, Serik, Erbol – bir kósheniń turǵyndary. Úsheýi birge oqıdy. Sabaq beretin apaıyn bári de jaqsy kóredi. Birde apaıy adam esimderiniń máni jóninde tirbıe saǵatyn ótkizdi.
- Erbol esimi – azamat bol, er jigit bol degen maǵynany bildiredi,- deıdi apaıy.
Al Serik ataýy – dúnıege kelgen perzentke serik bolsyn degen nıetten týǵan,- dedi.
- Baqyt degen she? – dedi Baqyt qyzyqqannan jasyra almaı.
- Baqyt – bul ár balanyń oı - armanynyń oryndalýy. Qýanyshty kúı keshýi. Sol nıeti iske assa, baqytqa qoly jetkeni. Árkimde arman da, oı da kóp. Sondyqtan, baqyt ta san alýan, - dedi apaıy.
Baqyt úıine keldi. Atasynan:
- Ata, baqyt degen ne?
- Seniń aman – saý júrgeniń – men úshin baqyt, aınalaıyn. Baqyttyń úlkeni – osy.
- Apaı: «Baqyt degen ár balanyń oı - armanynyń oryndalýy», - dedi. Meniń armanym – sizdiń jasyńyz júzge jetkenin kórý, - dedi Baqyt.
- Armanyńa jet,- dedi atasy nemeresiniń shyn peıiline shattanyp.
Baqyt úshin osy sát naǵyz baqyt edi.
• Baqyttyń atasy nemeresine «baqyt» degendi qalaı túsindirdi?
• Oılanaıyq, baqyt degen ne? Qalaı túsinesińder?
• Baqytty bolý úshin ne isteý kerek?
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.

Dáıeksóz
Tárbıeshi balalarǵa M. Maqataevtyń «Baqyt degen – seniń bala kezderiń», - degen joldaryn búgingi sabaqtyń dáıeksózi retinde túsindiredi.
- Baqyt – seniń balalyq shaǵyń, deniń saý bolyp, asyr salyp oınaǵanyń.
Jattaý.
«Baqyt degen ne?»
S. Ospanov.
Aıtshy, bilesiń eger de,
Papa, baqyt degen ne?
Baqyt degen, shyraǵym,
Myna ásem turaǵyń.
Ný ormandar,
Gúl baǵy,
Kúnniń kúlip turǵany.
Baqyt – dáni dalanyń,
Alaqany anańnyń.
«Botam» deýi ájeńniń,
Tynyshtyǵy álemniń!
Qaıda baqyt mekeni,
Qalaı oǵan jetedi?
Adal eńbek etesiń!
Sonda ǵana jetesiń!
Kórinbeıtin kózińe,
Sonda onyń ózi ne?
Baqyt degen, sózim shyn –
Aınalaıyn, ózińsiń!
Men baqytty balamyn, júkteý