- 05 naý. 2024 03:45
- 170
Berekeli kúz!
«Aqqý» 2 - kishi tobyndaǵy ashyq uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Oqý is - áreket túri: Ekologıa negizderi
Taqyryby: Berekeli kúz!
Maqsaty: a) bilimdilik: Balalardyń kúz týraly túsinikterin molaıta otyryp, kúz mezgili týraly tolyq maǵlumat berý. Oıyndarda óz kúshterin synap kórýge yntalandyrý.
á) tárbıelik: Tabıǵat ózgeristerine mán berýge jáne tabıǵatty aıalaı bilýge tárbıeleý.
b) damytýshylyq: Kúz mezgili týraly bilimderin keńeıtý. Tildik qoryn molaıtý, kóńil - kúılerin kóterý, oı - óristerin molaıtý.
Kórnekilikter: kúz sýretteri, baý - baqsha, kókónister, jemister sýreti, alma aǵashy
Bılıngvaldy komponent: Kúz - osen - autumn
Motıvasıalyq qozǵaýshy
Mýzyka áýeni júrip turady.(Jel, jańbyrdyń jaýyp turǵany, naızaǵaı daýysy shyǵady) Kóz aldymyzǵa kúz mezgili degende neler elesteıdi, balalar.
Slaıd ashylady. Kúz sýretteri
Kúz mezgilindik jemis - jıdek, kókónis bıdaı pisip orady. Qustar jyly jaqqa ushyp ketedi, aınala sarǵaıady, japyraqtar sarǵaıyp taldan túsedi.
İzdený - uıymdastyrýshylyq Balalar, qarańdarshy, bizdiń aınalamyz qandaı ádemi. Kúzde sonymen birge bıyl bizdiń balabaqshamyzda ǵajaıyp alma aǵashy ósipti. Onyń dińgegi qaıyńdyky, japyraǵy terektiki. Bul sıqyrly jumbaq aǵashy sıaqty. Qandaı almany julyp alsaq eken. Balalar almany julyp alady. Bul almada qandaı qupıa saqtalǵan eken. Sheship kóremiz be?
1 - alma tapsyrmasy
Dúkenderge túsedi
Astyq pisip, oraq túsip
Qyrman dánge tolady
Aıtyńdarshy balalar, bul qaı kezde bolady?(Kúz)
2 - almadaǵy tapsyrma: Shyqsa kók, tússe sary ol ne?(Japyraq)
Ári, qyzyl, ári tátti
Tatqan jandy tańyrqatty.(Alma)
3 - almadǵy tapsyrma:
Qalyń kıimdi unatady,
Sheshindirseń jylatady (Pıaz)
Osy kezde mýzyka oınaıdy, tynysh - tynysh balalar! Men bir dybys estip turmyn. Bireý asyǵyp kele jatyrǵan sıaqty.
Ormanshy ataı kiredi.
Sálemetsińder me, balalar! Men ormanshy ataımyn. Men ormandaǵy jemis - jıdekterdi, aǵashtardy kúzetemin. Ormannnan sharshap kele jatyrmyn, kúz mezgili týraly ne biledi eken dep kóreıin dep keldim. Kelińiz, ata, otyryńyz. Qosh keldińiz!
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kókónis pen jemis jınaý»
Oıyn sharty: Baý - baqshada ósetinjemisterdibir bólek, jerde ósetin kókónisterdi bir bólek toptastyrý. Balalar endi kartochkalardy sýyryp 2 ortalyqqa bólineıik.
Áleýmettik ortalyqta Kúz týraly bılıngvaldy komponent
Kúz - osen - autumn
Kúz mezgili týraly ertegi aıtyldy.
Ertegi keıipkerlerin saýsaqqa kıip balalardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrdym.
Sergitý sáti slaıd taqtasyna qarap vıdeo rolık kómegimen jasaý.
Shyǵarmashylyq ortalyqta balalar bulttyń sýretine akvarıýmǵa maqta tárizdi tamshy izi bar quraldy batyryp bult tamshylaryn salady.
Batys Qazaqstan oblysy,
Jańaqala aýdany, Jańaqala aýyly
«Jańaqala aýdandyq balalar baqshasy»
MKQ kásiporyn tárbıeshi: Adıetova L. E.
Berekeli kúz! júkteý
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Oqý is - áreket túri: Ekologıa negizderi
Taqyryby: Berekeli kúz!
Maqsaty: a) bilimdilik: Balalardyń kúz týraly túsinikterin molaıta otyryp, kúz mezgili týraly tolyq maǵlumat berý. Oıyndarda óz kúshterin synap kórýge yntalandyrý.
á) tárbıelik: Tabıǵat ózgeristerine mán berýge jáne tabıǵatty aıalaı bilýge tárbıeleý.
b) damytýshylyq: Kúz mezgili týraly bilimderin keńeıtý. Tildik qoryn molaıtý, kóńil - kúılerin kóterý, oı - óristerin molaıtý.
Kórnekilikter: kúz sýretteri, baý - baqsha, kókónister, jemister sýreti, alma aǵashy
Bılıngvaldy komponent: Kúz - osen - autumn
Motıvasıalyq qozǵaýshy
Mýzyka áýeni júrip turady.(Jel, jańbyrdyń jaýyp turǵany, naızaǵaı daýysy shyǵady) Kóz aldymyzǵa kúz mezgili degende neler elesteıdi, balalar.
Slaıd ashylady. Kúz sýretteri
Kúz mezgilindik jemis - jıdek, kókónis bıdaı pisip orady. Qustar jyly jaqqa ushyp ketedi, aınala sarǵaıady, japyraqtar sarǵaıyp taldan túsedi.
İzdený - uıymdastyrýshylyq Balalar, qarańdarshy, bizdiń aınalamyz qandaı ádemi. Kúzde sonymen birge bıyl bizdiń balabaqshamyzda ǵajaıyp alma aǵashy ósipti. Onyń dińgegi qaıyńdyky, japyraǵy terektiki. Bul sıqyrly jumbaq aǵashy sıaqty. Qandaı almany julyp alsaq eken. Balalar almany julyp alady. Bul almada qandaı qupıa saqtalǵan eken. Sheship kóremiz be?
1 - alma tapsyrmasy
Dúkenderge túsedi
Astyq pisip, oraq túsip
Qyrman dánge tolady
Aıtyńdarshy balalar, bul qaı kezde bolady?(Kúz)
2 - almadaǵy tapsyrma: Shyqsa kók, tússe sary ol ne?(Japyraq)
Ári, qyzyl, ári tátti
Tatqan jandy tańyrqatty.(Alma)
3 - almadǵy tapsyrma:
Qalyń kıimdi unatady,
Sheshindirseń jylatady (Pıaz)
Osy kezde mýzyka oınaıdy, tynysh - tynysh balalar! Men bir dybys estip turmyn. Bireý asyǵyp kele jatyrǵan sıaqty.
Ormanshy ataı kiredi.
Sálemetsińder me, balalar! Men ormanshy ataımyn. Men ormandaǵy jemis - jıdekterdi, aǵashtardy kúzetemin. Ormannnan sharshap kele jatyrmyn, kúz mezgili týraly ne biledi eken dep kóreıin dep keldim. Kelińiz, ata, otyryńyz. Qosh keldińiz!
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kókónis pen jemis jınaý»
Oıyn sharty: Baý - baqshada ósetinjemisterdibir bólek, jerde ósetin kókónisterdi bir bólek toptastyrý. Balalar endi kartochkalardy sýyryp 2 ortalyqqa bólineıik.
Áleýmettik ortalyqta Kúz týraly bılıngvaldy komponent
Kúz - osen - autumn
Kúz mezgili týraly ertegi aıtyldy.
Ertegi keıipkerlerin saýsaqqa kıip balalardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrdym.
Sergitý sáti slaıd taqtasyna qarap vıdeo rolık kómegimen jasaý.
Shyǵarmashylyq ortalyqta balalar bulttyń sýretine akvarıýmǵa maqta tárizdi tamshy izi bar quraldy batyryp bult tamshylaryn salady.
Batys Qazaqstan oblysy,
Jańaqala aýdany, Jańaqala aýyly
«Jańaqala aýdandyq balalar baqshasy»
MKQ kásiporyn tárbıeshi: Adıetova L. E.
Berekeli kúz! júkteý