- 05 naý. 2024 00:04
- 211
Meniń týystarym
Tapqyr dostar (synyptan tys sabaq)
Sabaqtyń taqyryby: Meniń týystarym
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa «Meniń týystarym» taqyrybynda túsinik berý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, sózdik qoryn, tilin damytý.
3. Oqýshylardy meıirimdilikke, ádeptilikke, úlkendi qurmetteýge, syılaýǵa, tyńdaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: qaıtalaý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: sózdik, suraq - jaýap, izdendirý,
Sabaqtyń barysy: İ kezeń. Shıratý
Myna sózderdi orys tiline aýdaryńdar
Otbasy músheleri
aǵaıyndylar
qarıa
erli-zaıyptylar
qaryndas
sińli
tálimger
ardaqtaý
paryz
baýyrlas
jeńge
jezde
kelin
naǵashy
jıen
İİ kezeń. Zerdeleý. Maqaldardy aıaqtańdar
Ata kórgen oq jonar,...
Aǵaıyn tatý bolsa at kóp,...
Jigit bolsań, jeti jurttyń tilin bil,...
İİ kezeń. Oılan, tap!
Berilgen sózderden sóılem qurańdar
Ómirde, kóp, múmkindikter, ákeletin, qýanysh.
Meıirimdilik, týǵyzady, adamnyń, shyn, boıynda, jasaǵan, syılyq, peıilden.
Daǵdyǵa, otbasynda, aınalýy, kerek, durys, balany, tárbıeleý.
Bireýge, alasyń, isteseń, alǵysyn, jaqsylyq.
İİİ kezeń. Kim jyldam?
Maqal - mátelderdiń uıqasy men jalǵasyn tap.
Bala báıterek
Qyz qonaq
Ata - asqar taý
Baýyr qarıa
kórsetý
Bes saýsaq bilý
birdeı emes
jany bir
Týysy birdiń - ýysy bir
asy bir
IV kezeń. Til tazalyǵy. Suraqtarǵa jaýap berińder
Otbasynda qaı tilde sóılesesińder?
Ata-anań taǵy da qandaı tilderdi biledi?
Óziń qazaq, orys tilinen basqa qandaı tilderdi bilesiń?
Aǵylshyn tilin qalaı meńgerip júrsiń?
Qazaq tilin tolyq meńgerý úshin ne kerek?
Ádep saqtaý degendi qalaı túsinesiń?
V kezeń. Tolǵanys.
Sóılemderdi maǵynasyna qaraı tolyqtyryńdar
Men... kómektestim. nemereńizge
Sen... balabaqshadan alyp keldiń. naǵashymdy
Siz... syılyq alyp berdińiz. jeńgemmen
Ol... mektepke apardy. týystarymyzben
Biz... qydyrdyq. ata - anama
Sender... kórdińder me? aǵammen
Sizder... aqyldasyńyzdar. qaryndasyn
Olar... habarlassyn. İnińdi
Óz otbasyń, týystaryń týraly áńgimele
Vİ kezeń. Qorytyndy
Sabaqtyń taqyryby: Meniń týystarym
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa «Meniń týystarym» taqyrybynda túsinik berý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, sózdik qoryn, tilin damytý.
3. Oqýshylardy meıirimdilikke, ádeptilikke, úlkendi qurmetteýge, syılaýǵa, tyńdaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: qaıtalaý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: sózdik, suraq - jaýap, izdendirý,
Sabaqtyń barysy: İ kezeń. Shıratý
Myna sózderdi orys tiline aýdaryńdar
Otbasy músheleri
aǵaıyndylar
qarıa
erli-zaıyptylar
qaryndas
sińli
tálimger
ardaqtaý
paryz
baýyrlas
jeńge
jezde
kelin
naǵashy
jıen
İİ kezeń. Zerdeleý. Maqaldardy aıaqtańdar
Ata kórgen oq jonar,...
Aǵaıyn tatý bolsa at kóp,...
Jigit bolsań, jeti jurttyń tilin bil,...
İİ kezeń. Oılan, tap!
Berilgen sózderden sóılem qurańdar
Ómirde, kóp, múmkindikter, ákeletin, qýanysh.
Meıirimdilik, týǵyzady, adamnyń, shyn, boıynda, jasaǵan, syılyq, peıilden.
Daǵdyǵa, otbasynda, aınalýy, kerek, durys, balany, tárbıeleý.
Bireýge, alasyń, isteseń, alǵysyn, jaqsylyq.
İİİ kezeń. Kim jyldam?
Maqal - mátelderdiń uıqasy men jalǵasyn tap.
Bala báıterek
Qyz qonaq
Ata - asqar taý
Baýyr qarıa
kórsetý
Bes saýsaq bilý
birdeı emes
jany bir
Týysy birdiń - ýysy bir
asy bir
IV kezeń. Til tazalyǵy. Suraqtarǵa jaýap berińder
Otbasynda qaı tilde sóılesesińder?
Ata-anań taǵy da qandaı tilderdi biledi?
Óziń qazaq, orys tilinen basqa qandaı tilderdi bilesiń?
Aǵylshyn tilin qalaı meńgerip júrsiń?
Qazaq tilin tolyq meńgerý úshin ne kerek?
Ádep saqtaý degendi qalaı túsinesiń?
V kezeń. Tolǵanys.
Sóılemderdi maǵynasyna qaraı tolyqtyryńdar
Men... kómektestim. nemereńizge
Sen... balabaqshadan alyp keldiń. naǵashymdy
Siz... syılyq alyp berdińiz. jeńgemmen
Ol... mektepke apardy. týystarymyzben
Biz... qydyrdyq. ata - anama
Sender... kórdińder me? aǵammen
Sizder... aqyldasyńyzdar. qaryndasyn
Olar... habarlassyn. İnińdi
Óz otbasyń, týystaryń týraly áńgimele
Vİ kezeń. Qorytyndy